Erdos Sәlimtay. «Adasqandar» ashyq shabuylgha kóshti me?!
Keyingi kezderi «qyldan jinishke, qylyshtan ótkir» diny taqyryptargha eti ýirene bastaghan «Habar» arnasy 26 mausym kýni kezekti «Adasqandar» atty derekti filimning túsauyn kesti. Múnyng aldynda ghana osy arnadan kórsetilgen «Aqiqat» filimi dýiim júrtty dýrliktirip, qoghamda san qily pikir qalyptastyryp ýlgergen edi. Kóziqaraqty kórermen «Aqiqattyn» astaryna tereng ýnilip, «minustaryn» terip, rejiyserlik jәne ssenarlyq qatelikterin tap basyp talqylaghany este. «Adasqandardy» kórip otyryp kónilimiz taghy da su sepkendey basyldy. Aytylghan syn, eskertpelerding barlyghy da qúmgha singen suday qúrdymgha ketkenine kózimiz jetti. Bir qyzyghy efirden kórsetilgenine eki aptagha juyq uaqyt ótse de bir de bir jurnalist «Adasqandar» turaly júmghan auzyn ashar emes. Ánsheyinde diny taqyryp dese bilsin, bilmesin betke shauyp, tóske órlep óre týregeletinderding ýn-týnsiz qaluy tang qalarlyq jaghday. Búl neni bildiredi? «Aqiqat» dep at qoyyp, aidar taghyp sopylardy «jer-jebirine jetip jerlegen» kórsetilim, qoghamnyng qaq bólinuine, qarama-qarsy oi-pikirlerding óris aluyna sebep bolyp, onyng arty ziyaly qauymnyng elge tanymal ókilderining Elbasygha dat aituymen, filimde attary atalghan azamattardyng «Habardy» sotqa beruine deyin jetkeninen habardarmyz. Al «Adasqandar» turaly ne on, ne teris pikirding bolmauyn nemen, qalay týsindiruge bolady? Búl mәsele túrghysynda biz de úzaq oilandyq.
Keyingi kezderi «qyldan jinishke, qylyshtan ótkir» diny taqyryptargha eti ýirene bastaghan «Habar» arnasy 26 mausym kýni kezekti «Adasqandar» atty derekti filimning túsauyn kesti. Múnyng aldynda ghana osy arnadan kórsetilgen «Aqiqat» filimi dýiim júrtty dýrliktirip, qoghamda san qily pikir qalyptastyryp ýlgergen edi. Kóziqaraqty kórermen «Aqiqattyn» astaryna tereng ýnilip, «minustaryn» terip, rejiyserlik jәne ssenarlyq qatelikterin tap basyp talqylaghany este. «Adasqandardy» kórip otyryp kónilimiz taghy da su sepkendey basyldy. Aytylghan syn, eskertpelerding barlyghy da qúmgha singen suday qúrdymgha ketkenine kózimiz jetti. Bir qyzyghy efirden kórsetilgenine eki aptagha juyq uaqyt ótse de bir de bir jurnalist «Adasqandar» turaly júmghan auzyn ashar emes. Ánsheyinde diny taqyryp dese bilsin, bilmesin betke shauyp, tóske órlep óre týregeletinderding ýn-týnsiz qaluy tang qalarlyq jaghday. Búl neni bildiredi? «Aqiqat» dep at qoyyp, aidar taghyp sopylardy «jer-jebirine jetip jerlegen» kórsetilim, qoghamnyng qaq bólinuine, qarama-qarsy oi-pikirlerding óris aluyna sebep bolyp, onyng arty ziyaly qauymnyng elge tanymal ókilderining Elbasygha dat aituymen, filimde attary atalghan azamattardyng «Habardy» sotqa beruine deyin jetkeninen habardarmyz. Al «Adasqandar» turaly ne on, ne teris pikirding bolmauyn nemen, qalay týsindiruge bolady? Búl mәsele túrghysynda biz de úzaq oilandyq. Ázirge tapqan jauabymyz - búl ýnsizdikke filimning sapasy әser etken siyaqty. Anyghy, sapasynyng syn kótermeytini, tipti onyng baghytynyng tól tanymnan aulaq jatuy. Bizding de eshkimdi eleng etkizbegen «Adasqandardy» sóz etip, kózge shyqqan sýieldey bolghymyz kelmegen edi. Alayda, Aqtóbe oblysy Temir audanynda dәl osy «adasqan» jamaghattyng jaqyn jaqtastarynyng beybit kýnde oq atyp, qúqyq qorghau organdaryna qarsy qandy qyrghyndy bastap ketui eriksiz qolgha qalam alghyzyp otyr.
