Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
3061 7 pikir 28 Mausym, 2019 saghat 17:55

Kósherbaev túsyndaghy Qyzylorda oblysynyng damuy: sandar men derekter

2013 jyldyng 17 qantarynda Qyrymbek Kósherbaev Qyzylorda oblysynyng әkimi bolyp taghayyndaldy, búl qyzmette 6,5 jyl júmys istedi. Ol kezde oghan barlyq kórsetkishter boyynsha autsayderler qataryndaghy aimaq tap boldy. Onyng mindeti - Syr ónirin jana beleske shygharu edi, ol óz mindetin tolyghymen oryndady. Býginde barlyq ekonomikalyq kórsetkishter boyynsha Qyzylorda oblysy ýzdik bes ónirding qatarynan oryn alady.

2013-2019 jyldary oblys әkimi Qyrymbek Kósherbaev naqty ne istey aldy? Nazarlarynyzgha negizgi sandar men derekterdi úsynamyz.

AYMAQ EKONOMIKASY

1. Oblys ekonomikasyna shamamen 1,7 trln.tenge tikeley investisiya tartyldy.

Songhy 2018 jyldyng ózinde investisiya kólemi 25,5%, onyng ishinde óndeu ónerkәsibi investisiyasy 37,6% ósti. Sonymen qatar, investisiyalardyng ósui kәsiporyndardyng menshikti qarajaty salymynyng 22,4% artuy esebinen qamtamasyz etilgen.

2019 jyldyng 5 aiynyng qorytyndysy boyynsha investisiya kólemi 2018 jyldyng dengeyinen 89,8% ósti. Onyng ishinde auyl sharuashylyghyna tartylghan investisiya kólemi 2 esege artty.

ÓNERKÁSIP

2.2013 jyldan bastap 71 jana ónerkәsiptik óndiris iske qosyldy.

3.Industriyalyq innovasiyalyq damu memlekettik baghdarlamasy ayasynda jýzege asyrylghan 24 jobanyng 19-y 2018 jyldyng qorytyndysy boyynsha "josparly quatty" 50-den 100% deyin iygerdi. Onyng ishinde 12 kәsiporyn josparly quattyng 100% astamyn iygergen.

Atalmysh kәsiporyndar shygharghan ónimning kólemi songhy jyldary 32% ósti (2017j. -18,4 mlrd. tenge, 2018 j. – 24,3 mlrd. tenge), al aqshalay týrdegi eksport kólemi 33% astam (2017j. - 6,2 mlrd. tenge, 2018 j. - 8,3 mlrd. tenge).

ShOB

Esterinizge salayyq, 2018-2021 jj Qyzylorda oblysynda jappay kәsipkerlikti damytudyng ýshjyldyghy retinde jariyalandy.

4. 2018 jyly Qyzylorda oblysy «Biznes jýrgizu ýshin qolayly jaghday jasaghan eng ýzdik aimaq" nominasiyasy boyynsha 2018 jyly jeltoqsanda "Altyn sapa" marapatyna ie boldy. Júmys istep túrghan shaghyn jәne orta biznes subektilerining sany songhy jylda 13,1% jәne

aghymdaghy jyldyng 5 aiynda 9,1% artqan. Búl kórsetkishting damu qarqyny boyynsha oblys býginde respublika boyynsha kósh bastap túr.

AÓK

5. Tәuelsizdik jyldary alghash ret 2017 jyly oblysta 500 myng tonnadan astam kýrishting rekordtyq kólemi jinaldy.

Tipti 2018 jyly da sudyng az boluy, kóktemning kesh týskenine qaramastan, kýrishten mol ónimi jinaldy (500 myng tonnagha juyq. Múnday nәtiyjege songhy jyldary sorttardyng shyghymdylyghyn 1,5 - 2 ese arttyru esebinen qol jetkizildi.

Qazir Mongholiya, Týrkiya jәne Aughanstan naryqtary iygerilude. Dәstýrli ónimderden basqa Irangha eksporttau maqsatynda Iran sorttaryn óndiru qolgha alyndy.

6. 2016 jyldan bastap Reseyge baqsha ónimderining eksporty qolgha alynyp, 2017 jyly Irangha, Arab Ámirlikterine jәne Mongholiyagha kókónis pen mal eksporttala bastady, al 2018 jyly Qytaygha alghash ret maqsary mayy jiberildi.

7.2013 jyly oblys auyl sharuashylyghy ónimderining 3 týrin (balyq, kýrish, kebek) eksporttasa, 2018 jylgha qaray eksporttyq ónim sany 15 týrge kóbeydi (maqsary mayy, tiri qozy, IQM, týie, kýnbaghys jәne raps túqymdary, kartop, qyzanaq, baqsha ónimderi (qarbyz, qauyn), ósimdik jәne jemdik daqyl (jonyshqa) shyryndary (ekstrakttar).

2018 jyly auyl sharuashylyghy ónimderining eksporty 18% astam ósti, onyng ishinde qayta óndelgen auyl sharuashylyghy ónimderining ýlesi 97,7% qúrady (65,1 myng tonnadan 66,6 myng tonna).

