Juyrda Ákim Tarazidyng «Kýltay jeneshem men Aleksandr Soljenisyn» atty essesin oqyp, oy túnghiyghyna shym battym. Kónilimning týkpirinde óshuge ainalghan qolamta estelikke Ákim agha bir qúshaq qaudy tastay salghanday әserge bólendim. Jazushy agha Soljenisyndy bizge belgisiz qyrlaryn tamyrshyday tap basyp, pendelik qúpiyalaryn kózge shúqyghanday kórsete otyryp týirep jazghan eken. Oqyp otyryp qanym qaynady oghan. Alpys eki tamyrymdy qualay solqyldatqan tegeuirindi búla kýsh qolyma eriksiz qalam aldyrdy. Shovinizmning qazanynda qaynaghan qazaqtardy jabayy sanaghan Soljenisynnyng múragersiz qalghan qubas emesin aitqym keldi. Kenes ýkimetimen til tabysa almay shetel asqan «kemenger» jazushynyn, syrtta jýrip-aq orys mýddesine qyzmet jasaghany belgili. Onyng «quatty» shygharmalarymen, maqalalarymen, taghy basqa kórkem dýniyelerimen «auyzdanghan» izbasar shәkirtteri TMD aumaghynda jetip artylady. Reseyde tiptin kóp. Solardyng ishinen qara ýzip shyqqany – Jirinovskiy. Naghyz kerauyzdyng ózi. Qolyna biylik tiyse, Kýndi batystan shygharghysy keledi zәntalaqtyn. Nan pisken keudesine kók aspannyng ózi tarlyq etetindey ayaghyn alshang basatynyn qaytersin. Ázirge oghan «әy deytin әje, qoy deytin qoja» bolmay túr.  KSRO-nyng «shekpenin» birge jamylghan elderding eteginen tartyp, ayaqtarynan bir shalyp qalugha qúmar antúrghan. Odan qaldy artynan bal ashyp, «bolashaqqa» kóz jýgirtip qoyatyn «sәuegeyligin» aitsanshy. Onday «erkelikterin» jipke tize bersem erte kýndi kesh qylarmyn. Resey shovinizmining bir mýiizin ústap jýretin Jirinovskiyding qazaqtardy әlsin-әlsin mazaq etip, sózben týirep túratyn әdeti bar. «Qazaqstan degen el adamzat tarihynda bolmaghan. Myna ózbekterde eng bolmasa Ýrgenish, Búhara sekildi qalalar boldy. Handyq boldy. Al ontýstik – Sibirde eshtene bolghan joq. Búl Stalinning oidan shygharghan qiyaly. Qazaqtarda ne memleket, ne jer bolghan emes. Qazaqstannyng soltýstik oblystarynyng barlyghy derlik orystyng jeri».

Qaydaghy bir Resey evreyine  ókpelep jýrgende, 2016 jyldyng qyrkýieginde «Jyghylghangha júdyryq» bolyp, Mәjilis deputaty Quanysh Súltanov qazaq elining memlekettigi bolmady degen sózi ýshin syngha úshyrady. Kópshilik qyzu talqylaghan taqyrypqa qatysty deputat Súltanovty  Parlament Mәjilisinde  ústap alyp súhbattastym.

— Quanysh Súltanúly, Sizge jalghyz súraghym bar. Ol әleumettik jeliler men sayttardaghy sizge qatysty dauly maqala jayly. Siz odan habardar bolarsyz?

— IYә, oqydym, bilemin.

— Nege olay aitqanynyzdy bilgimiz keledi. Jalpy, ózinizdi qaralap jatqandargha qanday uәj aitasyz?

— Búl jerde sóz bylay aitylghan. Bizdi, qazaq jerin Resey men Qytay kezinde bólgen. Sóitip, shekara ótken. Biraq qazaq qatynaspaghan. Nege qatynaspaghan? Oghan qatynaspaghan sebebi memleket bolmaghandyqtan degen sóz aityldy. Ol jerde jalpy memleketting tarihy turaly әngime bolghan joq. Konteksten júlyp alyp bergen. Memleket bolmady degen sózdi aitqanda qanday da bir jala jaba beruge bolady.

