- Qajeke, óziniz úiymdastyru tobynyng jetekshisi bolghan «Qazaq Eli» qozghalysy aldyn-ala oilastyrylghan sharalardyng nәtiyjesi me, әlde, kenetten, ayaq astynan payda boldy ma?

- Turasyn aitsam, qazaq elindegi aqyrghy preziydent saylauynda da halyqtyng shynayy belsendiligi bayqalmady. Kerisinshe, songhy kezenderde nendey qúbylysqa da halyqtyng tereng nemqúraylylyghy anyq kórindi. Búl - óte qauipti qúbylys.

Erteninen ýmitin ýzip, senimin joghaltqan eldi nemqúraylylyq mendeydi. Biylikting birsaryndylyghy, jalghandyghy, maqtangershiligi júrttyng jýregindegi senimdi úrlaydy, jigerin tabangha basady.

Qazir әlemning «túraqtylyq simvoly» atanghan elderindegi dýmpuler bir kýnde tua qalghan joq. Ol - halyqtyng úzaq jyldarghy nemqúraylylyghynyng nәtiyjesi.

Qazaqqa ondaghan jyldar jinap-jetken jetistikterin kýiretip, әl-auqatyna joyqyn shyghyndar әkeletin halyq narazylyqtary kerek pe? Joq!

Olay bolsa, erterek nege qam qylmaymyz? Eng aldymen memleketting atymen atalghan qazaqtyng jaghdayy jaqsarmay, qoghamda sayasy túraqtylyq ornyqpaydy. Jalghandyq, ótirik, maqtangershilik qúrghan «túraqtylyq» qaghazdan jasalynghan ýy sekildi әp sәtte qiraydy.

Endeshe, birinshi kezekte qazaqtyng jaghdayy jaqsaruy kerek. Osynday alqaly oilar men payymdy pikirlerding jemisinen «Qazaq Eli» halyqtyq qozghalysy dýniyege keldi...

- Basty maqsattarynyz ne?

- Qajeke, óziniz úiymdastyru tobynyng jetekshisi bolghan «Qazaq Eli» qozghalysy aldyn-ala oilastyrylghan sharalardyng nәtiyjesi me, әlde, kenetten, ayaq astynan payda boldy ma?

- Turasyn aitsam, qazaq elindegi aqyrghy preziydent saylauynda da halyqtyng shynayy belsendiligi bayqalmady. Kerisinshe, songhy kezenderde nendey qúbylysqa da halyqtyng tereng nemqúraylylyghy anyq kórindi. Búl - óte qauipti qúbylys.

Erteninen ýmitin ýzip, senimin joghaltqan eldi nemqúraylylyq mendeydi. Biylikting birsaryndylyghy, jalghandyghy, maqtangershiligi júrttyng jýregindegi senimdi úrlaydy, jigerin tabangha basady.

Qazir әlemning «túraqtylyq simvoly» atanghan elderindegi dýmpuler bir kýnde tua qalghan joq. Ol - halyqtyng úzaq jyldarghy nemqúraylylyghynyng nәtiyjesi.

Qazaqqa ondaghan jyldar jinap-jetken jetistikterin kýiretip, әl-auqatyna joyqyn shyghyndar әkeletin halyq narazylyqtary kerek pe? Joq!

Olay bolsa, erterek nege qam qylmaymyz? Eng aldymen memleketting atymen atalghan qazaqtyng jaghdayy jaqsarmay, qoghamda sayasy túraqtylyq ornyqpaydy. Jalghandyq, ótirik, maqtangershilik qúrghan «túraqtylyq» qaghazdan jasalynghan ýy sekildi әp sәtte qiraydy.

Endeshe, birinshi kezekte qazaqtyng jaghdayy jaqsaruy kerek. Osynday alqaly oilar men payymdy pikirlerding jemisinen «Qazaq Eli» halyqtyq qozghalysy dýniyege keldi...

- Basty maqsattarynyz ne?

