(Mysqyl)

Shirkin, bizde janbyr men jel túr ghoy, qoltyghynda atom bombasy bar jaudan da shoshymaytyn úshaq bolsa ghoy, Astanagha alty saghat keshikpey, әuelde aitylghan on segiz nól-nólde baryp qonatyn edik. Jaraydy, ótti - ketti, artta qalghandy alasapyran qylmay, aldaghyny aitayyn. Mәrsen ekeuimizding «aldaghymyz» tanghy saghat altyda bastaldy. Jana meymanhananyng eski tósek-ornynan jarysa túryp, jaghalasa kiyinip, shala-mala juynyp, kisi basy bir piyala shaymen orazamyzdy ashyp, suyrylyp syrtqa shyqtyq. Ol júmystyng bәrin jastyqqa bas tiygizerinde Mәrsen josparlaghan. «Áy, biz múnda ólip qalghanday úiyqtaugha kelgen joqpyz.  Qu bastay domalap jettik eken, endi múndaghy barlyq qyzyqty basqalardan búryn kóruimiz kerek, úqtyng ba?» degen. Ózimnen eki-ýsh jayalyqty búryn tozdyrghan qúrdasymnyn  ósiyetin sau-sәlemet ong qúlaghyma qúiyp almaghanda, ne, tars bitelip qalghan sol  qúlaghymdy tosayyn ba onyng auzyna?

Sonymen sóitip, Mәrsenning josparyn jýzege asyrugha kirisip kettik. Kóshege tabanymyzdy tiygize bere Mәrsen:

- Sen qashan kelip edin? - dedi, saghyna kýtkendey yzyndap kep qolaqpanday may múrnyna qona qalghan shybynday mazaly masany shertip týsirip.

- Keshe birge keldik emes pe? - dep, onyng ong jaghyna shyqtym.

- Tfu! Astanagha songhy ret qashan kelip eding deymin!

- Týkirme, kósheni bylghaysyn. «Songhy ret» degening súmdyq eken?!

(Mysqyl)

Shirkin, bizde janbyr men jel túr ghoy, qoltyghynda atom bombasy bar jaudan da shoshymaytyn úshaq bolsa ghoy, Astanagha alty saghat keshikpey, әuelde aitylghan on segiz nól-nólde baryp qonatyn edik. Jaraydy, ótti - ketti, artta qalghandy alasapyran qylmay, aldaghyny aitayyn. Mәrsen ekeuimizding «aldaghymyz» tanghy saghat altyda bastaldy. Jana meymanhananyng eski tósek-ornynan jarysa túryp, jaghalasa kiyinip, shala-mala juynyp, kisi basy bir piyala shaymen orazamyzdy ashyp, suyrylyp syrtqa shyqtyq. Ol júmystyng bәrin jastyqqa bas tiygizerinde Mәrsen josparlaghan. «Áy, biz múnda ólip qalghanday úiyqtaugha kelgen joqpyz.  Qu bastay domalap jettik eken, endi múndaghy barlyq qyzyqty basqalardan búryn kóruimiz kerek, úqtyng ba?» degen. Ózimnen eki-ýsh jayalyqty búryn tozdyrghan qúrdasymnyn  ósiyetin sau-sәlemet ong qúlaghyma qúiyp almaghanda, ne, tars bitelip qalghan sol  qúlaghymdy tosayyn ba onyng auzyna?

Sonymen sóitip, Mәrsenning josparyn jýzege asyrugha kirisip kettik. Kóshege tabanymyzdy tiygize bere Mәrsen:

- Sen qashan kelip edin? - dedi, saghyna kýtkendey yzyndap kep qolaqpanday may múrnyna qona qalghan shybynday mazaly masany shertip týsirip.

- Keshe birge keldik emes pe? - dep, onyng ong jaghyna shyqtym.

- Tfu! Astanagha songhy ret qashan kelip eding deymin!

- Týkirme, kósheni bylghaysyn. «Songhy ret» degening súmdyq eken?!

- Ói, sen de... Múnda, Qazaqstannyng astanasy - Astana qalasyna, myna jerge býginge deyin, búdan búryn qay jyly keldin? Endi týsinikti me?

-Týsindim, jauap beremin: Qazaqstannyng astanasy - myna Astana qalasyna býginge deyin, búdan búryn qay jyly kelgenim esimde joq, onyng esesine Astananyng astana bolghanyna bes jyl tolghan toyyna qatysqanmyn.

