Senbi, 16 Qantar 2021
Ádebiyet 3593 4 pikir 26 Shilde, 2019 saghat 11:20

«Búl bauyrymnyng sýiegi...»

Qughyn-sýrgin, asharshylyq
Qúrbandarynyng ruhtaryna arnaymyn.
Jandary jәnnatta bolsyn!
Avtor

Bizding jaqta bir óte sýrensiz oryn bar. Ózi el-júrttan aulaq jerde, tauly qyrattardyng týstik jaghynda ornalasqan. Sol jerlerding jayqalyp túrghanyn da kórmeppin, tek erte kóktemde efemer gýl-shópter az uaqyt gýldenip túrady da, mamyr ayaqtalar-ayaqtalmastan sarghysh tartyp, súrqaysyzdanyp jatyp alady. Moynaq siyaqty taugha iyile kirip jatqan túiyq saydyng ayaghy, eski arnanyn  sýreni. Saydyng auzyndaghy kýngey bette, kóne, tastan salynghan qoranyng orny bayqalady. Aynalasy bir shaqyrymday jerde quray, qaluen, alabota, qarasora, týrli tikenekter siyaqty aram shópterden basqa eshteme óspeydi de. El «yrymy jaman jer» dep ainalyp ótuge, nemese mýlde barmaugha tyrysady. Saydyng eteginde, jalpaq tastardan qalap shygharghan eski, kóne mazar, al, onyng ainalasy qaptaghan tómpeshik-tómpeshik molalar.

Qyrsyq qylghanda, ainalyp ótpesen, jol tura sonyng ortasynan ótedi. Týnde túrmaq, kýndizding ózinde kez kelgen adam, jan-jaghyna titirkene qarap, ol aradan tezirek ótip ketuge asyghady.

Jer aty da jaqsy estilmeydi – «Qaranghy apan». Nege solay atalghany turaly ýlkenderden naqty, tolyqtay mәlimetter de estimedim, olar da aitugha qúlyqsyz edi, manayynan apan-in de kórmedim. Degenmen, әrkimnen biraz әngimelerdi qúlaghymnyng shalyp qalghany da bar: - Bayaghyda bir auyl túraqtaghan keremet qystau bolghan eken; Qazirgi qurap jatqan, tasty arnadan syldyrap aqqan búlaqtyng mol suy ýzilmegen kórinedi; Orystar kelip, qazaqtardy atyp-shauyp qyryp bastaghanda, asharshylyqqa úrynghan el, qyrylghany qyrylyp, jan-jaqqa bezip toz-tozy shyqan; Auyl aqsaqaly sharasyzdyqtan búlaq kózin qúrym kiyizben baylap tastapty, sonymen su qashyp ketken; Sodan beri el onda qonystanghysy kelmeydi, tipti, bergi kolhoz-sovhoz zamanynda da eshkim otyrmaghan...

...Sol jerding arghy tóbesinde kekilik qalyng bolady, birde kýzgi kanikulymda erinbey sonda baryp qús atyp qaytyp kele jatqam, atym pysqyrghangha qaray qalyp, eski molalardyng qasynda býkshiyip otyrghan bireudi, baylanghan esekti kórip selk ete qaldym. Sonda da syr bildirmeuge tyrysyp, jaqyndaghanymda esek te azynap qoya berdi, shal da kózin alaqanymen kólegeylep qaray qaldy. Tany kettim! Kórshi auyldaghy, qysy jazy ýstinen jamau shapanyn tastamaytyn, basyn kir-kir oramalmen baylap jýretin, býtkil el «jyndy shal» ataghan kisi. Qashan kórsen, iyegindegi siyrek saqaly, agharghan sarghyshtau múrty ne óspey, ne kishireymey birqalypty jýretin, al, bir kózi adamgha tura qaramay ýnemi jypyqtap túrushy edi. Betin órmekshining torynday әjim basqan, ózi sol qalpy, sәl enkishtenip, bir ayaghyn syltynqyrap basatyn. Osy kisini, shynymdy aitsam, nege «jyndy» deytinin de týsinbeymin, eshkimge ziyany joq, keyde esekpen, keyde tayaghyn beline aiqastyryp jayau, әiteuir bir jaqqa ketip bara jatady! Artynan jýgirip, mazaqtaghan balalardy da, aiqaylamay, tayaghymen jasqap qoyghany bolmasa, úrmaydy. Keyde óz-ózinen ynyldap, kýbirlep bara jatqanyn da estigem. Júmbaq jan!..