- Qozghalystyng aty aityp túrghanday, tek qana qazaqtyng qamy. Qazaqtyng múny... Qazaqtyng zary... Qazaqtyng býgini men erteni... Qazaqtyng basyn qosu, biriktiru, júmylghan júdyryqtay quatty etu... Bir tudyng astynda shynayy toptastyru... Qazaqtyng basy birikse, biylik onymen sharasyz sanasatyn bolady.

- Qyryq jyl qyrghynda birikpegen qazaqtyng basy qazir birige qoyar ma eken?

- Nege birikpeydi?!. Birikkende qanday! Biriguge tiyis. Birigu kerek. Birikpey bolmaydy. Eger bar qazynamyzdy sheteldikter talap-tasuyn toqtatpay, týgelimen tasyp ketpesin dese - birigedi! Eger balasy men nemeresi sheteldik bay-manaptargha mәngilik qúl bolmasyn dese - birigedi! Eger ýsh ghasyr bodandyqta bolghan qazaq býgingi bostandyghynan aiyrylyp qalmasyn dese - birigedi! Eger... Búl «egerdin» sheti-shegi joq...

- Qazaqty biriktiru - aigha úshyp barumen birdey ghoy. Ágәrәkiy, qazaq birige qalsa, ózine jany ashymaytyn biylikti atynan audaryp tastamay ma?

- Qazaqstandaghy kez kelgen oppozisiyalyq qúrylym «Biylikti auystyru kerek!» dep úrandaghanymen, jeme-jemge kelgende, bastary birikpeydi. Onyng birinshi sebebi - oppozisiya serkelerining jeke basyndaghy biylikqúmarlyq, yaki, aspandaghan ambisiya syrqaty. Ekinshiden, qazirgi oppozisiyasymaqty biylik aqshamen nemese lauazymmen op-onay qúryqtap otyr.

«Qazaq Eli» qozghalysy basqarma mýshelerining arasynda ambisiyasyn auyzdyqtay almaytyn biylikqúmarlar joq. Bizding qúrylym - jýrekteri «Últym!» dep soqqan qarapayym jigitterding úiymy. Biz eshkimdi ә degennen atynan audaryp tastaugha talpynbaymyz. Biz - aqyldasyp-kenesetin, sóilesip-kelisetin úiymbyz.

Tipti, shynayy jýregimen qazaqtyng kóz jasyn sýrtuge úmtylghan bes qaruy say, sarabdal serke tabylsa, «Isatay - basshy, men - qosshy» deuge de jarap túrmyz...

- Mening týsingenim: aqyl toqtatyp, qarajat jinaghan últshyl úl el ishinen tabylsa, sizding úiymgha serke bola alady ghoy?

- Aldymen,  ol qazaghyna shynayy jany ashityn azamat boluy kerek! Al, aqyly men aqshasy últynyng úly mýddelerine qyzmet etsin!

- Býgingi kýnge deyingi qarajattardy kim kóterdi?

- Ózimning jeke qarajatymdy júmsadym. Eshkimnen soqyr tiyn qarjy alghanym joq.

- Ótken jyly mәjiliske deyin «dau tudyryp», sóz bolghan «Batys qazaqtarynyng qúryltayyna» da demeushiler tabylmady ma?

- Demeushining kólenkesi de kórinbedi. Ony aitasyz, «Batys qazaqtarynyng qúryltayyn» ótkizbeuge biylik bar kýsh-jigerin saldy. Oppozisiya symaq bireulerding asyrandy itteri bórining bútynday shәuildep qoya berdi, qúqyq oryndary sús kórsetti, tipti, Oraldaghy aqyn Aqúshtap Baqtygereeva apamyzgha deyin aralasyp, maghan «aqylyn» aitty.

Mәjilis qazaqtyng kýlli qam-qareketin ysyryp qoyyp, Últtyq qauipsizdik komiytetinen Qajymúqan Ghabdollany «tәrtipke saludy» talap etti. Kerek deseniz, mening Oral qalasyndaghy jer ýiim kenetten órtke oranyp, ishinde qalghan jalghyz men temir-shoyyn esikti әzer búzyp shyghyp, әupirimdep aman qaldym...

- Mynau baryp túrghan bassyzdyq qoy. Sosyn, ne boldy?

