Qúrmetti Ashat Qanatúly!

Elimizdegi ghylym men bilim salasyna baylanysty birneshe mәselelerge nazar audaruynyzdy súraymyn.

1. Kýiip túrghan mәselelerding eng bastysy – jas ghalymdardyng jalaqy mәselesi. Jastardyng ýlken kisilerge qaraghanda materialdyq qajettiligi joghary. Jas otbasylardyng kishkentay balalaryn ayaqtan túrghyzuy әjeptәuir salmaq salady. Jas ghalymdardyng enbekaqysyn kóteru kerek. Otbasyly jas ghalymdar 2-3 jerde júmys isteuge mәjbýr. Búl olardyng ghylymgha tolyqtay berilip enbek etuine aitarlyqtay kedergi keltiredi. Ghylym instituttaryndaghy ghalymdardyng enbekaqysyn kóteruge kommunaldyq kәsiporyn degen statusy mýmkindik bermeydi. Jastar arasynda bәsekelestik qalyptastyratynday qarjylandyru jýiesi bolsa, tipti jaqsy.
Qazir bilimdi jastardyng kóbi shetelge ketip, sol jaqta júmys istep qaluda. Bilimdi azamattar kerisinshe bizge kelip júmys isteytindey jaghday jasaluy tiyis. AQSh, Europa elderi bilimdi adamdargha, ghalymdargha mýmkindik jasau arqyly damyp otyr. Sol sebepti bizding IT, medisina jәne taghy basqa tehnikalyq sala bayynsha bilikti jas mamandar shetelge júmysqa ketip jatyr.

2. Ghalymdardyng resmy mәrtebesi joq. Memlekettik qyzmetkerlerdin, әskeriylerding arnayy stutusy bar. Qazaqstan boyynsha 30 myngha juyq qana ghalym bar. Olardyng jaghdayyn jasau, resmy mәrtebe beru asa qiyndyq tughyzbaydy dep oilaymyn. Memleketting ózegi, negizi, bolashaghny ghylymgha baylanysty. Ghylymgha kónil bólmegen, mәseleni zerttep jýrgen ghalymdarmen sanaspaghan kez kelgen qogham qúldaray bermek.

3. Ghylymnyn, ghalym kisilerding nasihaty jetispeydi. Onyng ornyna әnshilerdin, arzan әzilkeshterdin, tipti teris diny aghymdaghy uaghyzshylardyng mәn-maghynasyz sózderi el arasyna jyldam tarap, jastardy jappay sauatsyzdandyru ýrdisi jýrip jatyr. Búl jaghday olardyng dúrys oilau (rasionaldy oilau) jýiesinen airylghan jas tolqyndy qalyptastyruda. Bilimsiz tobyrdyng qalyptasuy júmyssyzdardyn, diny aghym jetegine ergen sektanttardyn, nashaqorlardyn, ishkishterding jәne taghy basqalardyng qatarynyng artuyna әser etedi. Býginde әnshi bolsam dep armandaytyndar kóp, biraq ghalym bolamyn deytin balalar siyrek, tipti joqqa tәn.
Osynyng bәrining aldyn alu ýshin ghylym men ghalym kisilerding ýzdiksiz nasihaty kerek. Arnayy qazaq ghylymyn dәripteytin telearna qajet. Eng joq degende ózge telearnalargha ónim dayyndap beretin «Ghylym» tele-radio kesheni qúryluy kerek. Qarapayym halyqtyng tilimen jazylatyn jurnal, internet-portaldar iske qosylyp jatsa da artyq etpeydi.

4. Qazirgi tanda JOO-da, kolledjder men mektepterde teris diny aghymdaghy múghalimder sabaq berip jýrgenin kórip te, estip te jýrmiz. Basqany aitpaghanda, mektep oqushylarynyng ózi jappay oraza ústaytyn nauqanshyldyqqa úrynghan jayy bar. Múnyng bәri ghylym men bilimning dengeyining tómendep, bos kenistikti syrtqy iydeologiyalyq kýshterding jaulap alyp jatqanyn kórsetedi. Sonday-aq, últtyq salt-dәstýrimiz ben tarihymyzdy, tól úly túlghalarymyzdyng ónegeli, tәrbiyelik isterin dәripteu arqyly da búl mәseleni sheshuge bir qadam jaqyndaymyz ghoy dep esepteymin. Oqushylar, jastar naqty derekterge negizdelgen ghylym men bilimge susyndap, rasionaldy oilap, talaptanuy tiyis. Eshkim qanday da bir tylsym kýshting kómegimen balanyng miyna bilimdi qúya salmaydy, ol satylap oqu arqyly ghana jetiledi. Ózderining boyyndaghy bar qabiletti damytudyng ornyna diny enbekter oqyp, tylsym kýshterden kómek kýtip qarap otyratyn dәrmensiz tolqyn ósip keledi. Tehnikanyng tilin tereng biletin, jan-jaqty bilimdi, últtyq negizden nәr alghan sanaly da sapaly jastar qalyptastyrugha kýsh saluymyz kerek.

Arman Áubәkir 

Abai.kz