Jeksenbi, 7 Nauryz 2021
Ángime 3112 4 pikir 10 Shilde, 2019 saghat 10:57

Ghabbas Qabyshúly. Bir deputat (әngime)

-Bóke, oyausyz ba, túrdynyz ba? - dedi bajam Sylti, tanerteng telefonymdy bezildetip.

-Oyau emespin, shyrt úiqyda jatyrmyn! - dedim, jynym juyqtap.

-Áyda, davay, dayyndalynyz, men jarty saghattan keyin baramyn, - dedi  ghadetinshe eliginkirep sóiley bastap.

-IYә, ne boldy? Qala әkimi saghan qonaqasy bermekshi me? Soghan ala barmaqshysyng ba? Ol jaqqa ayaghym jýrmeydi! - dedim, men de ghadetimshe qityghynqyrap.

-Odan da artyq bolady, davay, dayyn túrynyz! - dedi de, telefonyn túnshyqtyra saldy. Senbi, jeksenbi kýndergi «konsertining shymyldyghy» osylay ashylady. Oiyna ózine «qyzyq» ony-múny birdene kele qalsa-aq  qaljynynyng qarauylyna meni alady. Keyde, ýsh jas ýlkendik qúqymdy paydalanyp, bajam bolmaq túrghay qúdam bolsa da, dauysymdy salqyndatyp shygharyp: «Meni býgin týrtkileme, uaqytym joq!» dep, betin ary qaratyp jiberemin. Obaly kәni, kelesi senbi-jeksenbige deyin «oqyralamaydy». Al býgin  ol almaytyn qamal joq siyaqty. Jaraydy.  Tanertengi shayymyzdy iship ýlgirgenimizge shýkirshilik etip, kiyinuge kiristim de, bәibisheme:

-Áppaghym, men taydym! - dedim, oqys shoshytyp almas ýshin kónildene sóilep.

-E, qayda?

-Álgi Sylty  «Toyotosyn» typyrlatyp kele jatyr. «Shóshkege baryp keleyik» dedi.

-Joldaryng bolsyn!..

Shóshkemiz – parlamentting dóy deputattarynyng biri Shoshaqqúl Shýregeev. Syltiymyzdyng dosy. «Dói» desen, dói: boyy, mening kózólshemim boyynsha, eki metrge on santiymetr ghana jetpey qalghan. Salmaghy da, kózólshemimshe, bir sentnerge on kilo ghana jetpey túr. Qyryq ýsh jastaghy qyrmasaqalgha boydyng keregi ne, kerek etse de endi óspeydi, óser «shekaradan»  ótip ketkeli qashan! Al salmaqta es joq qoy, qolayy kelse, - qosyla beredi, dep týigenimshe bolmady, oiymdy oqy qoyghanday-aq, Syltiy:

-Shoshekeng dosym biyl da, qazir bayqarmyz, bes-alty kilo qosady, qúday biledi.  Deputat bolghan ýsh jylda on eki kilo qosypty, ony әneugýni, kanikul degenderine shyghyp, el aralaugha attanatyndarynda ózi aitty, - degeni.

-«Shosheken» ne, «Shóshke» demeysing be?

-Á, oghan bәribir.

-Ói, qyrsyqsyn-au!..

Shóshke bizdi jayrandap qarsy alyp:

-Bәrekeldi, tórletinizder! Sylteke, sening habarlasqanyn, aghany ala kelgening jaqsy boldy! - dedi.

-Sen ózimizding auylda da bolypsyng ghoy, estidim. Sarqyt  kóp, ә? - dedi bajam daryldap, alaqanyn ysqylap.

-Auylymyzda bir apta boldym, audandy aralaugha әdeyilep shyqqan song auylyma  nege soqpayyn, tuystarymmen, birge oqyghan, birge ósken qúrby-qúrdastarymyzben kezdesip, bir rahattandym!  «Osy bizding Sylty jerlesimiz qayda?» dep seni súrap, sәlem aitqandar boldy, - dedi Shóshke salmaqtana sóilep. Sodan song maghan iltipat jasap: - Agha, hal-ahualynyz jaqsy ma? Jengey, balalar esen-sau ma? - dedi.

