Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
2552 0 pikir 18 Mausym, 2019 saghat 17:46

«Pedagog mәrtebesi turaly» zang jobasyn әzirleuge 8 mynnan asa úsynys týsti

Mektep - bilimning astanasy, balalardyng baspanasy. Búl bәrimizge belgili aqiqat. Endeshe, mektepting altyn tiregi ardaqty múghalimder ekeni sózsiz. Múghalim jayly, ústaz jayly adamzat balasynyng aitar jyr-dastany kóptep sanalady. "Ústazy jaqsynyng ústamy jaqsy" degen sóz de múghalimning mәngilik úlylyghyn aiqyndap túrsa kerek.

Múghalim mәrtebesin kóteru jayly qoghamda sóz kóp. Elimizdegi әrbir jaqsy bastamanyng kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev ta ústaz esimin úlyqtau jayly az aityp jýrgen joq. Tipti naqty tapsyrmalar da bergen. Biz búl jerden ótken jyly besinshi qazanda jariyalanghan Elbasynyng Qazaqstan halqyna arnalghan Joldauy jayly aityp otyrmyz.

Atalghan Joldaudyng ekinshi tarauy "qazaqstandyqtardyng túrmys sapasyn arttyru" bolatyn. Dәl osy bólimning tórtinshi tarmashasynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev elimizdegi ústazdardyng mәrtebesin kóteru jayly naqty tapsyrma beredi. "Kelesi jyly «Pedagog mәrtebesi turaly» zandy әzirlep, qabyldau qajet dep sanaymyn" dedi Elbasy Joldauynda.

Elbasynyng aituynsha, búl qújat múghalimder men mektepke deyingi mekemelerding barlyq qyzmetkerleri ýshin әrtýrli iygilikti qarastyryp, olardyng jýktemesin azaytugha, olardy jónsiz tekserister men mindetten tys funksiyalardan arashalaugha baghyttaluy tiyis.

Elbasynyng osy Joldauy jariyalana sala, myndaghan ústazdar qauymynyng tóbesi kókke jetken edi. Búnday keremet bastama bizding ardaqty múghalimderimizding qoghamdaghy ornyn birden biyikke kóterip tastaghan. Elbasy ózi aitqanday biyldan bastap dәl osy «Pedagog mәrtebesi turaly» zan  jobasy qoghamda qyzu talqylanyp jatyr. Parlament otyrstarynda da birneshe mәrte qaraldy. Mәselen aqpan aiynda ótken talqylauda mәjilismender búl zannyng qajettiligi men ózektiligi turaly kóp aitty. Deputattar alghashqy kezekte, múghalimderdi әleumettik qoldau, olardyng kәsiby qyzmetinde qúqyqtaryn qamtamasyz etu mәselelerine basty nazar audardy

Endeshe, búl zang múghalimderge qanday jenildikter beredi degen saual tónireginde azyraq aitayyq. Múghalim mәrtebesi turaly zang eng aldymen múghalimderding ýstemaqysy ósirudi kózdeydi. Búl joba ayasynda әr ústaz sabaq ótkeni, tipti dәpter teksergeni ýshin de joghary aqy alatyn bolady. Anyqyraq aitqanda, búl soma búrynghydan tura ýsh ese ótedi. Tómen jyldyqtar ýshin búryn 3 500 tenge tólengen bolsa, endi 10 600 tenge tóleu kózdelge.

Múghalimder ýshin búdan da quanyshty janalyq, olar endi zeynetke erte shygha alady. Týsinikti etip aitqanda, Bilim jәne ghylym ministrligi 30 jyldyq enbek ótili bar múghalimderdi zeynetke erte shygharudy josparlap otyr. Basqasha aitqanda, taban audarmay shiyrek ghasyrdan asa júmys istegen kez-kelgen oqytushy zeynet jasyn kýtpey-aq erterek zeynetke shygha alady degen sóz.

Búdan bólek, múghalimderding jalaqsyn da aitarlyqtay kóteru kózdegen. Mәselen, múghalimderding lauazymdyq jalaqysyna aldaghy uaqytta lauazymdyq jalaqynyng 25%-nen kem emes mólsherde koeffisiyent qosylatyn bolady. Búghan qosa, ózi qalasa, ghylymy qyzmetpen ainalysqysy keletin múghalimge bes jylda bir ret keminde 6 ay shygharmashylyq demalys beru kózdelgen. Eng jaqsysy, búl aralyqta onyng enbek ótili men jalaqysy tolyq saqtalatyn bolady.

Búlardan tys, múghalimderdi baspanamen qamtu, múghalimderding balalaryna balabaqshadan kezekten tys oryn beru mәselesi de qarastyrylghan. Búl ispen aldaghy uaqytta jergilikti atqarushy organdar ainalysatyn bolady.

Kóbimiz biletindey, damyghan órkeniyetti elderdea múghalim mamandyghy asa bedeldi әri tabysty mamandyq sanalady. Kóp elderde múghalimder eldegi eng bedeldi adamdar qataryna jatady. Ókinishke oray, bizding elde ústazdardyng bedeli sәl tómendep qaldy. Osy mәseleni sheshu ýshin Elbasy arnayy «Pedagog mәrtebesi turaly» zang jobasyn dayyndaudy tapsyryp otyr. Eger búl zang qoldanysqa enetin bolsa eldegi kóp ústazdyng kónilin kýpti etken kóp mәsele óz sheshimin tabaryna kýmәnimiz joq.

Osy uaqytqa deyin «Pedagog mәrtebesi turaly» zang jobasyn әzirleu barysynda segiz mynnan asa úsynystar týsip, qújat múghalimderding qatysuymen jan-jaqty talqylanyp jatyr. Ári búl iydeyany qazirgi preziydent Qasym-Jomart Toqaev ta barynsha qoldau kórsetude. Elimizding Túnghysh Preziydenti men qazirgi Preziydenti múghalimder qauymynyng mәrtebesin kóteruge shyndap kirisip otyr.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5592