Senbi, 23 Qarasha 2024
3320 0 pikir 1 Mausym, 2019 saghat 11:16

Jetisu kәsipkerleri kópbalaly analar men mýmkindigi shekteuli jandargha 60 ýy alyp bergen...

Qazir elimizde kópbalaly analardyng mәselesin sheshu kýn tәrtibindegi kezek  kýttirmeytin manyzdy qadam bolyp túr. Memleket tarapynan analargha kórsetiler kómek týri jyl sayyn artyp kele jatqany ras. Ol ýshin kópbalaly jәne az qamtylghan otbasylardy qoldaudyng keshendi sharasy jýzege asyrylyp keledi.

Mәselen, keshe Almaty oblysynyng ortalyghy Taldyqorghan qalasynda “Almaty oblysynyng әleumettik kartasynyng maqsattaryn jýzege asyru” atty baspasóz mәslihaty ótti. Onda az qamtylghan jәne kópbalaly otbasylargha barynsha jaghday jasau mәseleleri qarastyrylghan.

Býginde Almaty oblysynda 40409 (qyryq myng tórt jýz toghyz) kópbalaly otbasy bar. Olar 165 000 (jýz alpys bes myn) bala tәrbiyelep otyr. Ónir basshysy Amandyq Batalovtyng tapsyrmasyna oray, biylghy jyldyng basynda Jetisu ónirining “Áleumettik kartasy” jasalyp, oghan jergilikti budjetten 3,4 milliard tenge bólingen. Ol qarjygha Almaty oblysynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng “7-20-25” baghdarlamasy boyynsha 1 million tengeden túrghyn ýy sertifikattary beriledi. Ol ýshin 300 million tenge bólingen. Sonday-aq, ónirge gaz tartu mәselesin sheshu ýshin kópbalaly otbasylar men az qamtylghan janúyalargha jenildetilgen mýmkindikter qarastyrylghan. Ol ýshin ónir budjetinen 500 million tenge bólingen. Sonymen qatar, ótken jyly 10,5 milliard tenge kólemindegi aqshagha 238 myng adam әrtýrli kómekter alghan.

Taghy bir aita keterligi kópbalaly jәne az qamtylghan otbasy balalarynyng joghary oqu oryndaryna týsuleri ýshin jyl 100 grant bólinedi. Ol ýshin oblys budjetinen 44,3 million tenge qarastyrylghan. Al, qazir jetisu ónirindegi az qamtylghan jәne kópbalaly otbasynan shyqqan 206 bala ónirlik budjet esebinen bilim alyp jatqan kórinedi.

Ayta keteyik, býginde jalpy Jetisu óniri boyynsha, 179 450 oqushy bastauysh synyptarda oqidy. Olardyng 22 863 bala tegin ystyq tamaq ishedi. Az qamtylghan jәne kópbalaly otbasylardan 18806 bala 100 payyz tegin tamaqpen qamtylghan.

Ónir basshysynyng halyqtyng әleumettik jaghdayyn jaqsartu maqsatyndaghy keshendi sharalarynyng nәtiyjesinde Jetisu ónirinde 6955 kópbalaly analar eki ay búryn qaladaghy qoghamdyq kólikterde tegin jýru mýmkindigine ie bolghan. Al, múnday jenildikter ónirde osy uaqytqa deyin 42 myng mektep oqushylaryna qarastyrylghan. Jәne, ol tizimge jogharghy oqu ornynda oqityn bolashaq mamandar men zeynetkerler de kirgen.

Sonymen qatar, Almaty oblysynyng ata-anasynan aiyrylghan 40 myng balamen qatar kópbalaly, az qamtylghan otbasynan shyqqan balalary sauyqtyru mausymynda jazghy demalys oryndaryna tegin baratyn bolady. Ol ýshin biyl ónirdegi balalar men jasóspirimderding jazghy demalysy men sauyqtyru júmystaryn atqaru ýshin Jetisu jerindegi 1521 lageri men alandar dayyndalghan.

Odan bólek, 100 kópbalaly analardyng balalarymen birge otbasylyq demalystaryn úiymdastyru da jolgha qoylyghan. Alghash ret bolatyn múnday sauyqtyru sharasy sanatoriyler men demalys ýilerinde jýzege aspaq. Ol ýshin mesenattar men demeushiler tartu qarasytyrlyp jatqan kórinedi.

Ayta keter taghy bira jayt, biyl jyl basynan beri Jetisu ónirindegi audan, qala kәsipkerleri kópbalaly analar men mýmkindigi shekteuli jandardy qoldau maqsatynda 60 ýy alyp bergen. Oblys әkimining orynbasary Aqan Ábduәlining aituynsha, ónir kәsipkerlerin osynday iygi isterge júmyldyru aldaghy uaqytta da jalghasyn tappaq. Jetisu ónirining birde-bir otbasy qamqorlyqsyz qalmaydy degen Ábduәli myrza múnday baghyttaghy júmystardyng osymen shektelmeytinin aitty. Sonymen qatar, ol júmystar túraqty baqylaugha alynatyn bolady.

Jetisu jerindegi kópbalaly analardyng mәselesin sheshu júmystary osylay atqarylyp jatyr. Endi aldaghy uaqytta da ana men balanyng mәselesin sheshetin osynday irgeli isterding kóp boluy bolashaqqa degen el senimin nyghayta beretini anyq.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5542