- Assalamaleykum, ata!

- Uaghaleykum assalam! Eee... Álekenning balasy ekensing ghoy, atynnan jәne myna syghyrayghan kózinnen tanydym. Kekilik attyng ba, baghanadan tarsyldattyng ghoy, estidim.

- IYә, ata, oqudan demalysqa kelgem ghoy. Mәniz, Sizge ýsh kekilik bereyin, sorpa jasap ishiniz.

- Rahmet, ainalayyn! (IYiskep kórip, kýbir etti: - Jaryqtyqtyng iyisin-ay! Kepken shiyesabaq, itmúryn, qaraqat jegen eken ә! Jemsauynyng tolyghyn qara! Uhh.., sol kezde joq bop ketip edi au, qazir qayta kóbeydi...).

- Ata, osylar sudy qaydan ishedi, myna shól-taqyrda?

- Eee qaraghym, dalanyng qúsy ghoy, jalpy, búl jerdi qu taqyr dep kim aitty, shyn izdeseng ózing de su tabasyn, onyng ýstine ana arghy teriskey sayda su bar ghoy (Shaldyng zerektigine tang qaldym).

- Aytpaqshy, ata, óziniz qaydan jýrsiz, osynsha jerde?

- Áke-sheshemning basyna qúran oqugha kep edim. Auyldan asa alys emes qoy, jeldirip keldim, mening esegim sening atynnan qalysady dep kim aitty? Qazir birge qaytamyz, ózing de kóresin.

- Qoyynyzshy ata, búl molalar tym eski siyaqty ghoy.

- Kim aitty?! Ózim qolymmen qoysam әke-sheshemdi, bauyrlarymnyng qayda jatqanyn bilmeydi deysing be? Sodan beri elu jyldan asypty, әkem qazirgi mening jasymda edi, marqúm. Saghyndym, shaqyryp jýrgen siyaqty ghoy...

...Ýnsiz qaldym. Shaldyng esegi shynymen jorgha eken, auylgha qaray typyndap ayandaghanda, menen qalysar emes, әriyne, atymdy shaujaylap aqyryn jýrgizuge tyrysyp kelem. Aqyry, shydamay ýnsizdikti búzdym:

- Ata, janaghy jerdegi tuystarynyz turaly aitynyzshy, qalay bolyp edi?

- Aytsam nesi bar, aitayyn, eshkimge aitpaghan әngimem edi. Typ-tynysh otyrghan el edik qoy, qyzyly-aghy-orysy-bandysy kep byt-shytymyzdy shyghardy emes pe! Osyndaghy bar elden jalghyz ýy qaldyq. Asharshylyq bastaldy, ózing de biraz әngime biletin siyaqtysyng ghoy. Ýlken agham oqyghan kisi edi, temirjolgha ókimet ýi-ishimen alyp ketti, qyzmetker boldy.

Men bolsam, basynda stansadaghy bir orysqa malay bolyp jaldandym, sosyn temirjolgha júmysqa kirdim. Agham ekeumizding júmysqa kirgenimiz jaqsy boldy, әieuir tam-túmdap tapqanymyzdy ýige әkep beremiz, jan-jaqta asharshylyq. Osynday kýzding qara suyghy edi, ýige eki balasymen kýieudegi әpkem keldi, isip-keuip ketken, ol jaqtaghy qúdalar týgeldey qarausyz qap, opat bopty. Qansha qaraghanymyzben búlar da adam bolmady, keshikpey-aq ýsheui de kóz júmdy. Basqa jaqtaghy, odan ýlken әpkemdi ýi-ishimen Qytaygha asyp ketti dep estidik, әli kýnge habar joq...

