Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Ádebiyet 1904 5 pikir 23 Shilde, 2019 saghat 10:09

Kókbóri Mýbarak. Mamyr

(Yan Vermeerdi qazaqsha tolghau)

Qartayardan az búryn tasbaqa qyzben jolyqtym. Ol súlulardyng eng súluy edi.

Ol kezde ol әldebir sýthanada baqbaq malynghan sýt úrttap otyrghan bolar... tosyn jolyghystym...alakólenke sýthana ishinde qabaghym týiilip oghan sәlem berdim. Mende qabaghymdy týieyin degen oy bolghan joq. Sýthana ishinde tirnek degen tikenek ósimdik onyng oryndyghyna jaqyn ósip túr. Esim ainalghanda sol tikenek dәu bútagha shapanymdy ilippin. Oghan ilmeniz dedi. Kózi jasaurap túr. Shapanymdy júlyp alyp oghan ýnildim.

- ne boldy, ainam?

- sizding kóziniz maghan móldirep ketti!...

- e, qargham, keshir, keyde tosyn móldir!...

Ystyq sýt keldi janalanyp.

- siz múnda qaydan jýrsiz?

- sening kózinning móldirligin ýidegi bir kitapting betinen kórgendey bolam. Biraq, eshkim kitap betine móltildetip salyp jýrmeydi ghoy. Dәp, (basyn ústady) bizde әdemi tana bar, kózi kisidey móldir.

- ...

- mening shapanymdy qarashy.

Shapanyn tónkerip ishin kórsetti. Qobyraghan shapanynyng ishki jýnderi búira-búira kókshe suret siyaqty. Tasbaqa qyz bolsa osynday kók búira kórinisti artyna qoydyryp kózi móldirep suretin saldyrghan edi ghoy.

- múnday shapandy qaydan taptynyz?

Bir qolyn iyegine jaqyn kóterip otyr.

- biz tanyspadyq- au!...

- iya, sizben tanysatyn siyaqtymyn.

- tughan jerinde túman kóp týseme?

- iya!

- túmandy jerding adamdary ýiirsek, tosyn tanyghysh, adal ...

- sizdi tughan jerimnen kórgendey shyramyttym.

- seni tiginshi apaydyng qasynan kórgen siyaqtymyn. Bir kómekshi qyz otyratyn ... nәzik...

- siz onda kóp mәn bermegensiz. Men sizdi shapanyn tiktirse ghoy dep zaryqqam.

- ainam!

Sýt balqashtanyp emirendi. budaq qaghady jana sýt.

- agha, siz suret salumen ainalysasyz ba?

-iya, sening salynghan suretindi kórdim. Jiyen aghang salghan ba sýt tasityn balalar bergen derek boyynsha?

- iya, salghan!

- men seni salu ýshin izdep jýrmin.

-qashannan beri?

-kesheden.

Oyyma sening beyneng qaplysta janghyryp týsti. Biraq, osy beynenmen jolyghysaryndy bilsem de, tiginshi apaydyng kómekshisi ekenindi bilgem joq.

-auyr emes pe?

-auyr emes , aitqanymdy orynda.

Qolyn búlghady. Sýt tasityn qyzyl bet bala jýgirip kelgeni sol, betinen iyiskep qoyynyna qaray jarmaq jýgirtti.

Sýtshi qyzdyng sureti bir eki apta salynghan. Alsary tigin shapanyn sheshtirmegen. Kók oramal, sary jemelegin de auystyrmaghan judyrmaghan.

Bir ret sýtshi qyz ýstine týgel sýt shashyrap tozynqyrap kirip keldi.

- eng sýiinisti shaghyng osy boldy. Qolyndaghy kitabin alyp ýstel ýstine eppen jyljytyp, mandayynan iyiskedi.

Jymiyp suretin salugha dayyndalghan.

Sýtshi qyzdyng kólkildegen jenine jasyryp túrghan jarmaq salghan dorbasyn kibirtiktey basyp kelip ýstel betine qoydy.

Suretshi meshiyip az-kem túrghan.

- saldyrghyng kelmegeni me?

- qashan bitedi?

Qyzdyng kózi jasaurap túr.

Suretshi ornynan túryp onyng qúlaghynyng týbinen sýidi. Ol titirkenip jirkengendey de sezimde.

- әr kýni qúlaghyna inju syrgha ilip ekemizge ortaq tuyndyny jazyp kelemin. Bastaghaly on bes kýn bolsa da әli sәtti bolmady.

