Mausymdaghy negizgi janalyqtyng biri - «Halyq maydany» qoghamdyq qozghalysynyng qúryluy. Qoghamdyq qozghalys әzirge Qazaqstan Kommunistik partiyasy men  «Algha!» halyqtyq partiyasynyng negizinde qúrylypty. Biraq, búl qozghalysqa úiymdar da, jekelegen túlghalar da kire alatyndyghy aitylghan. Jana úiym әsirese kәsipodaqtar men Sosialistik qarsylyq, «Halyqqa baspana qaldyramyz» qozghalystarynyng óz qataryna qosylatynynan ýmitti. Biylghy jyly ótken  preziydent saylauynda ýmitker bolghan sayasatker Serik Saparghaly ózining bir súhbatynda: «qyryq shaqty beyýkimettik úiym «Halyq maydanyna» kiruge niyet tanytyp ýlgerdi» deydi.

Mausymdaghy negizgi janalyqtyng biri - «Halyq maydany» qoghamdyq qozghalysynyng qúryluy. Qoghamdyq qozghalys әzirge Qazaqstan Kommunistik partiyasy men  «Algha!» halyqtyq partiyasynyng negizinde qúrylypty. Biraq, búl qozghalysqa úiymdar da, jekelegen túlghalar da kire alatyndyghy aitylghan. Jana úiym әsirese kәsipodaqtar men Sosialistik qarsylyq, «Halyqqa baspana qaldyramyz» qozghalystarynyng óz qataryna qosylatynynan ýmitti. Biylghy jyly ótken  preziydent saylauynda ýmitker bolghan sayasatker Serik Saparghaly ózining bir súhbatynda: «qyryq shaqty beyýkimettik úiym «Halyq maydanyna» kiruge niyet tanytyp ýlgerdi» deydi.

Jana úiym halyqqa ne beredi? Bizdinshe, onyng bereri kóp. Sebebi, birinshiden, jogharyda aty atalghan eki partiya da shyndalghan, shynyqqan, iydeyalyq oppozisiya bolyp tabylatyn, halyqqa shyn mәninde jaqyn partiyalar. Mysaly, onyng «Algha!» partiyasyna qatysty dәl solay ekenine osy joldar avtory partiyanyng tynys-tirshiligin kózben kórip, kónilge týiip qaytu ýshin byltyr jazda on kýn partiya jetekshilerimen birge soltýstiktegi bes oblystyng audandaryn aralap qaytqan kezde kózi әbden jetken bolatyn. Ras, keybireuler «Alghany» «aqyl-kenes beruden ary asa almay qalghan» dep kemsitkisi, múqatqysy keledi. Búl mysyqtyng baqandaghy maygha boyy jetpey túryp, «sasyp ketipti ghoy»  degen sózin eske týsiredi... Lenin degen kisi de ózining partiyalyq qadamyn ýsh-aq adammen, biraq halyqpen qoyan-qoltyq aralasyp, sonyng múnyn múndap, joghyn joqtaytyndarmen bastaghan bolatyn...

Ekinshiden, búnday úiym halyqqa, onyng ishinde eng birinshi kezekte qazaqqa bayaghydan kerek edi. «Bizge de jetti-au» dep otyrghan sebebimiz sol. Pribaltika jaghalauyndaghy, sosialistik Shyghys Europadaghy elder kenes ókimeti qúlardyng aldynda, odan keyin de osy attas nemese aty basqa bolghanmen zaty bir qoghamdyq úiymdardy keng paydalanyp, sonyng arqasynda demokratiyagha da tezirek jetti. Bizding oiymyzsha, 1991 jyly «Halyq maydany» qúryluy, basqa sayasy partiyalar shektele túruy, sóitip, sóz jýzinde emes, is jýzinde qazaq halqy, onyng ainalasyna úiysqan ózge halyqtar 25-30 jyl boyyna tezirek tehnikany, tehnologiyany iygerumen, bilim men ghylymgha asqan zor den qoiymen, sonyng arqasynda shyn mәninde bәsekege qabiletti ekonomika qúrumen ainalysqanda núr ýstine núr bolar edi. Tipti, jalghyz dúrys jol osy bolar edi. Óitkeni, Cherchillding tauyp aitqanynday, «demokratiyadan artyq nәrseni adamzattyng oilap tappaghanyn, biraq, onyng asa qauipti qúral»  ekenin bizding ómir óte әdemi dәleldep berdi. Biz demokratiyanyng jaqsy jaghyn emes, jaman jaghyn, shynayy jaghyn emes, kózboyaushylyq jaghyn alumen boldyq. Biylik onyng osy jaqtaryn asqan sheberlikpen paydalandy.

Jaraydy, eshten kesh jaqsy. Jaqsylyqtyng erte-keshi joq. Búdan keyin qatelikke úrynbasaq boldy. Endigi, jaqyn bolashaqta jedeldete iske asuy tiyis eng basty maqsat - shyn mәninde atyna zaty say parlament qúrugha qol jetkizu bolmaq. Jәne naghyz parlament - qazaqtyng dalalyq parlamenti bolghanyn da eske týsirip  ketu búl jerde artyqtyq etpeydi. Endeshe, Voliterding «men sizdi sonday jek kóremin, biraq, siz minberden sóileu aluynyz  ýshin janymdy beruge dayynmyn» degen sózin әrbir ózin últ patrioty sanaytyn azamat este ústap, basqa әriptesterin atargha oghy joq bolsa da osy bir qoghamdyq úiym ayasynda birigip, tize qosa qimyldaghanynan artyq, odan manyzdy dәl býgingi tanda is bolmaq emes!