Aqtóbedegi jaghdaydyng aq-qarasy әli ajyratylghan joq. Resmy aqparat taqyl-túqyl. Sodan da bolar el ishi Aqtóbe jaqqa qarap, kózi alaqanday bolyp otyr. Beyresmy derekterge qaraghanda, onsyz da shyqqaly túrghan kózding aghyp týsuine batys ónirindegi múnaydyng manyndaghy jeng úshynan jalghasqan jemqorlyq sebep bolghan kórinedi. Eki poliyseyding ólimine qatysty da týrli aqpar jeldey gulep túr. Shúbarshiydi shulatqan sodyrlar Syr boyyna ótip ketipti degen sybys bar. Qyzylorda da taghy bir poliysey kisi qolynan qaza bolghany jóninde aitylyp jatyr.

Biylikting mazasyn qashyryp, júrtty dýrliktirgen oqighanyng jay-japsaryn, keyingi bolar auanyn bilmek oimen din mәselesining jiligin shaghyp, mayyn iship otyr-au deytin biraz azamattargha habarlastyq. Kóbi kózqarasyn aitugha taysaqtady. Sonyng ishinen óz pikirlerin aitqan Baqtybay Aynabekov pen Múrat Telebekovting oiyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Baqtybay Aynabekov, «Qazaqstan qajylary» diny birlestigining tóraghasy:

Aqtóbedegi jaghdaydyng aq-qarasy әli ajyratylghan joq. Resmy aqparat taqyl-túqyl. Sodan da bolar el ishi Aqtóbe jaqqa qarap, kózi alaqanday bolyp otyr. Beyresmy derekterge qaraghanda, onsyz da shyqqaly túrghan kózding aghyp týsuine batys ónirindegi múnaydyng manyndaghy jeng úshynan jalghasqan jemqorlyq sebep bolghan kórinedi. Eki poliyseyding ólimine qatysty da týrli aqpar jeldey gulep túr. Shúbarshiydi shulatqan sodyrlar Syr boyyna ótip ketipti degen sybys bar. Qyzylorda da taghy bir poliysey kisi qolynan qaza bolghany jóninde aitylyp jatyr.

Biylikting mazasyn qashyryp, júrtty dýrliktirgen oqighanyng jay-japsaryn, keyingi bolar auanyn bilmek oimen din mәselesining jiligin shaghyp, mayyn iship otyr-au deytin biraz azamattargha habarlastyq. Kóbi kózqarasyn aitugha taysaqtady. Sonyng ishinen óz pikirlerin aitqan Baqtybay Aynabekov pen Múrat Telebekovting oiyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Baqtybay Aynabekov, «Qazaqstan qajylary» diny birlestigining tóraghasy:

- Shúbarshiydegidey oqighanyng bolatynyn osy kýnge deyin halyq ta, ýkimet te bildi. Bizding ýkimet -  bolghan nәrseni sol kýiinde jetkizbeydi, jasyrady.  Búl sózimizge dәlel Shymkenttegi, Aqtóbedegi ÚQK-ning bólimshelerinde bolghan jarylystar. Sony da ýkimet jariya etpedi. Ár oqighany jiti qadaghalap, indetip zerttemedi. Eng sonynda qylmys jasaghan adamdy ústap, qamaydy da sonymen shekteledi. Múnday shetin jaghdaylardyng basshylary da, úiymdastyrushylary da - elde jәne shetelde. Kezinde sonday qylmyskerdi ghana emes, onyng júmys isteuine mýmkindik bergen adamdardy da anyqtau kerek edi. Osy rette ÚQK-ning qyzmeti belsendirek hәm jariyaly bolsa jaqsy bolar edi deymiz.

Eger osy ispettes jaghdaylarda jariyaly júmys bolmasa, aldaghy uaqytta búdan zor oqighalar boluy mýmkin.

Dinnen bolyp jatqan múnday mәselelerdi diny adamdardyng ghana toqtatugha mýmkindigi bar. Ýkimet shetten kelgen diny aghymdardy tirkeydi de, kóz júmyp otyra beredi. Al, onyng saldary qiyn bolatynyn olar bilmeydi. Sebebi, dinge jany ashymaydy. Sonday-aq, eldegi diny ahualgha din ziyalylary da, din basshylary da, diny basqarma da nazar audaryp otyrghan joq.

Din  óte nәzik nәrse. Ony ústap, baqylay almasan  - joyqyn qaru.

Ýkimetting janynan diny mәselege baylanysty arnayy komissiya qúrylyp, dindi biletin adamdardy jinap, múnyng aldyn almasa búl óte qauipti.

Din isteri jónindegi agenttikting eng basty júmysy -  Konstitusiyadaghy memlekettik til  qazaq tili, din  Islam dep engizui kerek. Agenttik osyny jýzege asyrsa, diny aghymdardyng da aldynan tosqauyl qonggha bolar edi.

Múrat Telebekov, «Qazaqstan músylmandary odaghynyn» tóraghasy:

- Áriyne, elimizde múnday qayghyly oqighanyng oryn alghany ókinishti. Meninshe, búl jerde belgili bir qylmystyq toptyng qoltanbasy bar sekildi. Jәne jemqorlyq kórsetkishi tómendemey otyrghan qúqyq qorghau salasynyng da osy taqilettes jayttargha paraqorlyqtyng kesirinen astasyp ketken ilik-shatystyghy boluy mýmkin. Tipti, qúqyq qorghau salasy ekstrimsiytik sipattaghy oqighalardy ózi ishindegi qyzmetkerlerge qarsy ózderi úiymdastyruy da ghajap emes ekenin joqqa shygharugha bolmaytyn siyaqty.

Álbette, búl mәselege diny ekstrimisterding qatysy  boluy әbden  mýmkin. Ámbesi, diny ekstrimisterding de negizgi nysanasy qúqyq qorghau organdary bolyp otyrghany  oilandyratyn jayt. Eger osy tektes oqighalardy taldap, zerttep sheshu joldaryn qarastyrmay kýshpen basyp otyrsaq, onda diny ekstrimistik aghymdardyng nysanasyna búqara halyq pen sayasatkerler, memlekettik manyzdy nysandar ainalady.

Tipti, songhy kezderi jiyilep ketken ózin-ózi qol salatyn adamdardyn  әreketin de osymen baylanystyrugha bolady. Onday adamdar ózin-ózi jaryp jiberuge beyim keledi. Olardyng kýni erteng diny ekstrimis bolyp shyqpasyna kepildik joq.

Sonymen birge, tótenshe oqighanyng Aqtóbede oryn aluy búl aimaqtyng ekstrimistik oshaqqa ainalghan soltýstik Qapqaz siyaqty jerlerge jaqyndyghynan da bolsa kerek. Oghan eldegi halyqtyng әleumettik qiyndyghyn qosynyz. Diny ekstrimistik aghymdar da osynday aimaqtarda júmys jýrgizuge tyrysady.  Aqtóbedegi eki poliyseyding qaza tabuy sonyng bir belgisi. Biylik myqtap oilanuy tiyis.

Din mәselesinde biylik  tym sylbyr qimyldauda. Diny agenttik eng әueli eldegi diny túlghalardyn, din adamdarynyng bedelin kóteruge júmys istegeni dúrys. Sebebi, júrt arasynda din adamynyng sózi ótuden qaldy. Ol ýshin bizge qansha qiyn bolsa da diny basqarmanyng basshysyn auystyryp, basqarmanyng qyzmetin týbegeyli qayta qarau qajet.