Kókeydegi kóp saual osylaysha keudemde túnshyghyp qaldy. Songhy uaqyttary reseylik sayasatkerler «Qazaqtarda memleket bolmaghan, memleket bolmaghasyn, shekara qaydan bolsyn» dep eki kýnning birinde súhbat berip arandatyp jatyr. Jalpy, osy bir «memleket bolmaghan» degen tirkesti aituda abay bolghan dúrys-au – dep jazyppyn.

Marqúm Aqseleu Seydimbek atamyz  anyrap otyryp jazghan qazaqtyng Resey aumaghyndaghy qalalaryn sanamalap beruge, «jyndy men jyndy» bolghysy kelmegen shyghar, bizding tarihshylar ýnsiz qaldy. Qayran, at ýstinde qalghyghan babamyz Qaztúghan jyrau:

Salp-salpynshaq anau ýsh ózen

Salualy menim ordam qonghan jer

Jabaghaly jas taylaq

Jarday atan bolghan jer

Jatyp qalyp bir toqty

Jayylyp myng qoy bolghan jer

Jarlysy men bayy ten

Jabysy men tayy ten

Jary menen sayy ten

Bottashyghy búzauday

Boz sazany toqtyday

Balyghy tayday tulaghan

Baqasy qoyday shulaghan

Shyrmaulyghy shókken týie taptyrmas

Balaghy kólge jylqy japtyrmas

Baqasy men shayany

Kejidegi adamgha

Týn úiqysyn taptyrmas

Qayran mening Edilim

Men salmadym ,sen saldyn

Qayyrly bolsyn sizderge

Menen qalghan mynau Edil júrt!!!..... dep, ata qonysynyng ózin jatqa qayyrly et dep tilegen babalar amanatyn ol shirkinge say-sýiegin syrqyratyp aityp berer kýn tuar ma?

2005 jylghy Jirinovskiyding búl territoriyalyq qaqtyghysqa shaqyratyn arandatu pikiri qazaq qoghamynda birshama qarsylyqqa tap boldy. Ony «non grata» túlghasy dep tanyp, Qazaqstangha ayaq bastyrmau kerek degen bastalamar da kóterildi últshyl azamattar tarapynan. Alayda, әrkez әldining toryna týsip qalmau ýshin, әlipting artyn baghatyndar búl provakasiyany elemegensidi.

Keyinirek, Jirinovskiy qazaqtyng dombyrasyn «eki ishek, bir tayaq» dep mazaq etti. Taqyr dalada erteden kesh, ne túshymdy sózi joq, qazaqtyng anyraghan әninen basqagha jaramaytyn qu tayaq dep zaldaghy júrtty mәz qyldy.  «Qazaq tili degen ne ózi? Jazba әdebiyeti bolmaghan  últta qaydaghy til?» dep tildedi. Songhy uaqyttary etten bas tartqan sayasatker, Euroodaqqa degen «qúshtarlyghyn» ashyq aityp jýr...

Mening qolyma qalam alghandaghy negizgi maqsatym onyng ishki oiyna barlau jasau. «Jylqynyng alasy syrtynda bolsa, adamnyng alasy ishinde» demey me qazaq.

Sonymen, tarpandyghyn kórsetip, «noqtagha» basyn súqqysy kelmegen Ukrainagha  qarata aitqan myna bir sózine nazar audarynyzshy?. «Balaqaylar, oiyndaryng qanghan bolar. Birdenege úrynyp qalmay túrghanda tezirek ýige qaytyndar. Áli de kesh emes, erkelikterindi keshiremiz» deuining astarynda ashy mysqyl jatyr emes pe? Keyin ukraynanyng jerine Resey әskeri basyp kirgende, Jirinovskiyding sandyraghynyng ózi– shyndyqqa ainalatynyna kóz jetkizdik.