- Sosyn, Almatygha keldim. «Qazaq eli» halyqtyq qozghalysynyng úiymdastyru tobyn qúryp, jiylys ótkizdik. Biraq, bizding úiymdastyru jiylysyna qatysyp-qoldaghan bir adam ertengi kýnning tanynda-aq basqasha әuenmen «sayrap» shygha keldi. Sonda bir týnning ishinde ne boldy? Osy bir týnning qanday qúdireti bar? Osyghan basym qatty...

- Rasynda, sizding qozghalystyng ishinen de qazirding ózinde ala tondy bóle qyrqyp, bólek otau tikkender bar kórinedi ghoy?

- Ómir ózgerissiz túra ma?! Adamnyng bәri birdey emes: bireu sózge eredi, bireu bózge kónedi. «Týimedeydi - týiedey» etuding qajeti bolar ma eken?!. Biraq, esinizde bolsyn, «kókek óz atyn ózi ataydy» demekshi, kimde-kim: ««Qazaq eli» qozghalysynyng biylikke qatysy bar» dep, qattyraq aiqay salsa, sol kisining dәl ózi biylikting jansyzy ekendigi aidan anyq. Búl - dәleldeudi qajet etpeytin aksioma.

- Qajeke, jeke qarjynyzdy tógip-shashqanynyzben, ýlken isterdi atqarugha ózinizdey ortasha sharuanyng qauqary jete qongy neghaybyl-au. Qazaqtyng bay-shonjar jigitteri bastama kóterip, qoldau bildirmedi me?

- Ánsheyinde qazaqtyng bay jigitteri kópirip sóilep, shayqap-tókkenge qúmar. Biraq, solardyng deni namysy óshken, ruhy synghan qoyan jýrek qorqaqtar. Keybiri dastarhan basyndaghy әngimede: «Qazaghym!» dep, keudelerin toqpaqtaydy. Biraq, biylikting qaharynan jany qalmay, boztorghayday bezildep qorqady. Olargha Qúdaydyng qaharynan góri, biylikting qahary anaghúrlym qorqynyshty...

Tayauda Resey teledidarynan Mәskeude jalghyz qanghyp qalghan armyan shalyn kórsetip edi, ertenine-aq armyannyng baquatty jigitteri qariyasyn izdep-tauyp, qonaqýiden tegin bólme bólip, ayaly qamqorlyqtaryna aldy.

Mine, últtyq namystyng naghyz narkesken jigitteri qanday boluy kerek!

Endi bizding kóshelerimiz ben «Qarttar ýiinde» qanshama aqsaqaldy atalarymyz ben keyuanalarymyz eki kózderi tórt bolyp, ishqúsa bolyp jatyr?!. Qanshama qariyalarymyz qapa qalpynda, kóshening ortasynda baqilyq bolyp ketti?!. Múnday statistikany memleketting jýrgizbegenine jiyrma jyldan asty.

Al, qazaqtyng bay-manap jigitterining qoldary últynyng mýddesi ýshin soqyr tiynyn júmsaugha qaltyraydy. Qit etse, orystyng nemese shetelding әnshilerining eki saghattyq konsertine milliondaghan qarjylar shashady. Dәp osy uaqytta qanshama qazaqtyng jetim-jesirlerining ash-jalanash jýrgenin esine de almaydy...

Qazaqtyng bay jigitteri maqtan ýshin, meshit salghan bolady, meshitke ózining atasynyng atyn bergizedi, ózi oqyghan mektebine kompiuterler syilaydy jәne osynday bolmashy isterin audandyq, oblystyq, respublikalyq baspasózge para tólep, aiqaylatyp jazghyzady. Ol - ol ma, auyl jaqtan arzanqol jornalshy tauyp, әlgi isterin tizbelep, tom-tom kitap shygharady...

Joq jerden, ózining ótken ata-babasynyng arasynan batyr men by izdetedi, mýldem tappasa, naghashy júrtyna «shauyp», jasandy batyr tapqyzady. «Batyrgha» eskertkish ornatady, kóshening atyn beredi...

Mineki, últtyng naghyz qorqaulary osynday bolady...

