Keshe, 20 mausym kýni «Qazmedia ortalyghynyn» kinokonserttik zalynda QR Mәdeniyet jәne sport ministri qyzmetine jaqynda ghana kirisken Aqtoty Rayymqúlova halyq aldynda esep beru kezdesuin ótkizipti. Elimizdegi mәdeniyet, óner, sport, tilderding damuy jәne turizm salasyndaghy atqarylghan júmystardy jipke tizgen jana ministr «reformator» bolghysy keletinin bayqatty.

Bizding elding ministrleri qolyna tizgin tie sala óz bilgenin isteuge kirisedi. Ózinen búrynghy basshynyng qateligin týzep, halyqqa paydaly isting basyn shalsa «bәrekeldi» aitugha bolar edi. Ókinishke oray, bizding «reformatorlar» jer órtep atyn shygharugha әues. Bilim, densauylyq, mәdeniyet, ekonomika salasynyng qaysysyn alsanyz da jana basshy auysqan sayyn baghdarlamalary janaryp otyrady.

Sonday «reformatorlardyn» qataryna su jana mәdeniyet ministri Aqtoty Rayymqúlova da qosyldy dedik. Ýsh jyl boyy viyse-minstr bolghanda ýnsiz otyrghan Aqtoty Rahmetollaqyzy bas ministr bola sala terminderdi tezge salugha kiristi. Halyqqa esep beruge kelgen ministr hanym halyqaralyq terminderdi qazaq tiline audarmay, týpnúsqa boyynsha alu kerek dep esepteydi.

«Halyqaralyq terminderdi qazaq tiline qaytaru ýshin terminologiyalyq qorgha monitoring jýrgizildi. Ótken jyldan bastap búryn qazaq tiline audarylghan 3 300-nan astam jalpygha birdey qabyldanghan termin men úghym qayta qaralyp bekitildi.

Olardyng 300-ge juyghy – halyqaralyq terminder. Mysaly, «múrajay» degen sóz «muzey» bolatyn boldy. Múraghat – arhiyv, taghy sonday-sonday nәrseler», – dedi Rayymqúlova.

Sol qatarda, azatjol – abzas, payyz – prosent, synyp – klass, qúrsym – shina,  tengerim – balans, әnúran – gimn, múqammal – inventari, aqau – defekt, shegendeu – demarkasiya, meyramhana – restoran, qimyl – animasiya, al «әleuet»  degen sóz «potensial»  bolyp qayta ózgeretin kórinedi.

«Endi múrajay – «muzey», múraghat –«arhiyv» bolatyn boldy» dep últ ýshin úlaghatty júmys tyndyrghanday sýiinshi súrady. Búnday sheshim qabyldaularyna halyqaralyq terminderdi qazaq tiline audarugha bolmaydy degen týsinikteri týrtki bolghan kórinedi. Ókinishtisi, әlemdik dengeyde qalyptasqan halyqaralyq termin men orys tilinen engen kirme sózderdi shatastyryp alghan sekildi.

Mәselen, mamandardyng aituynsha, «arhiyv» degen halyqaralyq termin joq eken. Búl sózding týpnúsqasy «archive» boluy kerek. Sol sekildi «Problema» sózining týpnúsqasy «problem» bolu kerek. Al «prosent» termiyni «rer sento» degen italian sózinen shyqqan. Búl sóz keyin latyndanyp «rro sentogha» ainalghan. Orystar búl sózdi nemisting «rrozenti» arqyly qabyldaghan. Biz bolsaq «prosent» degen halyqaralyq termiyn, ony mýlde audarugha bolmaydy dep dau quyp jýrmiz. Halyqaralyq termin dep jýrgen taghy bir sózimiz - «abzas». Búnyng týpnúsqasy nemisting «Absatz» sózi eken. Olardan orystar alghan, al biz Reseyde qalay jazylsa, solay jazuymyz kerek dep jýrmiz. Demek bizding ministr qazaqsha audarylyp, ainalymgha әldeqashan enip ketken sózderdi qaytadan orys tilining transliyterasiyasyndaghy sózderge auystyrghysy keletin sekildi.

Bizding biyliktegiler ózderi bilmeytin nemese ózderine únamaytyn qazaq sózderin qyrqyp tastaugha qúmar. Mәselen, «arhiyv» sózi ministrge myng jerden únaghanymen, qazaqqa keregi múraghat sózi. Sol ýshin biylik tizginindegiler bilermendikke salynyp, ózining ana tiline múryn shýiire qaramaghany jón. Kóptegen agha buyn ókilderi qazaqshagha audarylghan terminderge kýle qaraydy. Qazaqsha sóz orys tilinen engen sózdegidey әserli emes dep esepteydi. Mysal ýshin, osydan biraz jyl búryn Qazaqstan halqyna belgili ýlken kisilerding biri ózin kompozitor demey, sazger dep ataghandargha renish bildirgenin aitugha bolady.

Halyqaralyq terminderdi qazaq tiline audaru jәne halyqaralyq ataulardy dúrys tanbalau mәselesi sonau HH ghasyrdyng basynan beri aitylyp, jazylyp jýrgen ózekti mәsele. Ákim-qaralardyng kónil-kýiine qaray bir jaqty sheshe salatyn onay is emes búl. «Ruhany janghyramyz» dep talpynyp otyrghan Qazaqstan ýshin osynday kezde ótken tarihymyzgha ýnilip, búrynghy ghalymdarymyz salghan sara jolgha kóz salghan artyqtyq etpeydi.

Mәselen 1922 jyly Qazaqstanda jat sózderdi, pәn ataularyn qazaqshalandyratyn komissiya qúrylyp, ony Ahmet Baytúrsynúly basqarghan. Komissiya ózge tildik sózderdi qabyldauda myna prinsipterdi basshylyqqa alghan:

a) jat ataulardyng maghynasyn týsindirgendey qazaq sózin alu;

ә) oghan qolayly qazaq sózi bolmasa, týrki sózin alu;

b) týrki sózi de tura kelmese, qazaq tilining zanyna ýilestirip, Europa sózin alu.

Ahmet Baytúrsynúly terminderdi qazaq tiline qalay audarugha baylanysty «Jat sózderdi basqalar, mәselen, orystar óz tilining zanyna ýilestirip alghanda, solay alugha bizding de qaqymyz bar» degen eken. Demek, halyqaralyq termin tisuge bolmaytyn qasiyetti qaghida degen sóz joq. Ár halyq óz tiline beyimdep qabyldauyna bolady. Ózgertpey qabyldaghysy kelse, terminning týpnúsqasynan alghany jón. Bizdegidey orystar qalay jazdy bizde solay alamyz deu aqylgha syimaydy. Ayta bersek, býkil әlemning jer-su ataularyn, qalasy men dalasyn orystardan ózgerissiz kóshirip alyp otyrmyz.

Viyse-ministr kezinde bar-joghy bilinbegen Aqtoty hanym mәdeniyet salasynyng eki tizgin bir shylbyryn qolgha ala sala tanymaldyqqa ie boldy. Ókinishtisi, әldeqashan qalyptasyp, qoldanysqa engen qazaqy sózderdi qaytadan oryssha núsqasyna kóshiru asa kóregen sheshim emes. Sol ýshin jana ministr halyqtyng qarsylyghyna úshyraghan osy mәlimdemesinen sabaq alyp, búl qatelikti dúrystaydy degen senimdemiz.

Quanysh Qappas

Abai.kz