Ol az deseniz Qyrghyzstanda halyq kóterilip, Preziydent Bakiyev Resey asqanda aitqan sózi anau. «Búlar óz betterimen (onyng ishinde bizde barmyz) el bola almaydy dep men aitqaly qashan. Kýni erteng bәri de keledi qynsylap. Soghys órtin órshitpeu ýshin Qyrghyzdardy tez arada Reseyding avtonomiyasy etuimiz kerek» dep tabalauyn qalay týsinsen, olay týsin. Qazaqtar turaly mazaq sózderi internetting ermegine ainaldy býginde. «Olar» deydi viydeo rolikting bir túsynda, (bizdi, qazaqtardy aitady), «babalary jabayy, qydyrympaz, kóshedi de  jýredi, túraqty mekenderi joq, qoldaryndaghy aghashtaryn (dombyra) sabalap, ózderi aityp, ózderi mәz halyqtyng býgingi úrpaqtary solar... Mәdeniyetten júrday» dep mysqyldaydy. «It ýredi, keruen kóshedi» desek te, óte auyr sóz!!! Biraq, qazaq kónpis qoy, kónip keledi.  Qarap túrsang oghan bәrin aitugha qúqyq berilgendey. Al bizden bireu shyghyp aityp kórsinshi tap osylay. Últshyl, terorist atanyp, qúiryghyna qaljauyr baylanyp, zyndangha tastalar edi sol zamatta. Jirinovskiy bolsa auzyna ne kelse sony ottap, aqpanda qútyrghan aduyndy buraday kóbigi kókke shapshyp әli jýr.

Qúitúrqy oilarynyng astary teren...

Jirinovskiy turaly jaza bastaghanda esime marqúm Nógirbek Maghzúmov agha týsti. Qanshyl kisi edi jaryqtyq. 1994 jyl. Student kezim. Bir kýni aghagha sәlem bergeli kelgenim bar.

- Jana ghana Reseylik telearnalardan Jirinovskiy degen neme sóiledi, -  dedi qyrtystanghan qabaghy jazylmay.

- Qazaqtargha jappaghan jalasy, artpaghan kinәsi joq. Saylaugha týsip jatqan qu bolsa kerek, úpay jinau ýshin be, joq әlde basqaday qúityrqy oiy bar ma, andau qiyn. Sóz saptasy únamady maghan ol ittin. Qazaqstandaghy orystardyng «qiyn» jaghdayyn ashyna aitqanyn estisen. «Jatahanalarda, mәdeny oryndarda t.b. kóptegen jerlerde orys últyna qysym jasaluda. Orys mýddesi Qazaqstanda ayaq asty etilip jatyr», - dep baybalam salyp ózeurep, eki iyghyn júlyp jegeni namysymdy qozdyrdy menin, - degen agha sózi esimde qalypty.

Men alghash Jirinovskiy jayly sol joly Nógirbek aghadan estidim. Qanym qaynap basyma shapshydy.

Sonymen, sózdi kóp sozbayyq, Jirinovskiy degen kim? Ol – iydeyasyn ólermendikpen qorghaugha bar, kishi últtargha jirkenishin jasyrmaytyn «úly halyqtyng últjandy» úldarynyng biri. Oghan diologtyn, súhbattyng shyrqyn búzu (әriyne, qyzu pikir-talas kezinde), qolyna týsken zattyng kez kelgenin qaru etip qarsylasyn «yqtyryp» alu erlikpen para-par. Búl sózimizge dәleldi alystan izdep әurege týsuding qajeti joq. Kýndelikti Resey telearnalaryndaghy ózekti problemalardy kótergen teleshoulardan, tikeley efirlerden Jiriovskiyding yzaly dauysyn, qyshyrlaghan tisin, qalshyldaghan qolyn, әldekimge kektengen janaryn kórseng jetip jatyr. Gruziyagha qarata aitylghan boqtyq aralas sózine de «tәit» degen bir adam joq. Biylik sózin qoldaghasyn qonyshynan baspay qaytsin.