Hosh. Óz bilgenin jasady ma, joq әlde әldekimning «shaynap» bergenin talghajau qyldy ma kim bilsin, әiteuir, filim elimizdegi «dәstýrli islam» úghymyn tas-talqan etti. Qúiryghy joq, jaly joq «Aqiqattan» aiyrmasy, búl filimning avtory bar eken. Tek ol avtor jeke túlgha emes, zandy túlgha, tútastay bir qor bop shyqty. Oghan filimning sonynda titrgha shyqqan «Islam mәdeniyeti men bilimin qoldau qory» degen jazudy oqyp kóz jetkizdik. «Otty» taqyryptaghy filimdi týsirgen shygharmashylyq újymnyng tasada qaluy (tapsyrys berushilerining de) «Habardyn» ghana emes, býgingi qoghamymyzdyng kelbetine ainalyp bara jatqany oilantady. Dittegen múraty anyq emes, «domalaq filimderdin» qaptauy ony jasaushylardyng jauapkershilikten jaltaratynyn anyq bayqatady. Sonda da bolsa «Adasqandardy» siz ben bizge úsynghandar turaly jalghyz ilik - әlgi qordyng týr-túrpaty, maqsat-mindeti qanday ekenine toqtala keteyik. Atalghan qordyng resmy saytynda úiymnyng qúrylu tarihy jóninde bylay delinipti:
«2008 jyldyng basynda Diny ister komiyteti diny ahualdyng damu barysyna zertteu jýrgizdi. Elimizdegi diny ahualdyng damu barysynyng teris baghytta damyp bara jatqandyghy, al elimizdegi jalghyz otandyq diny úiym - Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng kadrlyq әleueti jәne imamdardyng jetkiliksizdigi teris ýrdisting aldyn aluda qauqarsyzdyq kórsetti. Osyghan oray, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy men onyng oblystardaghy ókildikterin bilikti mamandarmen qamtamasyz etu jәne dәstýrli islamnyng taraluyna qoldau kórsetu maqsatynda «Islam bilimi men mәdeniyetin qoldau qory» qúryldy».
Qúrylghan qor ózining maqsat-mindetterine mynaday punkt engizedi:
«Shetel jәne otandyq islam bilim beru ordalaryndaghy talapkerlerge arnalghan shәkirt aqy bólu arqyly Qazaqstandaghy islam bilimin damytu».
Osyghan baylanysty, qordyng basqarma tóraghasy Ardaq Dosjan men atqarushy diyrektory Balghabek Myrzaev songhy jylda osy úiymnyng qoldauymen «Shәkirt» baghdarlamasynyng ayasynda 400-ge juyq adam islam elderine bilim alugha jiberilgendigin aitady. Sonymen qatar Almatydaghy «Núr-Mýbarak» Egiypet islam mәdeniyeti uniyversiytetinde bilim alugha 15 grant bólingendigi de belgili. Bir qyzyghy atalghan islamy qordyng bolashaqtaghy júmystary ýshin «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory 500 mln tenge qarjylay kómek kórsetip otyr eken.