- Mysaly, shetel asyp, «shyndyq kýiittegen» qazaqtyng bir bay-shonjary Múhtar Áblyazov ta memleketting ortaq qazanynan shamasy kelgenshe asap, qamsyz qarpyghan jigit. Negizi, qarymy ken, ýlken biznestegi jigitterdi memlekettik qyzmetke tartu zor sayasy qatelik. Óitkeni, biznesmenning oi-jýiesi jeke paydasy men óz qaltasyn kýiitteuden eki dýniyede de asa almaydy.  Jaqyn kýnderde Múhtar mәlimdeme jariyalap edi, onyng ishinde «qazaq» degen bir auyz sóz joq. Endi "K+" telearnasyna bergen súhbatynda «búryn Elbasynyng tughan kýnine 2 mln. AQSh dollary kóleminde syilyq jasaghan edim», dep kekireyedi. Qazaq últynyng mýddesin kóksegen «Qazaq Eli» halyqtyq qozghalysyna kelgende, Múhtar Áblyazov qúmgha basyn tyqqan týieqústay eshteneni kórmey qaldy ghoy?!.

- Qazannan qaqpaq ketse, kimnen de bolsa úyat ketedi. Qazir qazaq qoghamynda tek qana qoryqqanyn syilaydy. Qoryqpasa, qorandy qoparyp, qotanyndy talqandap ketedi...

...Qazaqtyng memlekettik qyzmeti býginde temirjol vokzalyna úqsaydy, kim kelip, kim ketpey jatyr? Keshegi bazar basshysyn býgin ministr qyldyq, býgingi qylmyskerdi erteng әkim ettik. Osyny júrt bilmey me, kórmey me? Áriyne, kórip-bilip otyr. Sondyqtan, biylikke degen senim joyylyp barady...

Al, memlekettik qyzmetke shaqyrylatyn azamat, aldymen, últshyl boluy kerek. Óitkeni, kez kelgen sәtte oghan memleketting mýddesin satyp, sheksiz baylyq iyelenetin qúitúrqy úsynystar týsui mýmkin. Ekinshiden, sheneunikting jeke basynyng qadir-qasiyeti, imany men adamgershiligi, bilim-biligi memlekettik dengeyde oilaytyn dәrejede bolugha tiyis...

-  Úzynqúlaqtyng qauesetinshe, «Astananyng meri, qazaqtyng móri» atanghan Imanghaly Tasmaghambetovtyng «Qazaq eli» qozghalysyna qatysy bar kórinedi?..

- Qazaqty qúrtatyn, týbine jetetin jegi qúrt - jýzge bólinu men rugha bólshektenu. «Imanghaly Tasmaghambetovtyng «Qazaq eli» qozghalysyna qatysy bar» degen qaueset taratatyndar jýzshil, rushyl pasyqtar, nemese bizge syrttan shýilikken orystyn, qytaydyn, amerikannyn, jóitting ókilderi...

Qay dúshpan da qazaqtyng eng osal túsyn biledi. Orys imperiyasy ýsh jýz jyldan astam uaqyt qazaqty dәp osy eng osal túsynan myqtap ústap, arasyna iritki salumen sheksiz biylep keldi.

Tasmaghambetov ekeumizding jýzimizding bir ekendigi «bizding bauyrymyz jabysyp qalghan» degen sóz emes. Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi úly jýzding әrbir jigitining basyna may qúya almaytyny tәrizdi, Tasmaghambetovtyng kabiynetining tabaldyryghyn talay Alshynnyng balalary tozdyryp jýrse de, Tasmaghambetov olardyng týgelin jarylqay almaydy. Sondyqtan, Imanghaly Tasmaghambetovtyng «Qazaq eli» qozghalysyna kók týiir qatysy joq. Jәne osynday ósek-ótirik taratushylardyng ózderi de Tasmaghambetovtyng Memleket basshysyna qarsy qarys auyz sóz aitpaytynyn biledi. Arandatushylardyng armany, birinshiden, «sugha salsa - batpaytyn, otqa salsa - janbaytyn» Tasmaghambetovke taghy bir qara kýie jaghyp qalu bolsa, ekinshiden, «Qazaq eli» qozghalysynyng abyroyyna daq salugha tyrysu...