- Dúrys. Ofisialino kelding be, kimder shaqyrdy?

- Men múndaghy sheneunikter shaqyrmaytyndardyng tizimindegi qúrmetti joldaspyn, - dep kýlkining yrymyn jasadym.

- E, iyә, ispan búqasynyng jýikesin júqartatyn qyzyl shýberek siyaqtysyn, bilemin, - dep Mәrsen myrs-myrs etti.

- Mәrsen, ei, «shýberek» demekshi, osy bizde «núr» degen tәp-tәuir sózding kóringen jyrtyqqa jamaytyn shýberekke ainalghany qyzyq, ә? «Núr Otan» dep bastap, «Núr bank», «Núr Astana», «Núr sayahat», «Núr market», «Núr tau», «Núr tóbe», «Núr búlaq», «Núr say», «Núr jol», «Núr súnqar»...

- Jә, qoyshy, tas tergendey taqyldatpay. Ýige qaytqan jolda týgendep aitarsyn, kerek bolsa. Al «Núr lombard» degen de bar, kәit deysin? «Núr syra», «Núr shashlyq» ta bar shyghar, kim biledi, әidә, ayaqty jebey basayyq, әne, poliyseyler kórine bastady, júrt ta qaptar endi!

Qúrdastardyn  boyynda biriniki  birinikin andyghan shaytan-qoytan bola beredi emes pe, Astanadaghy ýsh kýn boyy bizdikiler de shap-shúp ústasyp qalyp jýrdi. «Kirispesin», mineky estidinizder, endi olardy monshaqsha shetinen tizbey, qaynaugha ainalghan etting kóbiginshe qalqyp alyp tastap, janymda Mәrsen bolghan joq dep, ózimning kórgen-bilgenimdi qysqasha bylay  bayandayyn:

Jyly ornymyzdan erteletip shyqsaq ta, júrttan oza almadyq. Olar da biz siyaqty, toyyst, men siyaqty erte kiriskender eken, yghy-jyghy boldyq. Estuimshe, shet elderden shaqyrylghandar da az emes desedi. Álgi әrtiys-mәrtiys, kloun-slouyn degender. Ózimizdi qoyshy, shetten kóptep shaqyru  syrtqy sayasatymyzgha da dóp qoy, kelsin bәlemder, elderinde joqty kórsin. Elderinde bar bolsa da kórsin. Biz jer sharynyng týkpir-týkpirinen qonaq shaqyru degenge kәmpitke qúmar baladay bolyp alghanbyz, shyghyn-pyghyndy eseptep jatpaymyz. «Men Qazaqstan ýkimeti qiylyp shaqyrghan song baryp, onyng astanasy Astana degen qalasynyng onýshjyldyq toyyna qonaq bolyp qatysyp keldim!» der artynyp-tartynyp barghandary kerek bizge. Ózimizdi ózgelerge tanytudyng tóte joly olardy kez kelgen toy-jinalysymyzgha shaqyryp alyp, arghy-bergi jolaqysyn tólep, apta jatsa da, ay jatsa da jambasaqysyn, iship-jemin ótep, basyna qalpaq kiygizip, iyghyna shapan jauyp, sausaghyn jýzikke toltyryp, qolyna qobdy ústatyp jiberu ekenin jatqa bilemiz!

Mәrsenge maghlúmat bergenimdey, Astananyng bes jyldyghyn toylasqan edim, sodan beride jeti toy óte shyghyp, mine, segizinshisine qatyspaqpyn. Keshe sony kónildene aitqanymda meymanhananyng búghaltyry: «Bizde jylyna múnday segiz-toghyz jiyn-toy bolady!» dep shalqayghany ghoy, ói, daraqy neme!..

Astana keremet ózgergen, Aqmola-Selinograd-Aqmoladan  belgi joq siyaqty, eger bolsa, biyik ýi-ghimarattardyng kólenke jaghynda, boyap qoyylghan biyik dualdardyng artynda bar siyaqty. E, meyili, olardy izdep qaytem?!.

Kórgenderimdi kóldenendeteyin.

