Beysenbi, 22 Sәuir 2021
Ádebiyet 3236 1 pikir 18 Shilde, 2019 saghat 11:58

Abay eshteneden týnilmeydi, oqyrmanyn da týnildirip shoshytpaydy

«Men kórdim úzyn qayyng qúlaghanyn» – búl Abay jasaghan audarma. Avtory búryn Lermontov sanalyp, keyin Krylov dep týzetilipti. Al internetten qarasam, «slova R. Levenshteyna, perevod s nemeskogo V. Krylova» dep jýr.Eger búl ólenning týpnúsqasy nemisshe bolsa, onyng iydeyasy qanday boldy eken, orysshagha audarylghanda ózgerip ketpedi me eken, tekseru kerek. Biraq Abaydyng audarghany osy oryssha núsqa bolghandyqtan, biz búny týpnúsqa dep qaraymyz.

Óleng týpnúsqada tórt shumaq ta, Abaydyng audarmasynda bes shumaq. Besinshi shumaqty Abay janynan qosqan. Jәne de osy shumaqty qosyp qana qoymay, Abay jalpy iydeyany ózgertip, ólendi mýlde basqa, biyik dengeyge shygharyp jibergen. Árbir shumaqqa jeke-jeke toqtalyp kóreyik.

Ya viydel berezku: slomilasi ona...
Verhushkoy k zemle naklonilasi ona...
No listiya ne blekly na tonkih vetvyah,
Poka ne spryatalosi solnse v gorah.

Men kórdim úzyn qayyng qúlaghanyn,
Bas úryp qara jerge súlaghanyn.
Japyraghy sarghayyp, ólimsirep,
Bayghústyng kim tyndaydy jylaghanyn?

Týpnúsqada qayyng japyraghy quraghanyn ghana aitady. Aldaghy shumaqtarda da tabighattaghy qayghygha dushar bolghan jandy-jansyz jaratylystar kóp úzamay ólip, tynshitynyn aitady. Avtor solargha qyzyghatynyn bildiru ýshin oqyrmandy solay dayyndaydy. Al Abay sol qasiretterden bayansyzdyq izdeydi. Osy shumaqta japyraqtyng sarghayyp bara jatqanyn aityp, oghan ózi jany ashitynyn kórsetedi. Abaydyng dýniyetanymynda japyraqtyng kóp úzamay ólip qalatyny óz aldyna bir qasiret.

Avtor qayynnyng óletinin aitady, al Abayda qayynnyng ólip bara jatqany ghana bar.

Ya babochku viydel s razbitym krylom:
Bednyajka pod solnechnym grelasi luchom,
Starayasi y slabosti, y smerti prevozmochi,
Poka ne nastala holodnaya nochi.

Men kórdim synyq qanat kóbelekti,
O da biler ómirdi izdemekti.
Kýn shuaqqa jylynar qalt-qúlt etip,
Odan ghibarat alar jan bir bólek-ti.

Búl jerde týpnúsqa avtory kóbelekke ayanysh bildiredi. Biraq týn kelgende tynysh tapqanyna qyzyghady. Onyng qyzyghatynyn biz songhy shumaqtan bilemiz. Birinshi shumaqtaghyday, búnda da songhy eki jol soghan dayyndyq.
Al Abay ólgenshe kýn shuaqta jylynghan synyq qanat kóbelekten ghibrat alu kerek dep, ózin jәne basqa adamdardy ólip bara jatqan jaratylyspen taghy da baylanystyrady. Abaydyng týsiniginde dýnie bir tútas, eshtene eshteneden bólek emes, bәrining bir-birinde aqysy bar. Kezdeysoq eshtene joq, әr nәrsede ghibrat bar.

Jәne birinshi shumaqtaghyday búl jerde de avtor kóbelekting suyq týn kelgenshe ghana jantalasatynyn, yaghny odan song óletinin aitsa, Abayda ólim turaly sóz joq.

Strelka viydel ya, kak on lani podstreliyl:
Jivotnoe palo v krovy y bez siyl,
So smertiu borotisya ona ne mogla,
Y jiti perestala, kak solnse zashlo.

Men kórdim oinap jýrgen qyzyl kiyik,
Keudesine myltyqtyng oghy tiyip,
Qaljyrap, qansyraghan, qabaq týsken,
Kimge batar ol bayghús tartqan kýiik?