Qadym zamannan jalghasqan qazaqtyng bir salty bar: sheshimi kýrmeuli bәsekege týskende - jenilis tapqan adam astyndaghy atynan týsip, jenimpazgha syigha tartqan. Eger әlgi ósek otyn ýrleushiler «Qazaq eli» qozghalysyna Tasmaghambetovti qatystyra alsa, men de ata-babamyzdyng saltyn attap ótpek emespin...

Jaqynda «Qazaq eli» halyqtyq qozghalysy úiymdastyru tobynyng qúrylghanyna jýz kýn tolady. Qarapayym qazaqtar elimizding týkpir-týkpirinen leg-legimen bizding qozghalysymyzgha qosylyp jatyr. Árbir oblys ortalyqtarynda, әr audanda, shyghys pen ontýstikting eki auylynyng birinde bólimshelerimiz qúryluda. Manghystau múnayshylary bizding qoldau-mәlimdememizge qatty rizashylyqtaryn bildirip, múnay-gaz kәsiporyndarynan «Qazaq eli» qozghalysynyng bólimshelerin qúrugha niyet bildirdi. Qaysybir ata-әjelerimiz aq batalaryn berip, qazaqty qanaudyng shegine jetkenin aityp, ózderining talghajau etken zeynetaqylaryn qarjylyq demeu retinde bizding qozghalysymyzgha audarghysy keletindikterin mәlimdeude...

IYә, biylikting bәtenkesin kiymegen, sayasattyng sýiegin mýjimegen aq peyil, adal jýrek jaysang qazaqtar bizding ruhymyzgha quat berip, senimimizdi bekite týsti. Degenmen, osy uaqyttyng ishinde qazaqtyng bay-baquatty jigitterining biri de telefon shalmady. Qazaqtyng atqa mingen sheneunikteri de habarlaspady...

Jaraydy, Imanghaly Tasmaghambetovti últshyl azamat deyik. Endeshe, pyshaqtyng jýzindegidey ótken jýz kýnde IYmeken, tym qúrysa, ózining ókilderi arqyly bizge bir auyz jyly sózin aityp, qoldau kórsetui kerek edi ghoy?!.

Úiym qúrylghan jýz tәulikte men naghyz «Jýz kýndik jalghyzdyqty» basymnan keshkendey boldym. Aqtamberdi jyraudyn:

«Jaghalbay degen el bolar,

Jaghaltay degen kól bolar,

Jaghaltaydyng jaghasy

Jasyl da baytaq nu bolar.

Atadan altau tughannyn

Jýregining bastary

Altyn menen bu bolar,

Atadan jalghyz tughannyn

Jýregining bastary

Sary da jalqyn su bolar,

Jalghyzdyq, seni qayteyin!» - dep jyrlaghany bar.

Men qiyndyq kórip ósken jigitpin, sondyqtan, jalghyzdyq meni jatyrqanbaydy. Tek, janyma batatyny: «Maghan týnning jarymynda habarlasyp, zeynetaqysyn úsynghan ayauly analarymyz pen asqar tauday әkelerimizding ertenge degen senimin qalay aqtasaq eken?!.» - degen uayym...

- Qazaqta qarny toyghanynyng týp-túqiyany últyn úmytsa, shyndyghynda, shynyraudyng shegine jetken ekenbiz. Óz basym,  Imanghaly Tasmaghambetovti últshyl túlgha tanitynmyn. Keshegi «Baqay» men «Shanyraqtyn» shuynda da IYmekeng jaghyna shyghyp, baspasóz betinde shyryldap, qorghashtap edik...

- Mәsele, jalghyz Tasmaghambetovte bolsa, jaramyz jenil bolar edi-au. Mәsele - tútastay jýiening irip-shiruinde...

Mening bir dosym bar. Ózi jazushy, jornalshy әri ekonomist-bankiyr. Memlekettik qyzmet te atqarghan. Údayy últshyl, orasan otanshyl, myqty memleketshil jigit. Syrlas-múndaspyz... Men әr kezende dosymnan: «Qazir kimdi oqyp jýrsin?» dep súraghanymda, ýsh ret: «Ábaghamdy - Ábish Kekilbaevty!» dep jauap berdi...

