Seysenbi, 16 Shilde 2024
Ádebiyet 6379 1 pikir 8 Shilde, 2019 saghat 12:48

Arman Ádilbek. Joghalghan bólmeler (әngime)

Ol tanerteng oyana sala ózining ólip qalghanyn sezdi, óitkeni kirpikterin asha almady, qybyr eter әl joq, sausaqtary әldeneshe tonnalyq әldenege ainalyp ketken siyaqty, dese de, jany әli tәninen ajyray qoymaghanday, týisigi oyau, sanasy tiri qalpy, tereze aldynda japyraghy jelpinip túrghan daraqtyng jýgensiz ketken bútaqtarynyng arasynda qúlshyna, qúmarlana sayraghan torghaylar ýnin estip jatyr, tynyshtyghyn búzghan osynau qaptaghan qalyng aspannyng qúrttaryna jaqtyrmay kóz salyp, tyjyrynghysy kelip edi, onysy bos әure boldy, moyyn búryp qaraudyng ózi múnan bylay sandalbaylyq ekenin anyq úghyndy.

Búl joly shynynda ólgen eken, shynynda dep qosuymyzdyng óz sebebi bar, degenmen búl arada onyng óz tәjiriybesi týkke túrghysyz ekeni de aiqyn edi, ólu turasynda oilaugha bolatyn shyghar, qalayda óluge ýirenu qiyndau siyaqty. Kimdi, neni qimaytyny belgisiz, әiteuir ózegine ashy birdene tyghyldy, joq, eshtene tyghylmapty, eshtene sezbedi, keudesinde, tәninde shayqalyp jatatyn kýige qosh aitqany ras boldy, oyau sana ýirengen daghdysymen tәnge soqtyghyp dalbasalaghanymen, onyng da tez arada jetekke ýirengen asauday shapshuyn toqtatarynda gәp joq. IYә, sonymen ólip qalghan song kisi degeniniz artynda qalghan mynau dýniyemen isi joq ekenin, júmysy bolmauy kerektigin úghynuy kerek emes pe? Áriyne, auyr, múnday kýidi eshkimmen bólise almaysyn, tirliginde de bóliskening shamaly, endi tipten qoy-aq qoy. Ol azdap búl jayynda úqqanday boldy da tez arada tynyshtala bastady. Sәlden song adamdardyng kýbir-sybyryna qúlaq týrdi.

– Ol ólip qalghan ba? – búl әkesining dauysy.

– IYә, ólip qalghanynda gәp joq. Búl anasy, әriyne, anasynan artyq balany kim týsiner, jatqan jatysyna bir qarap-aq úlynyng óli-tirisin ajyrata alady, kórmeysing be, әkesi óz sózine kýmәndi. Ákesi taghy da senimsizdigin sezdirdi:

– Biz әbden anyqtap alayyq, eger ol tiri bolsa, renjip qaluy mýmkin ghoy? – dedi de oghan jaqyndap kelgendey boldy, osy kezde ol:

– Ákem sózsiz tamyrymnyng soghuyn nemese tynysymnyng bar-joghyn tekseredi, ólgennen song deneme basqalardyng qoly tiygeni qalay seziler eken, ә? Ásirese, әkemning jyp-jyly salaly sausaqtary…– dep oilap ýlgirdi, biraq, anasynyng sózi shyryq búza shyqty.

Onyng esine anasynyng aghalary ólgende de miz baqpaghan sabyrly qalypy týsti.

– Boldy, maghan senbegende, sen neni bile qoyarsyn? Onan da baryp shәiimizdi ishe otyryp jedel jәrdem shaqyrayyq, bәribir olar kelse, qarbalastyqtan tityqtaymyz, úlymyz ólgen kýni bizde qaybir tynyshtyq bolsyn? Qaybir jóndi demalys búiyrady deysin? – anasynyng ýninen keyigendigi bayqaldy, ol da ózining shyndyghynda, beymezgil uaqytta ólgenine qynjyldy, dese de, ólim aityp kelmeydi ghoy, búl olardy songhy ret әureleui, endigәri búlay bolmaytynyna nyq sendi, búl sózderdi oy eleginen ótkizip jatyp eptep kónil-kýii ornyqqanday boldy, onyng ýstine әke-sheshesining qayratty jandar ekenin biledi.