Biylghy jyly mamyr aiyna deyin din ister komiytetining tóraghasy qyzmetin Ardaq Dosjan myrza atqaryp kelgeni belgili. Osy azamat islam elderinde oqyp, sol jergilikti jerding mәdeniyetin boyyna sinirgen týlekterdi elimizdegi «dәstýrli islamdy» damytugha paydalanbaq bolghan eken. Sonda óz dәstýrimiz, óz mentaliytetimiz qayda qaldy? Dosjan myrza basqaratyn qor «Adasqandar» fiylimine tapsyrys berip, ondaghy jihatshylardyng Sayd Buryatskiyding sonynan ergender ekenin aitty. Al sol Sayd Buryatskiy de Egiypet, Kuveyt siyaqty arab elderinen bilim aldy emes pe? Islam qory oqytugha jibergen shәkirtter erteng elimizge kelip «dәstýrli islamnyn» kókesin kórsetip, Buryatskiyding izimen jappay qaruly jihatqa shaqyryp jýrmesine kim kepil? Keshe ghana Shúbarshiydegi «Aq meshitke» bekingen qanypezerlerdin: - Biz Egiypetten kelgen imamdy ghana moyyndaymyz, múndaghylar aqiqatty bilmeydi,- depjar saluy sonyng aighaghy emes pe? (http://www.altyn-orda.kz/news/krovavaya-noch-v-shubarshi/)
Sonymen ne kerek, «Adasqandar» filimin kórip otyryp «Sonda búl teleónim әli adasa qoymaghandardy tolyghymen adastyrudy maqsat etip qoyghan ba?» degen saualgha sýrindik. Óitkeni, filimning sonyna deyin «jihat» әreketine astyrtyn jarnama jýrgizilgendey kórindi. Internetpen dostyghy joq kópshilikke ghalamtordaghy jihad turaly saytany saytardy da qalay tabu kerek ekeni taygha tanba basqanday anyq kórsetildi. Filimde osy qordyng qyzmetkeri Smaghúlov myrza jihatty shejire taratqanday 14 bólikke bólip, sonyng ishinde qaruly jihatqa keninen toqtaldy. Osy jerde Ibn Taymiyanyng da esimi atalyp, silteme jasalady. Ibn Taymiyanyng enbekterin taratugha bizding elde shekteu qoyylmaghanymen, bylayghy júrt onyng keybir enbekterining lankesterding negizgi qaruy ekenin biletin bolar. Salafizm iydeyasynyng ashyq jaqtaushysy bolghan búl kisining 500-den asa enbekteri, keyin atyshuly Ibn Abdul Uahhabtyng sýiikti shygharmalaryna ainalghan. Sondyqtan da elimizdegi salafizm men uahhabbizm aghymdarynyng ókilderi Qúran ayattaryn týsindirude osy Ibn Taymiyanyng tәpsirine kóbirek sýienedi. Filim qúrastyrushylardyng qay dinning shashbauyn kóteretini qaruly jihat pen Ibn Taymiyany auyzgha alghandarynan-aq bayqaghan bolatynbyz. Jalpy filim barysynda jihat úghymyn taldaugha Ibn Taymiyadan ózge shyghys elderining ghalymdary men elimizdegi teolog-mamandardyng pikiri mýlde paydalanylmady. Sonymen qatar qazaqtyng túrmys-tirshiligine qajet «dәstýrli islam» úghymy týrik, arab, kavkazdyq mamandardyng auzymen týsindirildi. Solardyng biri - «Núr-Mýbәrәk» Egiypet islam mәdeniyeti uniyversiytetining dekany Múhammed Mahfuz degen adam. Al osy atalmysh oqu ornynyng týlegi Ishmambetov degen ashyq kýnde Almatyny otqa orap, múzday qarulanghan arnauly jasaqtyng birnesheuin jer jastandyrghan jankeshti bolatyn. Basqa-basqa dәl osy jogharghy oqu orynynyng tәlimgerleri sodyr shәkirtterining sol soyqandy әreketterining izi suymay jatyp «dәstýrli islam» jayynda sóz qozghauy qyzyq kórinedi eken...