- mine, búl da sәtsiz!

Qolyna ótken joly bitken tuyndyny býgin ghana daghdaryp ústatiy. Jýzi bozaryp, qúlaghyn birden tesip inju syrgha ilgen, jylatyp qoyyp salghany sol edi. Túnghiyq bir qalanyng jamaly bir qyzdyng jasauraghan janaryna tyghylyp úrlanyp qarap túrghanday kýy keshti, demi syghylyp baryp ornyna keldi.

- o, mening tasbaqam, jaybasarym, búrang belim!

Endi mine qarday shashyraghan sýt kóileging ishinde әsem bolyp túrsyn.

Búira shashyn artyna bir silkip qaldy suretshi, qasqayyp jymiyp túr.

- qyzdyng qos qúlaghy da injuge tolyp túruy kerek edi.

Qyz qaghazben jabylghan tas kesedegi shoqtyng qaghazdy jemtirley órtep bara jatqanyn, ol jerde tespe iynening jatatynyn sezip jýregi birden tilinip ýlgerdi.

Suretshi tym dayar.

- jo, jo, joq!

Qyz tartyna bergeni sol suretshi iyneni mýlde tesilmegen sol qúlaghynyng týbine qadap qaldy. Syrghalyghyna ilinip ketkenin sezdi, bar jany da qúlaghyna ilmelenip búlqyna almay, qorghansyzdanyp dәrmen kórsetuge sharasyzdandy. Ayhaysyz... qyz qynsylap jylady... auyrtyp tesip barady... suretten keyin jýregine móltek jalqaq týsti. Týn maghynasyzdandy, tau kýnirendi.

Ekeui bir- birin sýidi. Biraq, qúshaq aiqastyryp kórmegen. Suretshining saghatynyng jiyegine taghyp alghan mazasyz úsaq qonyrau tas shynghyrlaydy.

...

Qyz onyng qazasyna kelgen joq. Sýigenim ýshin boldy dep oilady qyz... suretshi týsindi. Ómirden ótip bara jatyr. Qolyna qalam alyp tóbeni kók jauhar boyaularmen sypyra óndep tastaghysy kelgen. Dәrmensiz... qyz joq, ýn joq...

Dýnie tym- tyrys. Ýiding tóbesinde júldyzdar domalap jýrgen bolar. Qolyndaghy saghatyna taghyp alghan qonyrau songhy ret shyldyrlady.

Qyz sol týni úiyqtamady. Áriyne janynda emes ... ýnsiz ynyldap jylap joqtau aityp otyrdy. Tangha tayau dulygha basy dým bolyp isinip ketken- au! Naghyz jylady. Surettegidey jylady. Tóbede týrli júldyzdar úshady. Úsaq aq, qyzghylt, sary... tórtbúrsh pa, kim bilgen ... әiteu anau bireui jaryq. Delft dalasy arbalardyng donghalaghy astynda donghalaydy. Qaraly habar jetti.

- Er Attilam-ay!,- dep kýrsindi.

Sol týni tәnerteng Delft basqa týske endi. Kýn núry kýndegiden kýlgindeu, aq kýlginning ózi. Bir әiel ynyldap zarlaydy. Qayyrshy әiel bolar. Múrnyna suretshining iysi tayau jerden jetedi. Jýgirip baryp sýt qúmyralary qoyylghan qalqashanyng artyn shty. Eshtene joq eken ... jýregi jýdeu. Qolyna "Attila jayly anyz-jyrlardy" alyp oqy bastady:

Qúday qamshy bergende,

Jauharlanghan qolyna...

Aq júldyz týsip sonyna,

Ajalyng ertti tәnerteng ...

...

Qyz búl qaladan joghalghan. Venesiyalyq baygha kýieuge shyqty. Joly boldy deuge bolama, biraq qyzdyng tandanysqa enbegenin ózim de sezim túspaldaymyn.

Býgin túnghysh sәbii dýniyege kelgenine bir apta. Sәbiyding ynyly suretshining sheberhanasyndaghy tymyqtyqpen ýndesip túr. Venesiya suret boyauynday bylqyldaydy. Qayyqtar bylqyl qaghyp jorghalaydy.

Kýieui túr.

-tanyssaq bolama?

-nege bolmasqa, terezeden kereuettegi sәbiyine qarap búryldy.

-qúshaq aiqastyryp tanyssaq qalay ?

-qúshaq auyrlau!...