Kóbiniz, toyyna jylda baryp jýrgenderiniz, qalany menen әldeqayda artyq bilesizder.  Bizding Astana, anau madiyarlardyng Budapeshti tәrizdenip, Dunaydyn, - tfu! - Esil ózenining eki jaghyna qorjynday teng etilip salynyp jatyr eken. Ong jaq bóligining bas alanynda Kerey men Jәnibek handardyng eskertkishi túr. Basymdy iydim. Sonau jyly qalanyng qoqysynan tabylghany emes, әriyne, mýlde basqasha. Mәskeudegi Minin men Pojarskiy eskertkishine tótep bererlik. Odan aryraqta, nege ekenin bilmeymin, júrt «Sypyrtqy» dep jýrgen sәl qisayynqy dәu tamnyng ong jaghynda «Qazaqstan ghalymdary» atty sәndijol (alleya) bar eken de, onyng eki boyyna Qanysh Sәtbaev bastaghan tarihy túlgha qazaq, orys, evrey... ghalymdarymyzdyng biyik túghyrly qyzghylt temirtas (graniyt) keudemýsinderi qoyylypty, al sol jaghynda  «Bizding óner sanlaqtarymyz» dep atalghan sәndijolda Qorqyt babamyzdan, Shәken Aymanov aghamyzdan Zataevich qúdamyzgha deyingi tarihy túlghalarymyzdyng týrli-týsti mayboyaumen salynghan portretteri ilip qoyylypty. Ghajap! Aruaqtary riza bolsyn-ay!..

Qalanyng sol jaq bóligining bas alanynda Abylay hannyng Búqarymen, batyrlarymen bas qosyp, kenes qúryp otyrghanyn beynelegen top eskertkish (ansambli) bar eken. Shet elshe «Kongress-holl» degenderining aldynda. Kóre sala jýgire basyp baryp, eki qolymdy qusyra iyilip sәlem berdim. Bәrin ainala jýrip, dizelerin, etekterin sipalap mәz boldym. Mýsinshining sheberligi ghoy, bәri de qúddy tiri kisidey kórkem. «Qolynan ainalayyn qay mýsinshimizding enbegi eken?» dep aty-jónin alay izdedim, bylay izdedim, - joq, jazylmapty, al, onyng esesine, eskertkishti jasaugha demeushi bolghan biznesmen bes kisining aty-jónderi altyndap badyraytyp jazylypty. E-e-e...

Jә, Abylaylardyng ong jaq qaptalyndaghy «Alash arystary» atty sәndijol boylarynda Álihan Bókeyhanov bastaghan aghalarymyzdyng aqshyl tastemirden qashalghan keudemýsinderi  kóz tartyp túr. Tamasha!  Al sol jaq qaptalda aqyn Sәken Seyfullinnen jazushy Ivan Shuhovqa deyingi qalam qayratkerlerimizding shynylanghan týrli-týsti fotoportretteri iluli. O, bәrekeldi!..

Qaysysyn qalay aityp tauysarsyn, men jeti jyl kórmegen Astana asqaqtapty-aq. Kórgim kelgenning bәrin taba aldym. Kóruim mindet emesterdi de kezdestirdim, mәselen: Parijde, Londonda, Berlinde, Vashingtonda, Teli-Avivte, Abu-Dabiyde, Tokioda, Stambulda... kórgen ghimarattarymnyng birazy bar.

Astananyng ýsh kýngi toyynda kópke ilese: múrajay, meshit, kórme, teatr, supermarket, dýken, sheberhana, meyramhana, bazar...  ataulyny týgendeumen ókshem qajalyp, silikpem shyghyp, silem qatty. «Óleng tósegim, qaydasyn?» dep ýidi ansap, poyyzdyng kupesine kire Mәrsen ekeuimiz de  súlappyz. Áyteuir, Almatygha jete es jidyq-au!

- Mәrsen, ei! Úiqym qanghandyqtan bolar, mening basyma bir typ-tyng oy taqalyp túr, - dedim.

- Sóileshi! - dedi ol. Sirә, qúlaghy qansy bastasa kerek.

- Sóilesem: Astana kýnin jylyna bir-aq ret ýsh kýn toylamay, jylyna eki ret - alty aida bir ret,  jiyny alty kýn toylau kerek. Sonda júrtqa  da jenil bolady, eki bólinip keledi, sen ekeuimiz de eki ese az sharshaytyn bolamyz!

- Ói, múnyn...  gәzetke jazatyn  nәrse  eken!

Jazdym, mine!

«Abay-aqparat»