Keyinirek, rayon qúrylyp, el esin azdap jinay bastaghan siyaqty edi, «ústau» deytin taghy bir súmdyq bastaldy. Elde ýrey qalmady. Birde júmystan «aghang ústalypty» degen suyq habar estidim, ókpemdi alyp-úshyp ýige kep әkeme aittym. Ony estigen sheshem býk týsip jatty da qaldy, sol jatqannan túrmady ghoy, jaryqtyq. Keshke deyin jylay beredi! Aqyry, әkem ekeumiz keshtetip qalagha shyghyp kettik. Jayau-jalpylap jolda bir qonyp, ertenine týnde qalanyng shetinde túratyn, әkeyding búrynnan jaqsy tanys, tamyr noghayy bar edi, sonyng ýiine jettik. Obaly ne kerek, shamasynsha qarsy aldy. Aqyry sharuamyzdy estigen son, basyn shayqay otyryp, keshke, menimen qúralpylas, «militsadaghy» balasyn ertip alyp keldi. Ol «bilip bereyin» degen edi, ertenine keshke kelip aghamnyng atylyp ketkenin estirtti. Soghan ilesip, jengemnen, kishkentaylarynynan habar bilmek bolyp baryp edik, ýileri jabyq, ózderi ýshti-kýili joq. Ne bolghanyn bilmeymin, sodan tabylmady ghoy.

Ákem noghay ekeui biraz sybyrlay әngimelesip otyrdy, sosyn balasyn shaqyryp, aghamnyng naqty qay jerde jatqanyn súrap aldy da, «Bolar is bopty, endi senderge masyl bolmayyq, ziyanymyz tiyer» dep qoshtasa bastady. «Militsa» úly da kónil aityp, «Ózin kórmegenimizdi, tanymaytynymyzdy aitudy qayta-qayta ótinip» ketip qaldy. Noghay әkeme, «Áy qiyn bolady-au, taba alasyng ba? Ol jerdi soldattar ainalyp kýzetip jýredi, jaqyndaghan bóten adamdy súrausyz atyp tastaydy, bayqashy...» degenimen, qolymyzgha kishkene kýrek, ýlkenirek daghar qap, azdap jeytin tamaq berip, shygharyp saldy.

Áli qar týspegenmen qara suyq, yzghyryq bolyp túrghan kýzding uaqyty, ay sýttey jaryq. Bayqauymsha, әkem aitylghan jerdi biletin siyaqty, ekeumiz týn ortasyna taman uaqytta, bir adyrly-saylylau jerge jettik. Mólsherlep qarap túryp, jana topyraqty da bayqaghanday boldyq. Ákem kýbirlep dúgha oqyp, betin sipap, sony qaza bastaghanymyzda qúday basqa salmasyn, laqtyryp tastaghan adam deneleri shygha bastady. Sasyq iyisi qolqany alady! Aq dambaldary, kóilekteri qangha malynghan mәiitter! Bir shúnqyrgha qalay bolsa solay tastay salyp, betin ghana azdap topyraqpen jauypty. Bes-alty deneni qarap, bylayyraq sýiregen son, aghamnyng da sýiegin tauyp aldyq, býk týsken qalpy jatyr eken. Ózi etjendi, deneli, symbatty kisi edi, myna týrin kórseng adam shoshyrlyq, saqal-múrty ósip ketken, bir kózi aghyp, aqshiyp ketipti. Oq keudesinen jәne kókireginen tiyipti, jatqan týrine qaraghanda, birden jýrip ketpey, qinalyp, ary-beri aunaghan da siyaqty.

Ákem dirildep: «Túnghyshymnan airyldym! Qarghys atqyrlardy qarghys atsyn! Sheshene ne dep baram, tastamaymyn múnda, qúzghyndardyng jemtigine, biraq, myna qalyppen jetkize almaymyz.., artyq jerin alyp tastayyq» dedi. Sosyn estiseng de sol, estimeseng de sol, borsy bastaghan etin sylyp, ishek-qarnyn aqtaryp janaghy shúnqyrgha laqtyra bastady.