Ólim degen – adamgha asa beytanys dýnie emes sekildi, ólmey túrghandaghy ýreyi tiri jannyng jýregi qabyldamas súmdyq, al, ólimmen qúshaq aiqastyrghan son-aq bәri óz jónin tabatyn synayly, janaghy ýreydin, qimastyqtyng sirәda bolghan, bolmaghanyn biluding ózi qiyn. IYә, ýrey, ólimge degen ýrey adamgha qay esikti qaqtyrmady?! Qay jolgha bastamady?! Sonyng barlyghy ólimning bizben qoyyndasyp ózi de ómir sýrip jatqanyn moyynday almaudan shyghar, al, ólim ózi qashan ólerin kim bilsin? Mýmkin…ýrey men erkindikting kýresi bitkende bir jauaby tabylar. Qazir ol shynynda ýreyden keshken, biraq, ony ýrey ýngirinen suyryp alyp shyqqan ólim emes ekeninde gәp joq.

Áke-sheshesi bólmening esigin jauyp shyghyp kete salyp, tereze týbindegi әlgi atyng óshkir daraqqa bir top qargha qondy, qarghanyng esimi oiynda qalaysha saqtalyp qalghanyna azdap tandanghanymen, sol qarghalary barq-barq etip shulay bastasymen-aq, onyng zyqy shygha bastady, tipti, bireuining dauysy tym jaqynnan estiledi, shamasy, bútaqty mise tútpay terezening jaqtauyna qonyp alyp, jaylana qarqyldap otyrsa kerek. Barynsha ózin sabyrgha jendirip, erterek qayda bolsada jәili sezimmen attanudy tilep ishinen dúgha ma, әlde basqa ma, ózine de týsiniksiz bir úzyn-sonarlau sózderdi mingirlep jatyp, qúlaghy sýirete basyp óz bólmesine jaqyndaghan ayaq dybysyn shalyp qaldy, ile-shala esik sharyq etip qatty ashyldy da, anasynyng ghazapty sózderi estildi:

– Túqymyng qúryghyrlar-ay, qaydan kele qaldyndar birdemelering ólgendey shulap! Tynysh bir shәy de ishe almadyq-qoy, әtten, úlym tiri bolsa, meni sandalytpay senderdi ózi-aq ýrkite quyp jiberer edi…

Esik qayta jabyldy, anau úzaqtay shulaghan ólimge kóringirlerding de ýni óshti, anasynyng aitqany ras, tiri bolsa qarghalardy ózi-aq quyp salar edi, qaytedi endi! Ólip qalghan, qozghala almaydy, denesin kózge kórinbes tastay auyr, tastay nyghyz aua basyp, qymtap alghan siyaqty, erkindik degen qymbat nәrse eken ghoy, kózin de asha almay jatyp jýgrgisi keledi, qarghalardy aulaqqa quyp jibergisi keledi, qozghalghysy keledi, netken auyr dene búl? Jo-oq, denesi bar ma ózi? Osylardy oilap jylap alghysy da keldi, múndayda jasy qúryghyr qaydan shygha qoysyn, janary qúbynyng qúmynday qúrghap qalghan sekildi, әlde, janar da, jas ta múnda joq bolar.

Búl shaqta syrt jaq apyr-topyr bolyp әldenege qarbalasyp ketken, әke-sheshesi shәilerin iship bolmay jedel jәrdem jetip qoyypty, zembilin esikting jaqtauyna soghyp aldy ma eken tarsyldap-gýrsildegen dybystar shyghyp jatty... Artyn ala súp-suyq bir shytynanqy dauys estildi:

– Ólip qaldy ma?

Áke-sheshesi qatar:

– Bilmedik, sizderdi kýtip otyrmyz,– dep jamyray til qatty.

– IYә, ólgen sekildi, biraq baqylau kerek, keybireuler tirilip ketetini bar, onyng ýstine ólse de qashan ólgenin, qanday sebeppen ólgenin qazir tekseruimiz qajet.