Jirinovskiy qatysqan alqaly jiynnyng «bedelinin» zor ekenin jurnalister de bilip alghan. Gazet shygharsa alghashqy betinde «ayqaylap» Vakeng túrady, telearnalardyng jana ashylghan kórsetilimderining alghashqy qonaghy da – ózi. Onymen qoymay jurnalister onyng «jalyndy» sózderinen sitata keltiruge sheber. Ózderining ishki oilaryn onyng auzymen aitqyzyp alady da, mysyq qúsap kózderin júmyp otyrady. Mine, tanymaldyqtyng bergen jemisi. Bizde qalay? Oy eleginen ótkizip kórelikshi bir!

Árige barmay –aq qoyalyq, Jirinovskiy 2019 jyldyng 25 mamyry kýni tikeley efirde «Vecher s Vladimirom Solovievym» baghdarlamasynda, aldaghy uaqytty Resey orta Aziyany bólshekteuge kirisui kerektigin ortagha tastady. Qajyghan shaldyng kezekti bir oiyny ghoy deyin desen  «jospary» myqty. «...Posle udarov po Iranu poyavyatsya milliony bejensev. Kuda ony poydut? Na sever. Chto my sdelaem? Zakroem granisu. Tam nachnetsya krovavaya kasha — ruhnet Azerbaydjan, Armeniya, Gruziya. Nedobitye boeviky v Siriy uje stoyat v severnom Afganistane y jdut signala vorvatisya v Srednuu Azii...».

Osylay kósilgen Jәken, endi bir kezekte: «Sredneaziatskiy federalinyy okrug — moy rodnoy gorod Almaty. Ego pereiymenuem v Vernyi, posadim general-gubernatora. Budet naveden poryadok v blijayshie 10 let», — dep qoldaushylaryna uәde beredi.

Jә, delik. Dana qazaqtyng «auzynda әzili joqtyng qolynda shoqpary jýrer» degen maqalyn Vladimirge qaratyp aitsaq, qatelespes edik. Sóite túra ol – әlemdegi orystardyng qoldaushysy, hәm qorghaushysy Liyberaldy demokratiyalyq partiyanyng liyderi, Resey dumasynyng deputaty. Ataghy darday «úly túlgha» key sәtterde «úly qatelikterge» jol berip qoyatyny bar. Sonyng eng ózektisi Qazaqiyanyng saghym qydyrghan keng dalasyna kóz alartyp, súqtanuy. Ata-jauynyng boyynan da ilip alar jaqsylyq izdeytin qazaq emespiz be? Vladimirdi óte sauatsyz, nadan kórsoqyr dep aitu qiyn. Kez kelgen pәnnen «5» degen bagha ala alady. Ásirese geografiya men matematikagha tórt ayaghyn teng basqan jorgha, este saqtau qabileti keremet kórinedi. Qiyanqylyghy, birbetkeyligi, jýikesining júqarghany jýris-túrysynan, sóilegen sózinen aragidik syr berip qalatyny bolmasa, fizikalyq túrghydan óte  myqty shalyn. «Býkirdi kór ghana týzeydi» demey me qazaq,  imidjin ózgertpey-aq ómirden óter búl beybaq.

«Andamay sóilegen auyrmay óledi» desek te, Vladimir kókemiz әzirge din aman. «Aytylghan sózding atylghan oqpen» teng ekenine Vakenning týkirgeni bar. «Úlyq bolsang kishik boldyn» auylynan qozy kósh jyraq qonghan. Diplomatiyagha basyp astarlap, anysyn andau, mipazdap sóileu búl kisining tabighatyna jat. «Kólgirsigendi» jany sýimeydi dep jazady orys gazetteri. Olardyng jazghanyna sensek kesip aitatyn Jirinovskiy «sudan – aq, sýtten – taza». Bәlkim búl «bolar elding balasy birin biri batyr deydinin» kebi bolyp jýrmesin. Keybir elge sily azamattarymyzdy ózgeden búryn ózimiz qan- josa qylyp talap, qandenderding astyna salyp beretinimiz eske týskende jýreging syzdap ketedi. Áytpese Jirinovskiydi on oraytyn baysaldy sayasatkerler aramyzda jýr. Olardy baghalau jaghy kemshin týsip jatqany ókinishti.

