Sóz joq, búl saylaudyng nauqany sayasy tartyspen ótti. Nauqanda «Aqqu, Shortan hәm Shayan» boldy. «Túraqtylyqty» qalaytyndar biyliktin, «ózgeristi» qalaytyndar Ámirjannyng manyna toptasty. Al, ýshinshisi «Baykotshy» top edi. Ýsh toptyng da is-qimyly júrttyng kóz aldynda. Aytpaqshy, 4-top ta bayqaldy. Olar «Qúday kimdi qalasa sol bolady. Alla bizge jaqsy patsha ber!» dep, dúgha jasap, sәjdede jatqandar. Olar da az emes, bir qauym júrt.

Nauqanda xalyqtyng auqymdy bir bóligi «ózgeristi» qalaytynyn kórsetti:

1) Olar әleumettik jelide belsendi boldy. Jeli mýmkindigimen tәsil talghamay tartysty.

2) Saylau barysyn baqylaugha, saylaudyng әdildigin qorghaugha bolatynyn kórsetti.

3) Biraz saylau uchaskelerinde saylaudy úiymdastyrushylardy qylmys ýstinde ústap, júrtqa jariya etti.

4) Belsendi baqylaushylar zang ayasynda qimyldap, jýzdegen saylau hattamasyn týsirip alyp, júrtqa jariyalady. Búl tipti, key oblysta dauys sany basqasha bolghanyn mejeleuge múrsat beretin edi.

«Ózgerisshilder» serkege zәru edi. Qosanovtyng kandidat retinde tirkelui «izdegenge súraghan» boldy. Qosanov bir ailyq kandidattyq mansabynda sayasy túghyrynyng shynyna kóterildi. Útymdy ústanymdaryna sheshendigi qosylyp, sheber, shapshang qimyldady. Milliondaghan saylaushyny ýiden shyghardy (rastalghan sany 1,4 million). Olardyng arasynan saylaudy nasixattaytyn, baqylaytyn belsendi top «kurstan ótip» shyqty. Ony saylau kýni kórdik. Búl kelesi saylau búdan da tartysty bolatynyn týsindirdi.

Al, sol Ámirjan nauqan ayaqtalghan alghashqy saghatta-aq, syndy. Onbay syndy. Biz onyng otyz kýn aitqan sózinen ainyp shyghyp, aldygha attasa mina basyp ketetindey xәlde túrghanyn kórdik.

Al sonday sәtte «әdil saylaudy» ómirining mәni sanaghan Dosty, Aydosty kórmey otyrmyz. Kóshim men Sarym sayasatta, saylauda joq siyaqty. Eng keminde kandidat úsynghan úiymnyng iyesi retinde saylau zanyn búzghandardy sotqa berui kerek pe edi?

Búl saylaudyng basqa saylaudan ózgeshe ótkenin ózi de baqylaghan «baykotshy» Bapiyding de estafetany qolyna alugha mýmkindigi bar edi.

Onda ol Ámirjan ýshin alandaushylyq bildirip, Qosanov dayyndaghan, qazir de «dalada qalghanday» bolghan myndaghan belsendi baqylaushy men nasixatshynyng aldyna keler edi. Olardy «aldandyn» dep tabalamay, Ámirjan aityp ýlgermegen «alghysyn» bildirgende ne bolar edi? Bapy de «eki alyp biyge shyghar» edi. Búl jerde sayasatkerge tәn saliqalylyq pen qaghylezdik jetispedi.

Búl saylauda «oppozisiya» jenildi (eger onday top bar bolsa), jenilgende de onbay jenildi. Biraq, «ózgeristi qalaghan» xalyq jenilgen joq. Olardyng dauysy sanaldy. Talaptary taqta otyrghandargha jetti. «Halyq biylikting bastauy» bola alatynyn sezindi. Toptassa kýsh ekenin, «tobyr» emes ekenin bildi.

Ámirjandy «Búra qudy. Bura qusa da, tura qudy». Orayy kelgen otyz kýnde aitaryn aitty. Ayghayyn jetkizdi.

Biz alandap otyrmyz: Talay bopsagha shydaghan jigit «neden syndy, kózine ne kórindi!» dep...

P.S. El biyligining tizgini Toqaevqa tiydi. Endi ol Memleketimizding legitimdi basshysy. Halyqaralyq dengeydegi últtyq túlgha. Álem moyyndaytyn ýlken úiymda da basshylyq qyzmet atqarghan qazaq.

Jasampaz últymyzdy jemqorlyqsyz memleket qúrugha bastaydy dep senemiz.

Abai.kz