Sóitsem, onyng jauabynyng syry terende jatyr eken. Tayauda Ábaghannyng «Hansha-Dariya hikayasynan» Shynghyshannyng biyligi turaly mynaday joldardy oqydym: «...Búl salghan oiran-býlikterding túsynda tek basyn baqqandardyng ghana qol-ayaghy sau qalady. Basyn baqqandar tek basyn baghatyndardy tuady. Sóitip, búdan bylay dýniyede tek basyn baghatyndar ghana ómir sýredi...

Basyn baghatyndardyng moyyn omyrtqa sýiegi osal bolady. Sosyn búl, búnyng anau Shaghatay, Ýgedey, Joshylary, olardyng jer betining týkpir-týkpirinde ósip-órbiytin shashyrandy túqymdary ónsheng qúrttaghan shybyshtyng qúiryghynday shybyndaghan bastardy ghana kóredi. Shybyndaghan bastar manayynda ne bolyp, ne qoyyp jatqanyn kóre almaydy. Olar, sóitip, tek bastan ghana emes, kózden de airylady. Búnyng túqymyna bas pen kózding qajeti shamaly, jybyrlaytyn ayaq pen qimyldaytyn qol tabylsa bolghany...».

Eng qauiptisi - qazirgi biylikke de tek qana ayaghy ghana jybyrlap, qoly ghana qimyldaytyndar qajet bolyp túr...

- Qajeke, búl tújyrymynyzgha qarsy aitar uәjim bar. Mәselen, «Aqjol» partiyasynyng keshegi serkesi Álihan Bәimenov batysqa at basyn tirey qalsa, ózinizben jýretindigin bilemiz. Sol seriktesiniz taban astynda partiyasyn satyp, biylikting qoynyna kirip aldy. Olay bolsa, Álihannyng da tek bastan ghana emes, kózden de aiyrylghany ma?

- Mahambetting mynaday bir óleni bar:

Áziretten ant iship,

Aqyretti jangha baylanyp,

Talay jýrdik dalada,

Ádil jannan týnilip...

Mineki, Álihan Bәimenov aldymen biylikting tәtti dәmin tatsa da, óz yrqymen halyqtyng jaghyna shyghyp, jýregin jarar, janyna batar qanshama kýstәnә-sóz estise de, el aralap, әdil janynan týnilip, ter tókken jigit...

Siz: «partiyasyn satyp...» - dep otyrsyz. Qanshagha «ótkizipti»?..

- Dәl somasyn bilmedim...

- Eshqashan bile de almaysyz. Óitkeni, búl - ishine may ainalmaytyn ótirikshilerding ósegi. Qazaq qoghamynda partiya satqannan góri, pamidor satqan tiyimdi. Onyng ýstine men biletin Álekenning bolmysy múnday maghynasyz qadamgha barmaydy.

Endi Bәimenov biylikting mýmkindigimen qazaqtyng mýddesin qorghashtaytynyna senemin. Memlekettik qyzmetke qazaqtildi, imandy, últyn sýigish azamattardyng kóptep tartylatyn kýni tudy. Álbette, keshe ghana Álekene topyraq shashqan biylikting adamdary endi «lәppay, taqsyr!» dep, ainalasyna qújynay bastaydy. Degenmen, Álekeng onay shaghylatyn janghaq emes. Óz sharuasyn myghym biledi, memlekettik qyzmetting de jampozy.

- Qajeke, «bir ashtyqtyng - bir toqtyghy bolady» demekshi, «Aqjoldyn» basshysymen «qoshtasyp» jatqanda, «Halyq maydany» atty úiym dýniyege keldi...

- Elding qamyn jeytin úiym bolsa bizge kóptik etpeydi...

«Miras nasihat»: - Biraq, mәselen, Ukrainanyng «Halyq maydanynyn» taqqa otyrghyzghan preziydenti ornynan týsip, ýkimet basshysy sottalyp jatqan joq pa?