«Tauday talap bergenshe barmaqtay baq ber» degendey, Reseyding gýldenuine jan tәnimen qyzmet etushi, qarsylastaryn yqtyryp qoymasa ishken asy boyyna sinbeytin aty shuly «tentek» Dumagha da birneshe mәrte saylandy. Soghan qaraghanda qoldaushylary kóp. Kәkir-shýkir kóshe kezgen tobyr emes, azuly, qaltaly toptar. «Qyryq kýn atan bolghansha, bir kýn bura bolayyn» dep sheshse kerek, preziydent bolugha da talaptanyp kórdi. «Bir kisi taqqa minse, qyryq kisi atqa minetinin» biletin orystar, onyng qolyna  biylikting biyshigin ústatpady, әriyne. Áytpese manayyna býiidey tiyer edi ol.  Orys gazetteri shulap jazghanday el ishinde zor «bedelge» ie bola túra «kórmes týieni de kórmes» degendey,  az halyqtyng joghyna mysyq qúsap kózin júma qaraytyny qanyndy qaynatady. Áytpese  Reseyding shekarasynda qazaqtyng qanshama qalasy men dalasynyng jatqanyn ol bilmeydi emes, biledi. Ony aitugha «úly halyqtyn» ókili retinde namysy qolbaylau. «Ózim degende ógizdey qara kýshi bar» onyng az halyqtardy túqyrtyp alugha, әlimjettik jasaugha, basa kóktep qorlaugha әuestigi, Stolypin sekildilerding jazghan syzghandaryna shúqshiyp is qyluynda jatqan siyaqty.

Ózining su ishken qúdyghyna qansha ret «týkirse de» 60 jasqa tolghanda aldyna kelse atasynyng qúnyn keshetin qazaq sәn saltanatymen Almatyda qarsy aldy ony. Ol balalyq, jigittik shaghyn eske alyp, kók maysagha aunap-qunap rahattandy. «E, Payghambar jasyna kelip qalypty ghoy, endi aqyly kiretin shyghar» degen halyq «asau» qonaqtyng juasyghanyn kórip. «Auru qalsa da әdet qalmaytynyna» keyin kózimiz jetti emes pe? IYilip tósek, jayylyp jastyq bolyp «ýiine kelgen qonaghyna ýidey ókpesin aitpaytyn» qazaqtyghymyzgha basyp jyly sóz kýtkenimiz de ras. Biraq ol qazaq últyna «bayqamay, andamay» aitqan ghaybat pikirlerine keshirim súraugha jaramady. «Qasqyrdy qansha asyrasang da ormangha qarap úlidy» degen osy shyghar. 70-80 jyldyghymdy «tughan jerimde» ótkizemin dese, kýtip alyp tórge shygharatynymyzgha kýmәnim joq. Óitkeni, «momyn týie jýndeuge jaqsy» emes pe? «Enesi tepken qúlynnyng eti auyrmaytynyn» ol da biletin bolsa kerek. Áyteuir, bireudi balaghattar aldynda Qazaqiyany «bir teuip» ótetini bar. Búl qylyghy «taz ashuyn tyrnap aladynyn» kebine kelinkireydi.

Ony aitasyng Qostanay, soltýstiktegi taghy birneshe qalalardy Reseyge telip jibergende u-shu bolghanymyz qayda? «Jatqan jylannyng qúiryghyn basyp» ýirengen «batyr», beyqam jatqan qazaqtyng «shabyna» qol jýgirtip, «qytyghyn» basqysy kelgen shyghar sol joly. Bәlkim «kórshisi ýshin namazyn búzatyn tarpang eldin» tamyryn basyp, kórmek niyeti boldy ma eken…

Qazaq qoghamynda Jirinovskiymen teneser kim bar?