-Qúdaygha shýkir. Myna dosyng oida joqta ala jónelip, bajalyghy boy bermey ketkende óstiytini bar keyde. «Toyotosyna» mingenimizde ghana kórsetti marshrutyn.

-Dúrys boldy, agha, ynghaysyzdanbanyz. Jәmesh kelininiz qazir keledi, Syltekeng dәmetken sarqyt  ta bar...

-Ol  jaghyn qatyrasyndar, ә?! – dep qaldy Sylti. Eki dos mәz bola kýldi.

-Audandy aralap, saylaushylarynmen kezdesip, biraz jәitti bilip-týiip qayttyng ghoy? - dedim, basy artyq sózding bazar kýlkisin azaytqym kelip.

-Áy, Shosheke, sen byltyr kanikulyndy Antaliyada ótkizdin, odan arghy jyly Italiyanyng bir kurortynda ótkizdin. Al biyl audanda, auylda ótkizgening qalay? - dep Sylty ekiaragha synasha qaghyla qaldy.

-Áy, Sylti, sypyldamay toqtay túrshy! - dedim, shyn renjip.

-Bajeke, aghasy, men Shoshekenning syryn bayaghydan bilem ghoy, naghashysy Noqay aqsaqalgha tartqan, sóilesin dep týrtkilep, tartqylap jetektemeseng auzyn ashpaydy. Parlamentke aparylghan ýsh jylda bir ret sóilep pe eken, ózinen súranyzshy!

Shóshkege kóz tastadym. Ol dosyna jymiya qarap, basyn  shayqady, Syltekesine  dizgin-shylbyryn berip qoyghan boldy.

-Al sonymen, deputat myrza, audanda, auylda ne kórdin, ne bildin, qanday amanat arqalap qayttyn, aitsanshy? - dep Sylty taghyda sypyldady. Men oghan ejireymedim. Ekeuining súraq-jauaptaryn qyzyqtap otyrudy jón kórdim.

-Audanda eki apta, auylymyzda bir apta boldym, - dedi Shóshke jaybaraqat ýnmen.

-Auylymyzda nendey ózgeris, qanday janalyq bar eken?

-Kak raz men barghan kýni Topay kelin týsirdi, Topaydy bilesing ghoy?

-Ol itti bilmegende she?  Bir úl, eki qyzy bar.  Úly sýrboydaq  edi.

-Kelinshek aldy.

-Qúdasy kim eken?

-Orta mektepting múghalimi.

-E, jarymapty ghoy.

-Kimdi aitasyn?

-Ekeuin de. Topay ómir boyy dәriger boldy. Eski somy men jana tengesin aralastyra eseptesen, aiyna alpys myng tengeden artyq jalaqy alyp kórgen joq. Myna múghalim qúdasy da sol manayda shyghar. Áy, Shosheke, osy senderding ailyqtaryng qansha?

-Sen ony eseptep sharshamay-aq qoy!

-Memlekettik qúpiya, ә?.. Men estigenmin, bәribir bilemin. Biri alasy bar, qúlasy bar balalardy oqytyp, biri ynqyl-synqyly tausylmaytyn  kәri-jasty emdep, sharshap-shaldyghyp jýrgen múghalim men dәrigerding ailyghynan tym bolmasa qúlaqtaryng kýnara bir ret shynyldamaytyn senderding ailyqtaryng jeti-segiz ese kóp...

-Sylti, әi, sen, ne, Shóshkemen daulasqaly kelip pe edin?! Ondayyng bolghanda meni nege әkeldin?! Kәne, daurygha sypyldaghanyndy qoy! - dedim bajekeme, dauysymdy kóterip.

-Qoydym, oibay qoydym, men ózi bala jastan tilalghyshpyn, - dedi Sylty sylq etip, eki qolyn kótere yrjalaqtap kýlip.

-Saghan da bastyq bar eken, búdan bylay este bolsyn, - dep Shóshkeng qosyla  kýldi.