Ólimning týri suyq qoy, keshe ghana «qaraghym, altyn inim» dep basymnan sipap jýrgen aghamnyng denesine qol tiygize almaytyndaymyn. Áytkenmen, adam balasy óte kónbis qoy, onyng ýstine ólikterdi kóp kóre berseng et-deneng ýirenip te ketetindey. Ana atannan súrasang aitady, ólgen soldattardy okoptarynyng syrtyna qoyyp, ózderine qalqa jasaydy eken ghoy soghystaghy әskerler. Ákem búryndary kóbirek jatyp qalghan ólik kórse, «ulanyp qalasyn» dep jaqyndatpaytyn, al búl joly kýnning suyghynan bolar, jerdegi tonda jatqandyqtan ba, mәiitter múzday súp-suyq eken. Sonymen, qansha egilsem de, ezilsem de, óz-ózimdi ústay otyryp, pyshaghymdy alyp, ayaq jaghynyng etin sylugha kómektestim. Ákeyde ýn joq! Aqyry, aghamnyng tazarghan qanqasyn bólip-bólip qapqa salyp, belbeulerimizben shandyp, ayandap kete bardyq. Kәp-kәdimgidey jiyrma tórt-jiyrma besterdegi jigit bolsam da, esim bir kiresi, bir shyghasyly.

Búta, qaraghan, jynghyl, say-tastardy qalqalay jýrip bara jatyp, qorshausymaq siyaqty birdemeden de attap ótip ketkenbiz, aldymyzdan myltyqtaryn kezengen ekeu, atyp túryp, «Stoy! Strelyati budu! (Toqta! Atamyn!)» degende, әkem qalshiyp túryp qaldy da, men qol-ayaghym dirildep, jerge otyra kettim! Ákemning sybyrlay «Qash!» degenin estisem de, qozghalugha әlim joq, sol qalpy qaldym!

Eki orys soldat jaqyndap kelip, orysshalap boqtap jýr: «Morodery! Adam jegishter, onbaghan, súmdar...».., sosyn bughanymyzdy týsirtip sheshtirdi! Ony kórgen son, ekeui artqa shegininkirep, «Búlar adam jegishter, atyp tastayyq!» dedi. Orystyng qolynda bolghanym bar, temirjolda istegenim bar, oryssha jap-jaqsy týsinip, sóileymin ghoy, aldygha bir attap: «Búl mening tughan aghamnyng sýiegi! Mynau әkem, auylgha jerleuge aparamyz! Eshqanday da adam jegishter emespiz!» dedim! Mosqaldau múrtty soldat, shoshyna qarap, qayta-qayta shoqyna berdi de, әkeme jaqyndap, qolyn siltep: «Ket! Ketinder tez...» dep say jaqty núsqady da, jastau soldatty ertip, kete bardy, eki iyghy selkildep, býkshiyip, jylap bara jatqanyn bayqadym.

Sýiekterdi jinap, qayta orap, kezek-kezek kóterip, sol jýrgennen kýn arqan boyy kóterilgende qalqalau jerdegi sudyng jaghasyna toqtadyq. Ákemning týtigip ketken týrine tura qaray da almadym, tek astynghy erni kónektey bolyp isip ketipti, tisteley bergennen jartysyn jep qoyghan tәrizdi! Sugha juynyp, sonda tyghylyp keshke deyin jattyq! Ákem nәr syzbady, jer bauyrlap jatty da qoydy! Sodan kesh qaraya jolgha  shyghyp, tang atqanda ýige de jettik.

Ýige kirmes búryn aghamnyng sýiegin shygharyp, qaytadan jinap, tiktep adam qúsatyp oradyq, syrtynan әkem shekpenin sheship, qayta bólep, ekeumiz kóterip ýige alyp kirdik. Sheshem kózi kórmey qalypty, enbektep kelip, aghamdy sipalap ynyrsyp, synsyp zarlay berdi. Ákem ekeumiz qayta kóterip molalardyng arasyna tyghyp qoyyp, shamamyz kelgenshe jer qazdyq. Sonda jerledik, әkey tezdetinkirep qúran oqyp, bet sipadyq.