Qalay desekte,  Jirinovskiy býginde әbden qútyryp alghangha úqsaydy. «Kәri bura qútyrsa jút bolady» deushi edi babalarymyz. Beti aulaq kәpirdin. Bir qyzyghy orys ýkimeti «tentek úlgha» óte keshirimshil. «Otyz tisten shyqqan sózding otyz ruly elge jayylatynyn» bayqamaghansidy. Óitkeni orys biyligine Vladimir sekildi «el qamyn jegen» әperbaqan bireudi ústaghan tiyimdi. Ózderining aitar oilaryn, iydeyalaryn, sayasy kózqarastaryn onyng auzymen aitqyzyp, tútas bir últtyng úiqysyn qashyryp, jýikesine shy jýgirtip, mazalap qoyyp aiyzdary qanghansha tasadan syghalap qarap túrsa jaman ba? Jirinovskiyding oiymen ýndes, pikirimen sabaqtas, maqsatymen tamyrlas mysyqtileu aghayyndar manayymyzda órip jýr. Reseyde tipti kóp. Bile bilseng solar ghoy onyng qoltyghyna su býrkip qútyrtyp otyrghan. Degenmen, orys biyligining Jirinovskiyge shamasy jetpey otyr dep oilau – aqymaqtyq bolar edi. «Eki eli auzyna bir eli qaqpaq qoy» degen biylik tarapynan pәrmen bolsynshy, tyghylatyn tesik taba almay miyaulaghan mysyqtay bolar edi bayghús. «Áke túryp úl sóilegennen bez» demekshi, qansha «jyndy» bolsa da orys biyligining sayasatyna qarsy shyqqan emes «tarpan» úl. Orys mýddesi ýshin «qyryq kisi bir jaq, qynyr kisi bir jaq» prinsiypin ústanyp, dumanyng ishinde «tóbeles» úiymdastyrghan kezi de bolghan. Beyәdep qylyqtary on qashyrgha jýk bolarday onyn. Biz biletin Jirinovskiy osynday adam. «Kýshtining qúiryghynyng dirmen tartaryna» osynyng ózi jetkilikti shyghar.

Al bizding qoghamda Jirinovskiymen qatar qoyatyn kim bar? Til úshynda biraz azamattardyng esimi túr. Biraq olar Jirinovskiy siyaqty ylghy «babynda» jýrmeydi. Birde biylikting yghyna jyghylady, keyde halyqtyng qoltyghyna tyghylady.  Sondyqtan bolar jenilisting ashy dәmin jii tatady.  Olargha qazaqy mentaliytetimizding yqpaly men «auzy qisyq bolsa da baydyng úly sóilesin» degen qúldyq sana әser etip jatqanday.  Keybir sheshenderimizdi «agha túryp, ini sóilegennen bez» dep biylikting ózi tiyp tastauy mýmkin. El ruhyn kóterip jyr jazatyn, astary tereng roman – povesterge әues qariyalarymyz, Jirinovskiyding jasyna jetse de, bedeline jete almay shang qauyp qalyp jatyr. Tipti halyqty sonynan ertip, uәdeni ýiip –tókken oppozisiya ókili Qosanovtyng siqy anau. Jeme – jemge kelgende qalyng eli qazaghyn «laqtyryp» ketti.

Degenmen, keyingi uaqytta Amantay qajyny saghynatyn boldyq. Attandap ruhymyzdy aspandatyp qoyatyn edi jaryqtyq. Key qylyqtary, ashugha «osaldyghy», shapshandyghy, birbetkeyligi, úrandatyp sóileui, Jirinovskiyden asyp týspese kem emes edi. Payghambarymyzdyng tabany tiygen jerge baryp kelgen kisi ghoy, keyde qolyn jayyp alladan tilek tilegende betke ústar pirәdarymyz edi, songhy uaqytta kórinbey ketti.

«Kók aspanda qyraghy kóz bar» dep jazady Ákim Tarazy essesinde. Ol meninshe jaqsylyq pen jamandyqtyn, aqiqat pen jalghandyqtyn, әdildik pen súmpayylyqtyng ara-jigin ajyratyp, baqylap túr. Dúshpanymyzdyng saghyn syndyryp, tәubesine keltirer qúdiretti kýsh sol ghana, taghdyrymyz soghan amanat.

Naghashybay Qabylbek        

Abai.kz