– E, maqúl, qúlyptasyna jazu ýshin bizge de kerekti dýnie ghoy,–degen әkesining sharshanqy ýni estildi. Sheshesi de qalyspay:

– Tuys-tughandar da sebebin súraydy ghoy, iyә, tekserinizder, – dedi ýmitti peyilin jasyrmay. Al, ol bolsa ózining shynynda qashan, nelikten ajal qúshqanyn úghugha asyqsa da, ólim aldynda әdep saqtap, tynysh jatyr, bir qaraghan adam rasynda múnyng ólgenine senbeui mýmkin emes, onyng ózi de, bireu-mireu ólgenine kýmәndansa әureshilik bolaryn bilip, janaghy arpalysqan oilardyng bәrinen tizgin tartyp, bar bitim-kýiimen ólining sipatyna adal yqylasta jatyr edi.

Jedel jәrdemning kóligimen emhanagha jetkizildi, jolda syqyrlaghan, shytyrlaghan dybystardan jalyqqany bolmasa, uaqyttyng qalay ótkenin de bilmey qaldy. Qazir tozaqtyng súsyn sezdirer tastay suyq mәiithanada jatyr, manynda jәne bir ólgen adam bar siyaqty, búny qalay sezgenin bilmeydi, onyng da, ishinen kýbirlep, qaysybir jaqqa asyghuly ekenin angharady, onymen әngimeleskisi keldi de, mynaday sәtte ne aita qoigha bolatynyn bile almady. Degenmen úzaq ta kýtken joq.

Álde bir uaqytta bólme ishine shipagerler, әke-sheshesi, sosyn sóz lәmderinen polisiya qyzymetkerleri ekeni bilinetin bir-ekeu… Solay, barlyghy kelip kirdi. Sózdi bóten dybys iyesi bastady, shipager sekildi.

– Balalarynyzdyng ólgenine әldeneshe jyl bolghan. Barlyghyn myna qaghazdargha mórlep, jazyp qoydyq. Imandy bolsyn!

Osy kezde sózge әkesi aralasty, kózin asha almasa da, sheshesining әkesin býiirinen jenil núqyp qalghan song baryp әkesining tamaghyn qyrnaghanyn elestetti.

– IYә, raqmet, ózi de sol qanshama jyl boyynda sol ólgen kisining beynesin әdeppen saqtap, bir auyz artyq sóilegen joq, mýmkin, biz estimegen de bolarmyz (osy kezde ol ózining әdette kóp sóileytinin, sóileuden rahattanatynyn esine aldy, qalayda, әkesining sasqalaqtap sózderdi almastyryp alghanyna kýmәnsiz senbek boldy, biraq…), biraq ortamyzda jýrdi, tirshiligin qyldy, biyl jirma alty jasta ghoy, sol jyly uniyversiytettegi oquyn tastady da, kóp ótpey janbaghys qamyna kiristi, sodan kóp úzamay balamyzdyng ólgenin bayqadyq, biz de, balanyng sheshesi ekeuimiz de ólgenimizge talay jyl bolghan-dy, ya, solay. Ákesi sózin azdap kýiinish aralas ýnmen toqtatty.

– Týsinikti, bizding de qashan ólgenimizdi úmytyp qalatynymyz bar, men sol kýndi esime saqtay almaghandyqtan alandap kýndeligime týrtip qoyghanmyn, jә, múnday jaghyday kóp qoy, tipti, ólip qalghanyn sezbey jýre beretinderdi de kóp kórdik. Kәne, myna qaghazda balalarynyzdyng qaytys bolghan naqty uaqytyn jazyp, mórimdi basqanmyn, alynyzdar.

Shipagerding sózi ayaqtala bere nyghyzdalyp, sózine layyqsyz salmaq pen ekpin ýstep bireu sóiley bastady, anghary janaghy polisiya qyzymetkerining biri bolsa kerek.

– Jaqsy, barlyghyn shipagerden sosyn ózderinizden súrap, hattap-shottap aldyq, qalghan júmystan qam jemenizder, aitpaqshy, qayyryn bersin!

