Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Bir súraqtyng tónireginde 7455 42 pikir 5 Shilde, 2019 saghat 11:22

Tughan kýn toylau mindet pe?

Erterekte, Qyzylordada kóp qabatty ýide túryp jatqan kezimizde bizding ýstimizdegi pәterdi әieli de, ózi de Almaty oblysynan kelgen otbasy jaylady. Jas mólsheri bizden kishileu. Ýy egesining qalada taghy eki bajasy boldy. Shamasy, kelinshekting sinlileri әpshelerine qydyryp kelip jýrip, osy jerden ózderining bolashaq jarlaryn tapsa kerek.

Sol bajalardyng әrbirinde 3-4-ten bala bar edi. Keyin eseptep kórsem, ýsheuining bala-shaghasynyng jalpy sany 11 eken. Búghan endi ýsh ýidegi ata-analar sanyn qossaq, týgelinde 17 jan bolyp shyghady.

Aytayyn dep otyrghanym, osy ýsh bajanyng otbasy ózderinen bastap besiktegi balasynan deyingi bәrining tughan kýnderin ylghy birge otyryp toylap túrdy. Búl – olar ýshin jazylghan da, jazylmaghan da zan. Jәne әrbir tughan kýndi dәl sol kýninde atap ótip jýrdi. Aptanyng qay kýni ekenine qaramay. Sonda búlar jyl sayyn orta eseppen әrbir ýsh apta sayyn bir ret tughan kýn dastarhany basyna jinalyp túrghan eken. Sol tughan kýnderding beseui tura bizding ýstimizde ótip jatty.

Búlargha tughan kýn eresekterdiki bolsyn, balalardyki bolsyn – bәribir, bәrin birdey sipatta, birdey qarqynda, birdey auqymda gýrildetedi. Ár joly toydy týnning jarymyn audaryp baryp, barqyraghan masang dauyspen ayaqtaydy. Sonynan bir-bir baladan kóterip jәne jetektep alghan apaly-sinliler men bajalar irkes-tirkes bolyp ýilerine qaytyp bara jatady...

Men sonda búlardyng osynshalyqty úiymshyldyghyna emes, balalarynyng tughan kýnderin ózderining araq ishetin kýnderi etip zandastyryp alghandaryna tang qalyp jýrushi edim. Áytpese, balalardyng tughan kýnderi solargha quanysh syilaytynday, solargha kónil bóletindey sipatta atap ótilui kerek qoy.

Biz ózimiz balalarymyzdyng tughan kýnderin kishkentay kezderinde dostaryn ýige shaqyrtumen toylatatynbyz. Keyin ýlkeye bastaghan kezinde otbasy mýsheleri ghana bolyp kafege baryp atap ótip jýrdik. Ol balalargha qalaghan tamaqtary men tәttilerin alyp beruge arnalatyn.

Al óz basym osy kezge deyin eshqashan tughan kýnimdi atap ótken adam emespin. Búghan, sirә, onyng 1 qantarmen tústas keletini de sebep shyghar. Ádette 31 jeltoqsan kýni týnde Jana jyldy qarsy alghannan keyin әielim men balalarym (keyin búlargha nemerelerim qosyldy) kezekti jasymmen qúttyqtaydy. Sonymen bitti. Búdan әri bәrimizge ortaq әngime óris alady. Búdan arghy uaqyt nemerelerge kónil bóluge úlasyp ketedi. Búryndary balalar tughan kýnime baylanysty әrtýrli syilyqtar dayyndap әkelushi edi, keyingi jyldary múnyng ózine ýzildi-kesildi tyiym saldym.

Esimdi bilgeli kuә bolatynym, mening óz әkem de eshqashan tughan kýnin atap ótken emes-tin. Ol tipti ózining shyn tughan kýni qay kýn ekenin de bilmeytin. Tek әke-sheshesi «Lenin qaytys bolghan kezde tudyn» degennen keyin eseygen kezinde tughan kýnin 1924 jyldyng 21 qantary etip belgilep alghan eken, keyin «komsomolgha erterek ótu ýshin» bir jasty asyryp jazdyryp alyp, tughan jylyn 1923-ke ózgertip jiberipti. Sonyng saldarynan soghysqa shaqyrylym jasynan bir jyl búryn, 18-inde attanyp ketipti. Al ózi «Ol kezde auyldaghy qarapayym júrt Leninning ólgenin sol kýni esty qoydy deysing be, habar biraz uaqyt keshigip jetken shyghar. Negizi, mening tughan kýnim kóktemge tura kelse kerek», dep otyratyn.

Sol әkemiz tughan kýnge onshalyqty mәn bergen joq. Mektepte oqyp jýrgende biz de tughan kýn toylau degendi mýlde bilgen joqpyz. Atap ótem degenmen, múghalimning ýii bolghasyn, oghan birde-bir oqushy kele almas edi. Student kezimizde, partiya mektebinde oqyp jýrgen kezderi búl uaqytta biz ýide, kanikulda bolushy edik. Jalpy, ol kezde qazaqy auylda, ileude bireu bolmasa, eshkim tughan kýndi toylay bermeytin.

Shyndyghyna kelgende, bizding ata-babalarymyz odan búryn da tughan kýndi toylau degen dәstýrdi bilgen emes.