- Áriyne, ózgening qateliginen sabaq alu - aqyldylyq bolar edi. Qazaqtyng basyn «biylikke jetemin» degen pighyl emes, «qazaqtyng qamyn jeymin» deytin niyet qana biriktire alady...

- «Halyq maydanynyn» tasasynda qanday oligarhtardyng tyghylghany birden kózge úryp túr. Siz seriktesterinizding ailyghyn tólemeseniz, birazy qaghar esigin almastyryp, «Halyq maydanynan» tabylar, dep qauiptenbeysiz be?

- Sóz joq, keybireulerding jýregi men tilining qalauy әrqalay. Mysaly, tilimen: «Qazaghym!» dese, jýregimen: «Aylyghym!» deydi...

Materialdyq, pendelik túrghyda men olardy týsinemin. Biraq, men qazaqtyng qazynasyna qol salyp, alysqa asyrghan baukespe úry emespin. Memlekettik qyzmette de bir saghat júmys atqarghan joqpyn. Ýlken biznespen de shatystyghym bolmaghan.

«Qazaq Eli» halyqtyq qozghalysyna qazaghyna shynayy janashyr adamdar ghana keledi. Qazaq topyraghynyng baylyghy qarapayym qazaqqa da tiyesili. Osynday jarqyn da jenisti kýnderge jetu ýshin qiynshylyqtardy jene biluge tiyispiz. Bóten itke qansha juyndy qúisang da, jattyghyn kórsetip, balaghynnan qabatyny siyaqty qazir baylyghymyzdy tonap jatqan jatjúrttyqtar bir zamanda óz eline ketetin bolady. Óz qolymyz óz auyzymgha jetip, bay-quatty kýn keshetin kezendi sәt sayyn, saghat sayyn jaqyndata týsu - bizding paryzymyz.

- Qúrylghanyna  ýsh ay bolghan «Qazaq Eli» qozghalysy baspasózde nege jiyirek kórinbeydi?

- Kýn sayyn baspasózde jyltynday beretin әkimder emes pe? Sayasat - sabyrlylyq pen saliqalylyqtyng joly. Kýndelikti qyzu júmystyng qarqyny basylghan joq. «Qazaq eli. kz» gazeti shygha bastady. «Maydan. kz» saytyn ashyp jatyrmyz...

- Astana toyyna at basyn búrdynyz ba?

- Toy toylaytyn uaqytty tapqan ekensiz. Múnayshy múndanyp jýrse, әdildik әlsiregen kýy keshse, qanghyrghan qazaqtyng basy birikpey jatsa...- nesine jetisip toy toylaymyn! Áueli, Sting qúrly bolmadyq-au! «Qazaq biyligi qazaqtyng múnayshylarynyng qúqyqtaryn tabangha taptap jatyr. Onday ozbyr elge barmaymyn!» depti, әidik әnshi. Ózgeden ýirenerimiz de az emes-au, bizdin!

- Ótkeninizge, býgininizge ókinishiniz bar ma?

-. Dospambet jyrau babamyz:

«Toghay, toghay, toghay su,

Toghay qondym, ókinben,

Tolghamaly ala balta qolgha alyp,

Top bastadym, ókinben,

Tobyrshyghy biyik jay salyp,

Dúspan attym, ókinben

Toghyndy sarty nar jegip,

Kósh týzedim, ókinben.

Tu qúiryghy bir tútam

Túlpar mindim, ókinben.

Tughan aiday núrlanyp

Dulygha kiydim, ókinben,

Zerli oryndyq ýstinde,

Aq shymyldyq ishinde

Túlymshyghyn tógiltip

Aru sýidim, ókinben.

Býgin, sondy ókinben,

Ókinbestey bolghanmyn,

Er Mamaydyng aldynda

Shahid keshtim, ókinben!» - depti ghoy.

Eng bastysy, balalarymyz ben nemerelerimizding aldynda janarymyzben jer shúqyp qalmayyq! Keleshegimizge qapa bolmaudyng qamyn býginnen bastasaq iygi...

Súqbattasqan:

Jankeldi ESTENBAY,

«Miras nasihat»