Múhtar Jәkishevting bosap shyghuyn býkil qogham bolyp talap etuimiz kerek!
Kriminalistika men sot saraptamasy salasynda lazerlik әdisti paydalanudan Múhtar Jәkishev 1992 jyly zang ghylymdarynyng kandidaty degen ghylymy ataq alghan. Sol jyly ony Amerikadaghy halyqaralyq iydentifikasiya (anyqtau) qauymdastyghynyng 77-shi konferensiyasyna shaqyryp, qauymdastyqqa mýshe etip qabyldady. Qauymdastyqqa әlemning 177 elinen 12 mynan astam adam mýshe bolyp kirgen eken. Ol jaqta Múhtardyng әriptesterimen birigip oilap tapqan erekshe janalyghyna sheteldikter qatty qyzyghady.
Keyin ony qylmystyng betin ashu ýshin naqty júmysqa tartyp, әlgi qúraldy is jýzinde synap kóredi. Osy kezde Múhtar janaghy qúraldyng kómegimen Atlantiyk-Sitiyde sodan 15 jyl búryn jasalghan sayasy qylmysty ashyp, sondaghylardyng bәrin qayran qaldyrypty. Amerikadaghy Rod-Aylandta Múhtar leksiya oqy bastaydy. FBB (FBR) qazaq jigitining osy enbegin joghary baghalap, jylyna 110 myng dollarday ailyq alyp otyratyn myqty maman bolyp, Amerikada qaluyn ótinedi. Biraq Múhtar olardyng ótinishinen bas tartady. Qazaqstangha qaytyp oralyp, elge, otanyna qyzmet etkisi keletinin aitypty.
Sodan ol toqyrap, túralap túrghan uran óndiru salasynyng qan tamyryna qayta qan jýgirtip, ony az uaqytta dýnie jýzindegi eng ýzdik óndiriske ainaldyryp, «Qazatompromdy» әlemdik dengeydegi bolashaghy bar tabysty kompaniyalardyng qataryna qosady.
Otanyna, eline qyzmet etkisi kelgen osynday patriot 14 jyldan beri temir torda toryghyp jatyr. Múhtardyng kezinde ne ýshin týrmege otyrghanyn, kim otyrghyzghanyn jaqsy bilemiz. Endi múnday azamatty ary qaray qamauda, qapasta ústap otyra beru – eldigimizge de, azamattyghymyzgha da ýlken syn.
Múhtardyng bosap shyghuyn býkil qogham bolyp, kýlli qazaq qoghamy bolyp talap etuimiz kerek, aghayyn!
Jolymbet Mәkishting jazbasynan
Abai.kz