Taghy da solay. Kiyik kýn batqangha deyin ghana qinaldy ghoy deydi. Al Abaydyng oiynsha onyng kýiigi basqalargha da batuy kerek. Kiyikting qasiretin ol ózi sezedi, basqalardyng sezbeytinin óz aldyna bólek qasiret dep qayghyrady.

Aldaghy eki shumaqta avtor ólimdi menzese, búl jerde ashyq aitady. Al Abay ýshin onyng kýiigi ghana manyzdy. Ólim turaly aitpaydy.

Ah, mne izmenila podrujka moya,
Y solnse pomerklo davno dlya menya.
No smerti y pokoy ya naprasno zovu
Y s serdsem razbitym jivu da jivu.

Men kórdim ghashyq jardan uәdesizdik,
Ómirding qyzyghynan kýder ýzdik.
Jyly jýrek suydy, jara týsti,
Shyqpaghan shybyn janmen kýn ótkizdik.

Avtor sózin ahúryp bastaydy. Ishindegi zapyranyn birden tógip, emosiyasyn jayyp salady. Óitkeni onyng o bastan aitqysy kep otyrghan sózi – osy. Búl tap-taza mahabbat lirikasy. Ólgim keledi, biraq óle almaymyn, ghashyghym tastap ketken qasiretpen әli tiri jýrmin deydi. Ólimdi ansaydy, bir jaghy sol kýiden lәzzat alyp, romantikamen aitady.
Al Abay búghan birshama salqynghandy qaraydy. Jyly jýrek suydy, jara týsti dep kýiin aitady da, shyqpaghan shybyn janmen kýn ótkizdik dep taghdyrgha baghynyshty adam retinde, moyynsúnady. Abay ýshin ólimge asyghu kerek emes, Abay ólimnen qoryqpaydy da. Abay ólimge deyingi jaghdaydan ghibrat alady, soghan qayghyrady, ainalyp kep moyynsúnady.
Sóitedi de týpnúsqada joq auyrlyghy zil batpan shumaqty tastay salady.

Men kórdim dýnie degen itting kótin,
Jep jýr ghoy bireuining bireui etin.
Oyly adamgha qyzyq joq búl jalghanda,
Kóbining syrty býtin, ishi týtin.

Avtor ghashyghym tastap ketpese ómir keremet bolar edi-au degendey sarynmen sóilese, Abay mәselening ózegine bir-aq úmtylady. Mәsele jarda da emes, mәsele mahabbatta da emes, mәsele ómirding bayansyzdyghynda deydi. Jaqsy kórip sonyna týsetindey nәrse emes, adamdar izgi emes, ózing de perishte emessin, sondyqtan búl ómirde oily adamgha qyzyq joq deydi. Bir mezgil aldanyp, syrtynmen elitersin, biraq júrttan jasyrghan qayghyng bәribir ishinde jatyr ghoy deydi.

Avtordyng bar aitary ghashyghym-ay dep ahúru bolsa, Abaydyng aitpaghy dýniyening bayansyzdyghy. Biraq Abay ahúrmaydy, shamadan tys týnilip, tildemeydi de, bardy bar, joqty joq dep qana aitady.

Al endi, Abaydyng ólimdi aitpay, әr shumaqta ólimge deyingi ayanyshty hәldi ghana aityp otyrghanynda taghy bir syr bar. Ár adam dýniyege kelgen son, ólimge qaray bet alady. Biraq ol kóreshegin kórmey kórge bәribir kire almaydy. Qúlaghan qayyn, synyq qanat kóbelek, jaraly kiyik, jyly jýregi suyghan ghashyq jigit pen kez kelgen tiri adamnyng jaghdayy bir deydi.

Biraq, taghy da bir qaytalap aitu kerek, Abay eshteneden týnilmeydi, oqyrmanyn da týnildirip shoshytpaydy. Ólimge qúmartpaydy. Ol osy ómirge barynsha obektiv qarau kerek ekenin eske salady. Óitkeni ómirden kóp nәrse kýtken adam oghan qol jetkize almay qor bolatynyn biledi.

Abaydyng tirshilikke qatysty oilaryn basqa ólenderden izdeu kerek.

Arman Álmenbet

Áuelgi jariyalanghan sayt: madeniportal.kz

Abai.kz

1 pikir