Krest joryghy degende anau qat-qabat tarihy kitapta әdemishe әspettelip jazylatyn, osydan myng jyl búryn Rim papasy bastap shyqqan joryqty bilemiz ghoy. Jo-joq, býgin ol turaly emes, kýni keshe ghana Tәuelsiz Qazaqstanda bolghan krestshilerding joryghy turaly әngime órbitpekpiz.

IYә, halqynyng 70 payyzdan astamy músylman dinin ústanatyn memlekettegi etnikalyq az últtqa tәn din ókilderining ýlken joryghyn kórdik. Búl qanday joryq, ony kimder ótkizdi? Aytatyn aqparymyz naqty boluy ýshin «Mitropolichiy okrug v Respubliyke Kazahstan» saytynda jazylghan resmy derekterdi sholyp shyqtyq.

Qazaqstandaghy krestshiler biyl 12 shilde kýni Petropavl qalasynda apostol Petr men Pavldy eske alu ýshin krest sheruin ótkizipti. Búl sheru jyl sayyn dәstýrli týrde ótkizilip túratyn kórinedi. Tek búl jolghysy auqymy jaghynan Tәuelsiz Qazaqstan tarihyndaghy eng ýlkeni bolypty. Ózderi solay dep jazghan. Zildey-zildey krestterin tóbelerine kóterip, anau-mynau salttyq jabdyqtaryn artynyp-tartynyp alyp, qala kóshelerimen jýrip ótken. Jýrgende de jol boyy bayaghyda shirkeuler bolghan oryndargha arnayy toqtap dúgha jasap, qúlshylyq qylghan.

Biyl Petropavldegi krest joryghyn Kókshetau men Petropavlding episkoptary, Aqmolanyng Serapoiony men Bulaevskining Vladimiyri bastap jýrgen eken. Búl tórttikting sonyna mynghy juyq adam ilesipti. Sóitip, shirkeuden bastap býkil qalany aralap shyqqan eken. Kóshedegi kisilerge «kiyeli» su shashyp, diny rәsim jasaghan.

Joryq joralghysy kezinde Býkilorys provoslav shirkeuining әuliyesi, Mәskeu men býlikorystyng patriarhy Kirillge, Qazaqstannyng mitropolittik okrugining episkoptary men din qyzmetkerlerine, Qazaqstan Preziydentine, biylikke, әsker men halyqqa úzaq ghúmyr tilepti. Ayaghynda bir-birine alghys aityp, temir-tersek taghysyp tarasypty. Boldy. Bitti. Endi osyny tarqatyp jazayyq.

Jalpy qalada eng alghash ret krest sherui 1914 jyly ózderining senimi boyynsha azaptyng kókesin kórgen әulie Mefodiyanyng tabandy enbegining arqasynda ótken eken. 1994 jyly sol kezdegi Shymkent pen Aqmolanyng episkopy (qazir Shymkent pen Tarazdyng arhiyepiskopy) Elevferiya pәtua berip, revolisiyagha deyin bastalyp, keyin toqtap qalghan krestshiler sherui qayta atqaryla bastapty. Sodan beri jyl sayyn ótkizilip túratyn kórinedi.

Sonymen, jyl sayyn ótkiziletin búl joryq biyl keng auqymda atalyp ótti.

1.Krestnyy hod – krest sherui. Búl sheru. Al Qazaqstanda kez kelgen sheruler men aksiyalardy, mitingter men jiyndardy ótkizuding qatang tәrtibi bar. Naqtylayyq. «QR-da beybit jinalystar, mitingiler, sheruler, piyketter jәne demonstrasiyalar úiymdastyru men ótkizu tәrtibi turaly» QR 1995 jylghy 17 nauryzdaghy № 2126 Zany bar.  Atalghan Zannyng 2-babynda «Jinalys, miting, sheru, piyket nemese demonstrasiya ótkizu turaly respublikalyq manyzy bar qalanyn, astananyn, audannyng (oblystyq manyzy bar qalanyn) jergilikti atqarushy organgha ótinish beriledi» dep jazylghan.

Keshegi krestshiler sheru ótkizu ýshin jergilikti atqarushy organgha (әkimshilikke) ótinish berdi me? Qúmar Irgebayúly Aqsaqalov basqaratyn oblystyng ortalyghy Qyzyljar (Petropavl) qalasy. Onyng әkimi – Bolat Serikúly Júmabekov deytin azamat eken. Búlar әlgi rúqsatty beretin lauazym iyeleri. Krestshiler sheruin ótkizuge Aqsaqalov pen onyng qaramaghyndaghy әkim Júmabekov rúqsat bergen be? Rúqsat berudi – ony dúrys dep tanu ya qoldaudyng bir formasyna jatqyzugha әbden bolady desek, jogharydaghy eki әkim krestshilerdi qoldap otyr ma?