-«Bastyq» demekshi, auylymyzdyng әkimi kim eken? Aldynghy jyly barghanymda  Jarmaq jyndy edi, - dep Sylty maghan ezu tarta qarap: - Ol mening qúrdas dostarymnyng ishindegi, myna Shoshekeng siyaqty, qymbattarymnyng biri, búlardyng attaryn óndemey aita almaymyn, - dedi.

-Agha, jyndy Jarmaghy múny, myna bajanyzdy, «Saldyr-gýldir» dep ataytyn, dәl aitqan, kórip jýrsiz ghoy, - dep Shóshke úpayyn týgendey týsti.

-Ol jyndy «basqa jaqqa kóshemin» dep edi, kóship pe, әli de әkim bolyp jýr me eken? - dedi Syltiy.

-Bilmeymin.

-Shóshke, auyldaryng ýlken be, túrghyndary qansha? – dedim, bos sóz bazaryn  tarqatudy oilap.

-Auylymyz Tórtterek qoy, audanymyzdyng ortalyghy, túrghyndarynyng sany... saylau bolghan jyly bir myngha juyq desken.

-Klubtary kýshti edi, ózing bilesin, ony oblys ortalyghynda túratyn bir biznesmen satyp alyp, syrahana etipti, aldynghy jyly barghanymda kórdim. Qatyryp jóndep, jaynatyp qoyypty. Mәdeniyet ýii men naubayhanasy da satylmaqshy edi, satylyp pa, kim alypty? - dep Sylty taghyda qystyryldy. E, meyili.

-Bilmeymin.

-Súramadyng ba?

-Joq.

-«Uaqytym bolmady» deshi.

-Qaydan... bir kýni Qayyr men Sәuir Qonyrkólge alyp ketip, eki kýn sonda boldyq, shomylyp, balyq aulap.

-Sodan keyin?

-Toqjigitti bilesing ghoy, sonyn  baldyzynyng ba... iyә, «baldyzym» dedi, sonyng qyzy bosanyp, shildәhanada boldym, Toqannyng kónilin qimay bardym.

-Auylymyzda ústa bolghan Kógenbay shal esinde me?

-Esimde.

-Onyng úly elektrik Marqany bilesing ghoy?

-Bilem.

-Men aldynghy jyly barghanymda sony kórdim. Búdan on jyl búryn ba, kórshi audangha kóship ketken bolatyn. Qaytys bolghan әkesining jylyn beruge kelipti. Ótken-ketkendi aityp degendey, biraz әngimelestik. «Oy, agha, auylymyzdyng jaghdayy jaqsy emes eken. Keshe әkim Jarmaq agha shaqyryp alyp, auyldyn  auyzsusyz qalghanyna alty jyl bolghanyn, elektr bir kýn janyp, eki kýn sónip, búrynghy elektr qúdyqtarynyng bәri isten shyqqanyn, audan, oblys әkimderine, ózderi saylaghan arghy-bergi deputattaryna jazghan aryz-shaghymdarynan eshtene shyqpaghanyn aityp: «Sen elektriksing ghoy, qanday kómek kórsete alasyn?» dedi. «Aghatay, men ýsh kýnge súranyp keldim, erteng qaytamyn jәne elektr quaty túraqty emes jerde eshtene isteuge bolmaydy» dep qútyldym. Búryn orys jigit elektrikteri bolghan eken, ol elektr quaty qúbyla bastasymen Reseyine ketip qalypty» dep, Marqa sharshap sóiledi. Shosheke, auyldyn  sol problemasy sheshilip pe, әlde sheshilmep pe, bilding be?

-Joq.

-Onda...

-Sәlemetsizder me? – dep Jәmesh kelip kirdi. Sylty jalt qarap, quana úshyp túryp:

-Á, súlu kelinshek, kelding be?! Sening deputatyng auyldan әkelgen sarqytynan bir týiir de tatyrmay, seni kýttirip qoydy, davay, kiris, tezdet! – dep әnine basty. «Saldyr-gýldir» ne  dep sypyldasa da, «sening  deputatyn» degenining jóni týzuleu me, qalay?..

Abai.kz

4 pikir