-seni búryn tignshi apaydyng qasynan kórdim be?

-men tek ónimdi boyaumen órip tikken suretshini ghana kórgenmin.

Bayy múnayyp qaldy.

- onyng mýsini ornatyldy. seni soghan ertip barayyn.

Jýregi atqalaqtap ketti.

- ol mýsinnen kóri, sening qúshaghyng tartymdylau!..

- aralarynda esh mahabbat bolmaghany ghoy?

- biz onyng búqarasymyz. Myng keyipkerining birimin. Shygharma ýshin sýiui mýmkin meni...

-a, solay ma?

Shkapqa sýienip melshiyip qaldy.

-i-iya!

Suretshining saghatynyng jiyegine taghyp alghan mazasyz úsaq qonyrau tas shynghyrlaydy.

...

- mýsin әsem emes .

Bayy mýsindi qyzdyng kórgenin bilip sәl keshigip aitqanyna ókingendey boldy-au!...

-nege, men de qarjy qostym.

-ol kisining qolynda kishkene qonyrauy bar saghaty bolatyn. Adamdy eng tandandyryp saghynysh salatyny sol...

-men saghynyshqa ainala alamyn ba?

-siz meni ghana sýiesiz. Ol bizden joghary dýniyeni sýiedi. Maghan sezim bermegenin jek kórsem de...

- týbinde bizding sýiem deuimiz qansyq pa?

- sizdi syilaymyn. Mening qorghanym, altyn perishtemsin.

-endeshe?

- onyng naghyz tuyndysy qayda ketkenin bilmeydim, ol ózi de aitqan emes. Sol ýshin alandaymyn. Eng qasiyetti shygharmasynda mening sýt jaughan kir kóilegim aiqyn tanylatyn.

- sonymen shi?

- júrt kórgen suret onyng ózi ortanqol sanaytyny boldy.

Qyz biraz jerge baryp qalghanyn endi sezip qymsynarday bolyp edi, jýreginde sher túr eken. Osy kýiinen jaza almady.

- ekeui de birdey, ekeuinde de sen bar?

Qyz ynghaysyzdanyp tómen salbyrady.

Taghy da qorghansyz sezindi ózin.

Jigit erkinen tys júdyryghynyng týiilip alghanyn sezsede jenining ishine jasyryp, qatayghan jaq sýiegin bosansytty. Qyz teris qarap túrghan sol beti. Sezbese eken dedi.

- oghan birneshe kýn joldas bolsam qarayyp susyn qúiyp jýrsem de jary bolyp janynda, ol úzaq jasar edi. Jәne sýiudi ýirener edi...

- ...

- tek sýimeding demesem de... ónerdi ghana sýise de...

Jigit oryndyqty júlqyp qaldy. Shamyrqanghany. Bóbegim oyanyp keteme dep alandap kózi baghjiyp ornyna kelgen. Uyljyr, әlsiz bóbek tynday alyp jatyr ma?

...

Bas salyp qúshaqtady.

-onyng qúshaghy suyq jan júbanyshym. Biraq meni qúshaqtap kórgen joq, sezem solay. Biraq bilesiz be bizding eng sonynda qúshaqtap sýiip jatatyn jerimiz tabyt. Ólim qansha suyq bolghanymen súlu. Ol da solay. Men onyng bauyrynda jylynghym keletin... Qystyghyp jylap jiberdi.

- toqtap qal janym, tabyttyng bauyrynda qalay jylynbaqsyn?

-tabytta eng ystyq jylu bar. Qabyrghalaryna kómilip qalghan. Sipasam sol jyludy shyghararyma sengem.

- qayran suretshi!

Ol múny kekep әri jany ashyp aitty.

Tóbede júldyzdar dóngelep jýrgen bolar.

Venesiyanyng týni suyq. Eri sharap iship ketti. Sәbii sanada júldyzday domalap dedek qaghuda . Tyng ómir, ystyq, balghyn, shuaqty...

- sen aman bol qúlynym!

Kózi jasaurady. Suretshi qabyrghadan qarap túr. Mýmkin eles...

Kókpenbek jeyde kiyip alghan...

Tóbede júldyzdar búlttarmen birge taghy bir ret doldandy.

Keshinde synyr- synyr etip qol saghatyna qonyrau taqqan kýieui jaryq shygharatyn qyzyl marjandarymen qosa uystap kele jatty...

Mamyrda bәrin de sýiuge bolady.

Kókbóri Mýbarak

Abai.kz

5 pikir