Sodan ýige kelgennen bastap, әkem de túrmay qaldy! Men de qúlaghan edim, «adam it jandy degen» ras eken eki-ýsh kýnnen keyin túryp, әke-shesheme qaray bastaghan edim, bolmady ghoy, ekeui de bir jetining ishinde kóz júmdy. Shamam kelgenshe kór qazyp, aghamnyng qasyna jerledim. Sodan bastap, myna kózim jypyqtap, myna ayaghym tartylyp qaldy. Baghana aittym ghoy, odan beri elu jyldan asty, biraq, bәri de kóz aldymda. Ákem osy mening jasymda edi, qazir shaqyryp jýrgendey ghoy...

...Mynanday sózderden, jantýrshigerlik әngimeden song denem dir ete qalyp, ózimdi suyq sezindim, óne boyyma bir diril payda bolghanday. Eriksizden kózim shaldyng betine týsip edi, kózinen taramdap aqqan jasy siyrek saqalyna syrghyp jetipti. Ne derimdi de bilmedim!.. Ýnsizdikti ózi búzdy:

- Áy, odan da men sening atannyng qanday myqty kisi ekenin aityp bereyin.

- O ata, aitynyzshy.

- Shyndyghynda ol da sol joly men siyaqty «jyndy shal» bolyp qalatyn edi, әiteuir myqty eken, boy bermedi.

- Siz jyndy emessiz ghoy...

- El solay deydi ghoy, meyli, aita bersin. Atannyng soghystan kelip, «keroy» bop jýrgen kezi, ol kezde bastyqtar eldi atpen aralaydy ghoy, astynda jýirik kýreng qasqa aty, taqymynda myltyghy, osy mandaghy qystaulargha kep túratyn. El endi es jiya bastaghan kez, negizi, «prontovikter» bolmasa, basqa eshkim araq ishpeytin. Auyz әren-әreng tamaqqa erkindeu tie bastaghan uaqyt qoy.

Baghanaghy jerding ber jaghyndaghy tóbeden kesh bata bastaghan song jayghan qoyymdy qoragha aidamaq bolyp otyrgham, ar jaqtan salt atty bireu shayqatylynqyrap kele jatyr eken, toqtap qaray qaldym. Baghanaghy ózing kórgen molalardyng ortasyna kelgende aty jalt etip qarghyp ketip, shapqylay jóneldi, ýstindegi әiteuir, qúlap qalmady. Mening qasyma kelgende atyn «tyr-tyrlap» sýiretile týsti, sening atan! Esim qalmay «ne boldy, ne boldylap» jatyrmyn! Týrinen týr qalmapty, bop-boz! Qyryldanqyray sóiledi:

- Bir jaman dauys shyghyp, atym ýrkip, ala qashqany, mynda әreng jettim!

- Zarlaghan bayghyz bolar, men de kórgen em...

- Áy qaydam.., tanyr em ghoy qús bolsa... ony qoyshy, myna ong jaq ayaghym men qolym tartylyp barady, sal bop qalmasam boldy!..

- Qap-ay ә, onyng ýlkenderden estigen bir emi bolushy edi! Janaghy jerge qayta baruyng kerek! Áytpese, shynymen jaman bop qaluyng mýmkin...

...Atang betime qarap túrdy da, atyna qayta mindi. Qoltyqtap, kómektestim. Sol qalpy atyn qamshymen tartyp jiberip shauyp ala jóneldi, qúrdasym ghoy, jolyn qúdaydan súrap, qarap túrmyn! Naghyz er eken, qaytpady, toqtamastan shapqan qalpy, әlgi jerge jaqyndaghanda tars-tars etkizip eki ret myltyq atyp, ary qaray ótip ketip, attyng basyn qayta búryp beri shauyp ótti!

Baghanaghyday emes, mandayy tership, kózi qyzaryp, týri kirip qapty! «Ýige jýr» degenime qaramay auylgha tartyp ketti. Ol sóitip ózining ýreyin jendi, әitpese, men siyaqty «jyndy» bolyp qalar edi.

- Osy sózinizdi qoyynyzshy ata, Siz eshqanday da jyndy emes, kópti kórgen, naghyz syr túnghan shejire qart ekensiz ghoy...

...Arada eki-aq ay uaqyt ótip, qysqy kanikulymda auylgha kelgende «jyndy shaldyn» da qaytys bolghanyn estidim...

Azken Altay Jetysuskiy

Abai.kz

4 pikir