Olay dep topshylauymyzgha jogharyda atalghan Zannyng 5 babynda jazylghan sharttar sebep boldy. Onda: «Jinalystar, mitingiler, sheruler, piyketter jәne demonstarsiyalar, sonday-aq, olargha qatysushylardyng sóz sóileui ótinishte kórsetilgen maqsatqa sәikes, belgilengen merzimde jәne kelisilgen jerde ótkiziledi» dep taygha tanba basqanday jazylyp túr.

2.Áleumettik jelige taraghan beyne jazbada krestshiler sherui qalanyng avtokólik jolymen bayau jyljyp bara jatqany anyq beynelengen. Demek, diny joralghy jasaushylar qalanyng kólik qozghalysyn shektegen boluy әbden mýmkin.

Búl turaly atalghan Zannyng 5-babynda: «Jinalystar, mitingiler, sherulerdi, piyketterdi, demonstrasiyalardy ótkizu kezinde uәkilder (úiymdastyrushylar), sonday-aq basqa da qatysushylar qoghamdyq tәrtipti saqtaugha mindetti. Sharalardy úiymdastyrushylar men olargha qatysushylardyn:

 - kólikting jәne jayau jýrginshilerding qozghalysyna bóget jasauyna,

-eldi-mekenning infraqúrylym obiektilerining ýzdiksiz júmys jasauyna kedergi keltiruine,

-ózimen birge suyq qarudy, atys jәne ózge de qarudy, sonday-aq, adamdardyng ómiri men densaulyghyna qarsy azamattargha, jәne zandy túlghalardyng menshigine materialdyq zalal keltiru ýshin paydalanyluy mýmkin arnayy jasalghan nemese beyimdelgen zattardy alyp jýruine t.b. tyiym salynady.

-Uәkilder (úiymdastyrushylar) osy bapta kózdelgen normalardy búzghany ýshin zanda belgilengen tәrtip boyynsha jauap beredi», dep anyq jazylghan.

3. Qazaqstan kópúltty memleket deymiz. 130-gha juyq últ pen úlys túrady degendi asqan daraqylyqpen maqtan kóremiz. Al osy 130 últ kim, olardyng sany qansha? Búl turaly 2014 jyly «Abai.kz» aqparattyq portalynda egjey-tegjeyli jazylghan. Shyndap kelgende halqynyng sany myng adamnan asatyn 44, on mynnan asatyn 22, jýz mynnan asatyn 8, millionnan asatyn 2 últ bar eken.

Al keshegi әleumettik jelidegi beyne jazbadan krestshiler sheruine qatysushy din qyzmetkerlerinen bólek, әlde bir әskery kiyimdegi azamattardyng da jýrgenin anyq kóruge bolady. Ol azamattar jergilikti kazaktardyng әskery formasyn kiygen.

Birinshiden, kazaktar últ emes. 14-15 ghasyrlarda Ukraina jәne ontýstik Resey dalalarynda qalyptasqan әskery top.  1917 jylgha deyin Resey imperiyasynyng qúramynda bolghan әskery әleumettik top. Tipti ukrain kazaktary 17-19 ghasyrda payda bolghan, qazirgi ukrainderding atalary.

Dese de, olardyng beybit kýnde, Tәuelsiz Qazaqstannyng kóshelerine әskery kiyimmen shyghyp sheruletui neni bildiredi?

«QR qorghanysy jәne Qaruly Kýshteri turaly» QR 2005 jylghy №29 Zany bar. Atalghan Zannyng 22-baby, 1-tarmaghynda: «Qorghanys ministrligi qorghanys salasyndaghy memlekettik sayasatty, Qaruly Kýshterdi әskeriy-sayasy jәne әskeri-ekonomikalyq basqarudy jýzege asyratyn ortalyq atqarushy organ, sondaq-aq, memlekettik aviasiya salasyndaghy uәkiletti organ bolap tabylady» dep jazylghan. Oghan qosa, osy baptyng 2-tarmaghy, 4-tarmaqshasynda: «Qorghanys ministrligi memlekette biringhay әskeriy-tehnikalyq sayasatty jýrgizedi» dep anyq kórsetilgen.