TÚRGhYN ÝY QÚRYLYSY

8. 2013 jyldan bastap 3,1 mln. m2 túrghyn ýy paydalanugha berildi. Oblys ortalyghynda 2013-2018 jyldary 15 jana shaghyn audan salyndy.

Paydalanugha berilgen túrghyn ýy kólemi 2,6 esege ósti - 2013 jyl 270 myng m2 bolsa, 2018 jyly 700 myng m2 deyin jetti. 2019 jyldyng 5 aiynyng qorytyndysy boyynsha paydalanugha berilgen túrghyn ýy kólemi 22,4% artty.

ÁLEUMETTIK SALA

9. Halyqtyng jan basyna shaqqanda әleumettik salagha júmsalatyn shyghystar boyynsha ónir QR boyynsha 1-oryn alady (bilim beru, densaulyq saqtau, mәdeniyet, sport, әleumettik qorghau).

10. 2013 jyldan býgingi kýnge deyin 200 astam әleumettik nysan paydalanugha berildi.

11. Oblys mektepterinde 3 auysymdy oqytu mәselesi sheshildi.

12.Aymaqtaghy apatty jaghdaydaghy mektepter mәselesi sheshildi, olardyng ornyna 37 jana mektep salyndy.

13. Merziminen búryn, 2015 jyly "Balapan" baghdarlamasy iske asyryldy - 3 jastan 6 jasqa deyingi balalar mektepke deyingi tәrbiyemen jәne bilimmen 100% qamtyldy.

14. Qyzylorda mektepterining 2017 jәne 2018 jyldardaghy týlekterining 97% joghary jәne orta arnauly oqu oryndaryna týsti (búl marginaldy jastardyng әleumettik bazasy azaydy degen sóz).

15. Qyzylorda oblysy - RF ýkimetining granty boyynsha Reseyding jetekshi tehnikalyq joghary oqu oryndarynda 520 mektep týlegine oqytudy úiymdastyra alghan respublikadaghy jalghyz aimaq.

"Serpin" baghdarlamasy ayasynda Qyzylorda mektepterining 4 myngha juyq týlegi elimizding soltýstik jәne ortalyq aimaqtarynda bilim aluda. Búl - respublika boyynsha eng joghary kórsetkish.

2013 jyldan bastap oblysta qajetti mamandyqtar boyynsha az qamtylghan jәne kóp balaly otbasylardan shyqqan, әsirese auyldyq jerlerden shyqqan balalardy oqytugha әkim granty taghayyndalghan. Býginde múnday grantqa 900 juyq syrboyylyq jas ie bolghan.

INFRAQÚRYLYMDY DAMYTU

16. Qyzylorda qalasy jәne oblystyng 7 audan ortalyghynyng 4-eui gazdandyryldy. 2017 jyly Bayqonyr qalasyna gaz berildi. Nәtiyjesinde halyqtyng 63% tabighy gazdy tútynugha mýmkindik aldy. 2018 jyly qalghan 3 audan ortalyghy – Josaly, Terenózek jәne Jalaghashqa kógildir otyn tartyldy, 2019 jyly audanishilik gaz jelileri jýrgiziledi. Osylaysha, jyl sonyna deyin 70% halyqtyng tabighy gazgha qosylu mýmkindigi tuady.

17.Oblys respublikadaghy halyqtyng 95% ortalyqtandyrylghan auyz sumen qamtamasyz etu boyynsha eng joghary kórsetkishterding birine qol jetkizdi.

18. Áleumettik infraqúrylymdy damytu ýshin memlekettik-jekemenshik әriptestik tetikteri tiyimdi paydalanyludv, atap aitqanda - kәsiptik-tehnikalyq bilim beru, sport, densaulyq saqtau, әleumettik qorghau, kólik infraqúrylymy, túrghyn ýy kommunaldyq kesheni jәne t. b. salalarda 116 jobany (34 mlrd. tengeden astam) iske asyru boyynsha júmystar jýrgizilude.

Sonymen qatar, aimaq túrghyndarynyng әleumettik-ekonomikalyq jaghdayyn jaqsartu jәne damu qarqynyn arttyru maqsatynda aghymdaghy jyldyng 7 aqpanynda QR Qauipsizdik Kenesining otyrysynda oblystyng ózekti mәseleleri qaralyp, N.Á.Nazarbaev 2022 jylgha deyin oblysty damytudyng Keshendi josparyn әzirleudi tapsyrghan bolatyn.

Oblys әkimdigi Ýkimetpen birlesip Qyzylorda oblysynyng әleumettik - ekonomikalyq damuynyng keshendi josparyn әzirledi. Qújat 2019 jylghy

28 mamyrda bekitildi jәne 12 baghyt boyynsha qúny 219,7 mlrd.tenge bolatyn 119 is-sharany iske asyrudy qamtidy: olar - ónerkәsip, agroónerkәsiptik keshen, kәsipkerlikti damytu, kólik infraqúrylymy, túrghyn ýy kommunaldyq kesheni, ekologiya jәne tabighatty paydalanu, halyqty әleumettik qorghau, densaulyq saqtau, sport, su tasqynyna qarsy is-sharalar, túrghyn ýy qúrylysy jәne injenerlik-kommunikasiyalyq infraqúrylymdy damytu.

Abai.kz

7 pikir