Negizinde tughan kýndi toylau bertinge deyin әlemdegi kóptegen halyqtar ýshin jat nәrse bolyp kelgen eken. Kópke deyin ony atap ótu eshkimning de basyna kelmegen. Ras, alghash ret ol Ejelgi Mysyrda ýrdiske ainala bastapty. Keyin Assiriyagha auysqan. Biraq ol tek perghauyndar men patshalardyn, sonday-aq olardyng er bala múragerlerining tughan kýnderin atap ótuge arnalypty. Al әielderding tughan kýnderin atap ótpek túrmaq, olardyng tughan kýnderi de jazylyp almapty. Múnday sendi sógip, alghash ret tughan kýnin jyl sayyn atap ótip túrghan әiel Mysyrdyng patshayymy Ekinshi Kleopatra (b.d.d. 185-116 jj) bolypty.

Ejelgi grekter ózderining 12 qúdayynyng tughan kýnderin atap ótuden basqany bilmegen.

Bertinge deyin evreyler ýshin de tughan kýndi atap ótu jat nәrse sanalypty. «Zaburde» әldekimning tughan kýnining atap ótilgeni turaly bir auyz mәlimet kezdespeydi. Izraili úrpaghynyng dәstýri boyynsha әrbir balanyng tughan kýni ómirinde bir-aq ret – 13-ke tolghan kezinde atap ótiledi.

Japondar da tughan kýndi toylaudy bilmeydi. Olar әr balanyng tughan kýninde onyng ózin emes, sol balany ómirge әkelgen ata-anany baryp qúttyqtaydy. Tap sol kýni tiyisti syilyqty әke-sheshe alady. Búl halyqtyng saltynda balany ýshke, beske jәne jetige kelgen kezderinde ghana qúttyqtau bar. Biraq onyng ózi balanyng dәl tughan kýninde atap ótile bermeydi.

Búl әngimening bәri 6 shilde kýni Astananyng tughan kýnin toylau jóninde mәsele kóterilip jatuyna baylanysty tuyp otyr. Ony toylap otyru sonshalyqty mindet pe? Onyng ne ýshin keregi bar? Ras, basynda Nazarbaev ony oblystardan kóterinki tabystar, qatargha qosylghan kәsiporyndar jóninde әkimderden raporttar qabyldap túrudyng bir minbesine ainaldyrdy. Keyin sol kýni qatargha qosylghany bayan etilgen zauyttardyng kóbi ótirik ekeni aighaq bola bastady. Atalghan óndiris oryndary ertenine-aq nemese bir ai, jarty jylda, ary ketse, bir jylda jabylyp qalyp jatty. Múny osylay jergilikti sheneunikter aqsha jasaudyn, aqsha jeuding keremet kanalyna ainaldyryp aldy. Preziydent sonda da búl danghazany toqtata qoymady. Sóitsek, oghan da jogharyda men mysalgha keltirgen bajalar keshken kep kerek bolghan eken. Bas-ayaghy bir jylda joq bolatyn fabrikalar men zauyttar jónindegi raporttar Elbasygha tek ózin elge iygilikti is jasap jatqan túlgha retinde kórsetu ýshin ghana kerek bolghan eken. Al olardyng úzamay jabylyp qala beretini ol kisini tipti de tolghandyrmapty...

Múnyng osynday astary bolghannan keyin jyl sayyn Astana kýnin toylau ýshin budjetten orasan zor qarjy bólinip túrdy. Biyl da basynda osy sәn-saltanat ýshin budjetten 1 mlrd 200 mln tenge (ózderi bólip alatyn bolmasa, múnshama aqshany qaytedi?!) qarjy qaralatyn bolyp edi. Alayda, halyq arasynda narazylyq bayqala bastaghasyn, múnyng ýshten bir bóligin ghana qaldyryp, shyghatyn shyghyndy 400 milliongha týsiripti (búl da orasan zor aqsha!). Osylaysha, biylik aitqan betinen qaytpaytyn týri bar.

Biraq Astana kýnin toylaudyng ózi zansyz. Birinshiden, qazir Astana degen qala joq, al elorda kýnin toylau jónindegi qújatta tek Astana aty kórsetilgen. Ekinshiden, Aqmolanyng «Astana» atanghan kýni 6 shildede bolghan joq, 10 mausymda jýzege asty. Bastapqyda qala kýni retinde sol kýn alynyp jýrdi. Keyin jandayshaptar men jaramsaqtar búl datany ózderi qoldan jyljytyp, elding sol kezdegi preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng tughan kýnine aparyp qoydy (Mýmkin múnyng solay boluyn qalaghan memleket basshysynyng ózi de shyghar?!). Osylaysha birimen-biri ýilespeytin eki data bir mezgilge toghystyrylyp, ol shyn mәninde Nazarbaevtyng tughan kýnin astarmen toylap ótuge arnalyp ketti. Ýshinshiden, tipti solay bolghan kýnde de, biyl Astana kýni syltauymen memleket basshysy kýnin toylaudyng orayy kelmeydi. Sebebi, qazir preziydent Nazarbaev emes, eldi Qasym-Jomart Toqaev basqarady.

Búryn qazaqtyng qariyalary eshqashan tughan kýnderin toylap kórgen joq-tyn. Al biz qanshama jyldardan beri elimizding eng basty qariyasynyng tughan kýnin qúr jibermey toylap kelemiz. Sony biyl qoya qoysaq bolar edi. 79 degenning ózi de birtýrli san ghoy...

Serik Pirnazar

Abai.kz

42 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1182
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1843
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1895