Júrttyng bәri tarady, ol ózining ólgen uaqytyn әkesi men sheshesining biri dauystap oqyp jiberer dep qatty ýmittendi, biraq, olar mәiitti ýige alyp qaytudyng qújattarymen әurelenip syrtqa shyghyp ketti de, búl taghy sol yzghar úryp túrghan bólmede qaldy, qansha oilansa da ózining qashan ólgenin taba almady, týbegeyli úmytqan eken, janaghy shipager mýmkin osynyng ózin núsqap aitqan shyghar?! Qaysy ai, qaysy kýn edi? Kýndeligi de qolgha týse qoymaydy, kýndeligine jazghan-jazbaghany da esinde joq.

Ýy ishi, úlar-shudan әbden mezi boldy, kesh batyp, júldyz beyuaqqa iyek artar shaqta әzer tynyshtyq ornady, biraq, ýy toly kýbir, әlde bir uaqta sheshesi bólme esigin ashty-au deymin, aqyryndap qana ózining meyirli ýnimen sóz bastady:

– Úlym ólgennen tartyp ýndemedi (ol osy kezde ózining bala kezinde búiyghylau bolghanyn, qatty úyalshaq bolghanyn, sózge tym sarang bolghanyn esine aldy.). Biraq, tirshilikti tynghylyqty jaqsy istedi, búl jaghy әkesine  úqsaytyn, degenmen, әkesi basqasha ghoy, ýiimizding qaryz-qúryzyn týbegeyli jauyp, bizge shalqyp túrmys keshuge sebep bolghan osy balapanym edi. Keshe úiqtardyng aldynda on jyldan bergi túnghysh jәne ómirindegi songhy sózin aityp qaldy, «jaqsy týs kórinder!» – dep. Quanyp qalyp edik, Qúday da sharshaghanyn sezgen kórinedi, baqúl bol, qúlynym! Keshikpey biz de sonynnan baramyz.

Búl yqylas onyng ómirinde estigen barlyq sózderdi úmyttyryp jiberdi, ol ózining ólgen uaqytyn tappaq niyetinen qaytty, óitkeni anasynyng sózderin estip jatyp, ózin tanerteng ghana qaytys bolghanday sezingen edi. Mýmkin, ol osy nәrseni kýtip jýrgen de shyghar, qalayda, jany shynynda tynyshtaldy, baghanaghy ýrey әleminen jetelep alyp shyqqan quattyng ýmitsizdik, oy әlemin shyrmap alghan maghynasyzdyq ekenin de sezingen bolar, desede onyng ýreymen eshqashan kýresin toqtatpay kele jatqan erkindikpen qanday baylanysy baryn Tәniri ózi biler.

Ony jer qoynyna bergen song әke-sheshesi kóp ótpey bólmesin ainaday etip jiystyrdy da, úlynyng barlyq kerek-jaraqtaryn otqa jaqty, sosyn birneshe adam jaldap bólmening esigi men terezesin bekittirip, qabyrghamen birdey qylyp syrlap, órnektep tastady.

– Búl tústa bólme bolghan eken-au deytúghyn iz qalmasyn, – dedi júmyskerlerge sheshesi.

Úzamay-aq búl ýide búryn osynday tórt bólme bolghanyn úmytyp ýlgirgen qarttar:

– Bizding bala sýngge mýmkindigimiz bolmady, qarandarshy, sóitip bar ómirimizdi arpalyspen ótkizgende eki bólmeli ghana ýiimiz bar, ózge eshtenemiz joq, qubaspyz... – dep kezdesken jandargha múng shagha bastady, kórshi-qolandary men tuys-tughandary da súraghandargha:

– Beybaqtar ghoy, ghúmyr boyy sharshap-shaldyqqanda artynda týtin týteter úrpaghy joq, shynynda, baqytsyzdyq, degenmen, biz de olargha jastau kezderinde balaly bolu jәiinda kóp aitqan edik, endi mine, jaghydaylary osy... – desti.

Tórt qabatty ghimarattyng birinshi qabatynyng artyndaghy alasalau qara aghashtyng bútaqtarynda bir top qargha qarqyldap otyr, búrynyraqta osynda bir terezening bolghany solardyng ghana esinde qalsa kerek.

Arman Ádilbek

Derekkózi: «Qazaq әdebiyeti» gazeti. №21, 2019 jyl

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1226
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1934
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1972