Filim qúrylymy, nege ekeni belgisiz, 2 bólimnen túrady. Birinshi bólimde jihat jayly býge-shýgesine deyin aqparat alghannan son, ekinshi bólimde әngime basqa arnagha búrylar, «Adasqandardyn» tizimin qazir elding zәresin úshyryp otyrghan qabir talqandaghysh-vandaldar, kiyeli sanalatyn oryndardy órtegishter, basqa da basbúzarlyq jolyn din qylyp kórsetushiler tolyqtyrar dep ýmittengenbiz. Alayda, әngimening auany qaytadan jihat taqyrybyna qaray audy. Filimning әu basynda isti bolghan ýsh azamat sóz alyp edi, sol jigitter әngimening tizgining qaytadan qolgha alyp, jihat taqyrybyn mayyn tamyzyp týsindire bastady. Tipti Erkin Dosqaliyev degen bireui týrmege deyingi ózining ekstremistik is-әreketterin әli de bolsa dúrys dep tanyp, oghan imany myqtylar ghana bara alatynyn aityp, maqtanyp ta aldy. Osylaysha filimdi týsirushiler sottalushynyng auzymen búghan deyin qaruly jihatty aiyptaghanyn juyp-shayghanday boldy. Filimning avtorlary dәl osy jerde artyq qylamyz dep, tyrtyq qyp alghanyn ózderi de angharmay qalghanday. Olardyng búl әreketi kerisinshe ekran aldynda otyrghan kórermenderge «qansha jerden seni týrmege qamap qinasa da, sen óz oiynnan ainyma, imanynnyng әlsizdigin kórsetpe» dep túrghanday әser qaldyrdy. Búl ne masqara? Sottalushynyng dәl osy sózderin efirge jiberuding qanday qajettiligi boldy eken? Álde búl filim de kóz boyaushylyq pa? Keshegi Shúbarshiyde bas kótergen sodyrlar byltyrghy jyly «terroristik әreketteri» ýshin sottalghan Azamat Kәrimbaev pen Erkin Dosqaliyev bastaghan alty adamnyng auyldastary ekeni belgili. Mýmkin filimde sóilegen Erkin Dosqaliyev, bostandyqta jýrgen «bauyrlaryna» Habar arnasynanyng «Adasqandar» filimi minberin paydalanyp uaghyz-nasihat aitqan bolar... Mýmkin Shúbarshiydegi sodyrlar týrmede 3 ay ótken song qaza tapqan Azamat Kәrimbaev ýshin, «mentterdin» qysymymen jihat jolynan bas tartqan bauyrlarynyng kegin aludy oilaghan shyghar.
Toqsan auyz sózding tobyqtay týiinine keletin bolsaq, «Habar» arnasynda kórsetilgen «Adasqandar» filimi arqyly bylayghy júrtqa beymәlim «dәstýrli islam» ýlgisi nasihattaldy. Olay deuge sebep - «dәstýrli islam» turaly sóz bolyp jatqanda kadr syrtynda qoldaryn әieldershe keude túsyna baylap, qúlaq qaghystary da keudeden bastalatyn, eki ayaqtaryn eki jaqqa jiberip, jalghandy jalpaghynan basqanday bop taltayyp namaz oqyp túrghan saqaldylardyng beyne sujetterining kórsetilui. Búl sujetterden qazaq mәdeniyeti men tarihynan beyhabar adam, elimizdi arab elderimen shatastyryp aluy әbden mýmkin. Sonda osynday orynsyz әreketerding efirden oryn aluyna kim jol berip otyr?! «Dәstýrli islam» degen jeleumen sodyrlardyng tu etken negizgi ústanymdary memlekettik arnada (memlekettik qordyng qarjysyna) aidyn, kýnning amanynda ashyqtan ashyq nasihattalsa, Shúbarshy qyrghyny neden tuyp ketti dep tan-tamasha qalu qanshalyqty oryndy?..
Semey qalasy
http://www.masa.kz/article/view/id/1949