Qazaq halqynyng tarihyndaghy eng bir qaraly kezeng – ótken ghasyrdyng 20–30-shy jyldaryndaghy asharshylyq nәubeti. 1917–1918, 1921–1923, 1931–1933 jyldary ýsh dýrkin ainalyp soghyp, halyqty ýlken apatqa úryndyrghan asharshylyqtardyng qayghyly saldary auyr bolghandyghy sonday, últymyzdyng damuy men ósuin ghasyrlargha keri shegergeni aqiqat. Kezinde auyzgha alugha tyiym salynyp, tarihtaghy «aqtandaqqa» ainalghan búl kesapattyng shyndyghy men astary qayta qúru jyldary ashyla bastaghany, keyinnen Qyzyl imperiyanyng qúshaghynan bosap, Tәuelsizdik alghan kezende tereng zertteuge alynghany belgili.

1989 jyly 8 sәuirde shanyraq kótergen, respublikadaghy ýkimettik emes úiymdardyng alghashqy qarlyghashy bolghan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynyng sayasy qughyn-sýrgin qúpiyalaryn ashyp, repressiya qúrbandarynyng adal esimderin qoghamgha qaytarugha atsalysumen qatar aldyna qoyghan mindetterinin  biri – Asharshylyq aqiqatyn jaryqqa shygharu, totalitarlyq biylik jasaghan әdiletsizdikterdi әshkereleu, oghan tarihy túrghyda bagha beru  edi. Qayta qúru jyldary ótken Qúryltayshylyq konferensiyasynda shanyraq kótergen, stalinizm qylmystaryn әshkereleudi basty maqsaty etken osy «Ádilet» qoghamynyng mýshesi retinde jazushy-ghalym Beybit Qoyshybaev búl taqyrypqa ýzdiksiz qalam terbep, halqymyzdyng taghdyryndaghy alapat apattyng shyndyghyn kórsetuge óz ýlesin qosyp keledi. Almatydaghy Últtyq kitaphanada Sayasy qughyn-sýrgin jәne asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni qarsanynda ótken «Asharshylyq pen Ýlken terrordyng tarihy sabaqtary» atty halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyada qalamgerding «Últtyq apatty tanu» atty jinaghynyng túsauy kesildi.

«Arys» baspasynan jaryq kórgen  publisistikalyq hronikasyn  avtor «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynyng otyz jyldyq tarihynan maghlúmat beretin kirispe maqalamen ashyp, odan әri әr jyldarghy júmystaryn kezen-kezenimen toptastyrghan eken. Oqyrman kitapqa engen maqalalar, zertteuler, konferensiyalardaghy sózder men bayandamalar, súhbattar, ýndeulermen tanysa kele, elimizding tәuelsiz damu ýderisi kezinde atalmysh  qoghamdyq úiymnyng sanamyzdy janartu baghytynda tynymsyz atqaryp kele jatqan isterine qanyghady, jazushynyng tanymdy jariyalanymdarymen tanysady. Basylym elimiz bastan keshken qasiretti tereng týisinip, Últtyq apat qúrbandary aldynda aityp-jetkizgisiz qaryzdarlyghymyzdy, búl oraydaghy mәngilik boryshymyzdy eshqashan úmytpay,  aruaqtardy әrqashan úlyqtay beruge mindetti ekenimizdi úghugha septesedi.

Avtor «Publisistikalyq hronikany týiinder birer sóz» degen taqyryppen bergen qorytyndy maqalasynda: «Biz aramyzdaghy orys diasporasyna da, kýshti kórshimiz demokratiyalyq Resey Federasiyasyna da qazaqtyng 1931–1933 jyldarghy joyylyp ketuding az-aq aldynda qalghan últtyq apaty ýshin kinә artpaymyz, biz tek halqymyzdy sol masqaragha dushar etken qylmysty sayasatty aiyptaymyz», – dep oy týiedi.  B. Qoyshybevtyng   oyynsha, qazaq sýiegi ýstinde «sosializm ornatugha» kelgen, sodan beri aramyzda birge túryp jatqan býgingi júrt «sol qylmysty sayasatqa janama týrde qatystylyqtaryn týsinip, qazaq qasiretine tarihy әdilettilik túrghysynan qarauy kerek». Osy arqyly «eki el arasyndaghy jәne óz memleketimiz ishindegi etnosaralyq shynayy dostyq jarasymyn tauyp, qazaqstandyq birlikti arttyra týsetin rәuishte jalghasa beretin bolady».

Jinaqtyng qalyng kópshilikke, zertteushilerge, bilim qughan jastargha paydaly bolaryna kýmәn joq.

Baljan Habdina

Baspa jәne poligrafiya isining qayratkeri

Abai.kz