Yaghni, Qazaqstanda biringhay ortalyqtandyrylghan armiya jasaqtalghan. Olardyng әskery formasy resmy bekitilgen. Al jogharydaghy beynejazbadaghy azamattardyng ýstindegi kiyim – Qazaqstan armiyasynyng kiyimi emes. Sonda ol azamattar qay memleketting әskery kiyimin kiyip jýr? Últtyq kiyimi ya últtyq elementterining atributtary deuge jәne kelmeydi. Sebebi, kazaktar – últtyq emes әskeriy-әleumettik topqa jatady. Al Qazaqstanda kez kelgen әskery sala men әskery qúrylymdar, úiymdar men әskery qoghamdyq birlestikter QR Qorghanys ministrligine tikeley baghynyshty.

Al әlgi azamattardyng Tәuelsiz Qazaqstannyng kóshelerinde bóten bir әskery formany kiyip alyp sheruletui – búl Qazaqstan armiyasyn moyyndamauy ma?

Songhy ailarda Qazaqstanda narazylyq sheruleri kóbeydi. Ótken joly sol narazylyqtardy jipke tizip edik, sizge ótirik, bizge shyn jarty jylda jýzge juyq tolqu bolypty. «Ýnim jogharygha jetse» eken dep shyryldaghan qara halyqty (bala-shagha demey, tipti kempir-shaldyng da ayaghyn jerge tiygizbey) Túrghymbaev basqaratyn ministrlikting poliyseyleri «kókpar tartysqa» saldy. Múnyng shekten shyqqany sonshalyq «my ne urody» dep Senat spiykerining sózine qarsy shyqqan qarshaday mýgedek qyzdy da poliyseyler kýshpen kólikke toghytty. Sóitken Túrghymbaev polisiyasyn keshegi krestshilerding sheruinen kóre qoymadyq. Eng qúryghanda, qoghamdyq tәrtipting saqtaluyn baqylap jýrui kerek edi ghoy (bәlkim sol manda jýrgen boluy da mýmkin)...

Jә, Kremliding propogandalyq sayasatyna, úlyderjavalyq shovinizm shouyna ainalghan «Bessmertnyy polk» aksiyasyn óz ónirinde óte-móte qúlshynyp jýrip ótkizgen Qostanay oblysynyng әkimi Arhiymed Múhambetov sherudi ózi bastap jýrgenin biyl kózben kórdik. Abyroy bolghanda, Qyzyljardaghy krestshilerding sheruine әkim Qúmar Aqsaqalov barmapty, әiteuir. Sheruletip jýrse qayter ek?!

Týiin. Sóz týiininde aitpaghymyz, Qazaqstan – unitarly memleket. Birtútas memleket. Tәuelsiz memleket.  Zayyrly memleket. Ol – provoslavtyq memleket emes. Janaghy sherushiler úzaq ghúmyr tilep, qúlshylyq qylyp jýrgen patriarh Kirill – Qazaqstanda din liyderi emes. Qazaqstan halqynyng 70 payyzy islam dinin ústanady.  Sondyqtan, múnday sheruler el arasyna iritki salyp, diny alauyzdyqty tudyruy әbden mýmkin. Búl turaly «QR-da beybit jinalystar, mitingiler, sheruler, piyketter jәne demonstrasiyalar úiymdastyru men ótkizu tәrtibi turaly» QR 1995 jylghy 17 nauryzdaghy № 2126 Zanynyng 7-babynda: «Eger jinalysty, mitingini, sherudi, piyket qoiydy nemese demonstrasiyany ótkizuding maqsaty nәsildik, últtyq, әleumettik arazdyqty, diny tózimsizdikti, tektik astamshylyqty qozdyru, respublikanyng konstitusiyalyq qúrylysyn kýsh qoldanyp qúlatu, aumaqtyq tútastyghyna qol súghu, sonday-aq, QR Konstitusiyasynyng zandary men ózge de normativtik aktilerining basqa qaghidalaryn búzu bolsa, nemese olardy ótkizu qoghamdyq tәrtip pen azamattardyng qauipsizdigine qater tóndiretin bolsa, respublikalyq manyzy bar qalanyn, astananyn, audannyng (oblystyq manyzy bar qalanyn) jergilikti atqarushy organ búlardy ótkizuge tyiym salady» dep anyq jazylghan.

Sondyqtan, Aqsaqalov myrzanyng apostoldardyng aruaghyna tabynushylyq aksiyasy – arandatu faktoryna ainalyp ketui әbden mýmkin. Bizdiki eskertu, bizdiki saqtyqtyng sózi.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz