Alash qozghalysynyng asa kórnekti qayratkeri, zamanynyng dýldýl azamaty, alghashqy matematika professory Álimhan Ermekúly turaly aityp-jazu – óte qiyn is. Bizding býgingi kýnimizge deyin jaqsy zerttelip, birneshe irgeli monografiya jazylghan tarihy túlgha jayly tәjiriybesi azdau biz sekildi talapty jastar ýshin qalam terbeu qylkópirden ótumen birdey. "1932 jyly kózimmen kórdim", - dep estelik qaldyrghan talayly taghdyr iyesi Jayyq Bektúrovtyng «Ýsh Áleken» atty klassikalyq maqalasyn, Alash ardaqtylarynyng aqtyq ómir joldaryn týzip shyqqan qarymdy qalamger, birtuar ghalym Túrsyn Júrtbaydyng «Úranym – Alash» týrme әpsanalaryndaghy qajetti ýzindilerin jәne «Esteliktegi Alash» atty tyng dýniyesin oqyrmangha úsynghan professor Saghymbay Júmaghúl qúrastyrghan kól-kósir estelikterdi erkin paydalanghan biz sonda da osy maqalamyzdy jazugha tәuekel ettik.

At ýstindegi ata

Álimhan erteden el basqaryp, biylik jýrgizgen tekti әuletten shyghady: arghy atasy Jiynbay, onyng balasy Ermek óz zamanynda el biylep, aqyl aitqan adamdar eken. Olar Qarqaraly ónirindegi jalghyz Temirshi bolysyna ghana emes, Saryarqagha, Orta jýzding qazaghyna qúrmeti ótken, aty әigili adamdar bolghan desedi. Úsaq shoqylardan túrady delinetin Saryarqada Aqsorannan biyik tau joq. Tarlan tarihtyng qart shejiresi aq jal, kók tolqyndy Aqsorannyng kýn batysyndaghy órkeshti silemdi taular arasynda Ýshqaranyng Bóriktasy menmúndalaydy. Búl ólke – Álimhan-Áliyding atamekeni.

Qazaq derekti prozasynyng maytalmany Medeu Sәrseke «Semey qasireti» atty kitabynda Ermek balasy Ábeu jayly mynaday qyzyqty tyng derekti keltiredi: «Abyraly audanyn qúraghan besinshi bolys – Temirshi. Qambar ruynyng úrpaqtary «Aqtaban shúbyryndydan» bergi zamandarda qonys etken Kókshetau, Tatan, Qusaq jәne sol taulargha tayau Daghandeli elining de basyn biriktirgen, jeri jaysan, nu orman, búlaqtary aryndaghan mol suly, any men maly aralas jayylatyn, baylyqqa túnghan jer. 1871 jyly osy bolysta 1912 shanyraq bolyp, 4800 jan iyesi túrghan. Osy bolystaghy halyq sany XIX ghasyrdyng ayaq sheninde eki esege juyq kóbeygen. Temirshi bolysyn 1905-1911 jyldarda eki mәrte praviytelidikke saylanghan Ábeu Ermekúly (qazaqtyng túnghysh matematiyk-professory, Alash qozghalysynyng kórnekti qayratkeri Álimhan Ermekovting әkesi) basqarghan. Eski kózderding aituynsha, sol jyldary «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» derlik tynyshtyq tuyp, Daghandeli men Kókshetau elining arasyndaghy jer men biylikke talasqan dau-damay birjola toqtaghan» [1].

El arasynda óz dәuirining aituly bolystary Ábeu men Abay Qúnanbayúly ýsh jýzding iygi jaqsylary bas qosqan Qoyandy jәrmenkesindegi tótenshe sezderinde, jiyndarda mәjilistes bolyp, nebir týiindi mәselelerdi birge sheshken degen anyzday aitylatyn estelikter jetkilikti.

Túqymynan bolystyq ýzilmey kelgen Ábeuding ýsh úly Ámirhan, Álimhan jәne Álihan bәri de óz zamanyna say bilim alghan, oqyghan-toqyghan azamatttar bolyp ósedi. Alayda aghayyndy ýsheuding arasynan Álimhannyng júldyzy erekshe jarqyraydy.

Álimhan Ábeuúly 1891 jyly qazirgi Qyzylaray aulynyng búl kýnde aghasy Ámirhannyng esimimen atalatyn qystaqta ómirge keledi. Ábeuding "ýshqarasy" alghashynda Qarqaralyda 2 basqyshtyq oryssha mektepte oqidy. «Ákesi Ábeu 1911 jyly qaytys bolghandyqtan Ámirhan Semeydegi oquyn toqtatyp, shanyraq sharuashylyghyn basqarugha elge oralady. Álimhan 1905 jyly týsken Semeydegi seminariyany tәmamdap, 1912 jyly Tom tehnologiyalyq institutynyng tau-ken fakulitetine qabyldanady, ony altyn medalimen bitiredi» deydi estelik avtory Mәdeniyet Qojambaev [2].

Jas oqushy Álimhan Ermekúlynyng (Alash kezenindegi qújattarda osylay berilgen) ózi sekildi qazaq jastarymen qatym-qatynasy óte jaqsy dengeyde bolghanyn osy tarihy fotosuretten kóruge bolady. Jiyrmagha juyq túlghanyng aldynghy qatarynda ardager azamat Ahmetjan Qozybagharovpen qatar otyrghan Álimhannyng seminariya shәkirtining kiyim ýlgisine sәikes kiyingeni bilinedi. Qayratty qalyng shashyn artqa qayyryp, ensesin tik ústap otyrghan otyrysynyng ózinde baysaldy, salmaqty, ziyaly jas azamatty andaghandaymyz.

Alashtyng ardageri

Jalpyqazaqtyng II qúryltay jiynyna qatysqan tarihy túlghalardyng arasynda Álimhan Ermekúly da bar. Qazaq dalasynda jana memlekettik basqaru qúrylymy dýniyege kelgenin anyq andatqan, alayda osyny jariyalaudyng qauiptiligine baylanysty bir aigha keyin shegerilgen tarihy oqigha shyn mәninde de ghasyrlyq qúbylys bolatyn. Atalghan  jiynda Halel Ghabbasúly komissiya atynan  bayandama jasap, onda qalyptasqan jaghdaydy eskerip, qazaqty basqaratyn ýkimet kerektigin bayandady. Osy tarihy bayandamanyng negizinde siyez avtonomiya qúru turaly qauly qabyldady.M. Shoqayúly bayandamasynda Alash avtonomiyasy jariyalanyp, Týrkistan aimaghy qazaqtarynyng qosylatyndyghyn bildirdi. Búl qaulyda:

«1) Bókey eli, Oral, Torghay, Aqmola, Semey, Jetisu, Syrdariya oblystary Ferghana, Samarqand oblystaryndaghy hәm Amudariya bólimderindegi qazaq uezder Zakaspiy oblysyndaghy hәm Altay guberniyasyndaghy irgeles oblystardyng jeri birynghay, irgeli halqy qazaq-qyrghyz qany, túrmysy, tili bir bolghandyqtan óz aldyna últtyq, jerli avtonomiya qúrugha.

2) Qazaq-qyrghyz avtonomiyasy «Alash» dep atalsyn.

3) Alash avtonomiyasynyng jer ýstindegi týgi, suy, astyndaghy keni Alash mýlki bolsyn.

4) Alash avtonomiyasynyng nizamyn Býkilreseylik Uchrediytelinoe sobranie bekitedi.

5) Qazaq-qyrghyz arasynda túrghan az halyqtardyng qúqyqtary tengeriledi» delinip tarihy sheshim qabyldandy [3].

Qazaqtyng últtyq memleketin qalyptastyru jolynda jan-tәnimen balasha quanyp, kýlli alash balasynan alghash bolyp sýiinshi súraghan adam – Álimhan Ermekúly bolatyn.

«Saryarqa» gazetining 1918 jylghy 22 qantarynda jariyalanghan «Jasasyn, Alash, jasasyn!» atty maqalasynda Álimhan Ermekúly: «Dekabriding 12-si kýni týs aua saghat 3-te dýniyege Alash avtonomiyasy kelip, azan shaqyrylyp, at qoyyldy. Alty alashtyng balasynyng basyna aq orda tigilip, alash tuy kóterildi. Ýlken auyldargha qonsy qonyp, shashylyp jýrgen qazaq-qyrghyz júrty óz aldyna auyl boldy; otansyz júrt otandy boldy» dep aghynan jarylady [3].

Oqy otyrynyzdar: Álimhan Ermekov turaly 20 derek

Atalghan tarihy qauly qabyldanghan song qúryltaygha qatysushylar Uaqytsha Últ Kenesinin, yaghni  Alash Orda ýkimetining tóraghasyn, aghzalaryn saylady. Alash Orda aghza bolghan qayratkerlerding qatarynda Álimhan Ermekúly da jýrdi. Avtonomiya astanasy bolyp qúryltay qaulysyna oray Semey qalasynyng Zarechnaya slobodka bóligi belgilenip, onyng aty «Alash» qalasy bolyp ózgertiledi. Alashorda tóraghasy Á. Bókeyhan avtonomiyanyng júmysqa kiriskendigi turaly jan-jaqqa ózining jedelhatyn joldady. Osy tarihy Ekinshi jalpyqazaq qúryltayynda jariyalanghan Alash avtonomiyasy otarlanghan qazaq elining óz memleketin qúrugha degen sayasy asa manyzdy qadamy bolatyn. Sonymen birge avtonomiya 1905 j. bastalghan Alash qozghalysy qayratkerleri tarihy kýresining jemisi men jenisi edi.

Jer ýshin jantalas

Qazaq shekarasyn belgileude eren enbek etken eki adam bolsa, bireui osy – Álimhan Ermekúly.

1918 jyldyng 15 shildesinde Ombyda Sibir Uaqytsha ýkimetining ministrler kenesi onyng «Qazaq jәne Sibir qarym-qatynasy turaly» jobasyn tyndady. Al 1920 jylghy 9-17 tamyz aralyghynda Mәskeu tórinde Býkilreseylik OAK-de Qazaq ASSR-nyng shekarasyn naqtylau turaly mәseleler talqylandy. Qazaq ASSR atynan 15 adam qatysqan jiyn birneshe mәrte bas qosyp, qyzu pikirtalastyng ózegine ainaldy. Al 12 tamyzda Leninning tóraghalyghymen ótken mәjiliste Á. Ermekov bayandama jasaydy. «Úranym – Alash» ýshtomdyghynyng avtory T. Júrtbay derekterine sýiensek, qazaq jeri ýshin talas qazaq oqyghandary men reseyshil kýshterding arasynda kýshti sharpugha úlasqan [4].

Óz bayandamasynda Á. Ábeuúly «Qazaqtardyng búryn iyelenip kelgen jerleri ózderine qaytarylsyn jәne jergilikti qazaq pen otyryqshyldanghan orys túrghyndary qashan ornyghyp bitkenshe, Rossiyadan qonys audarudy toqtatqan jón» dep eseptep, naqty talaptar qoyady. Múnday batyl qadamgha V. Lenin tanyrqap: «Qyzyq eken, ortalyqtaghy joldas, bizding SK-nyng mýshesi Safarov: «Týrkistannan barlyq kulak sharuashylyghyn kóshirip jiberu kerek» dese, siz «tek jergilikti qazaqtar men otyryqshyldanghan orystar oryn tepkenshe, qonys audarudy toqtatu kerek» deysiz. Búl qalay? Men múnday pikirdi kýtpep edim» dep qayran qalady.

Ángimege esimi tiyek bolghan Safarovtyng Týrkistannyng jaghdayyn jaqsy biletinin, ol sol jerde úzaq uaqyt qyzmet istegenin aita kelip, Álimhan Qazaqstannyng jaghdayynda qonys audarudy toqtatu úsynysyn jantalasa qorghaydy. "Orys túrghyndaryn kóshirip jiberemiz" degen sheneunikterding sheshimning oryndalu mýmkindigine senbeymin, sebebi, últtar arasynda alauyzdyq tuu qaupi bar" dep tújyrady Á. Ermekúly.

Tosyn әri naqty talapqa tosylghan V. Lenin óz manayyndaghy toptardyng oilanu kerektigin eske salyp, Álimhannan «taghy da qosymsha aitarynyz bar ma?» dep súraydy.

Búl súraudyng orayy kep túrghanda «Bizding respublikanyng territoriyasyna Kaspiy tenizining soltýstik jaghalauy – Astrahani guberniyasynan Qazaqstangha qaytarylghany tiyimdi» deydi Á. Ermekúly.

Býkilreseylik OAK buro mýsheleri N.P. Bruhanov, N.N. Krestinskiy, G.I. Safarov sekildi mansap iyeleri Á. Ermekúlynyng talabyn astamshylyq dep sanaydy. Olar kerisinshe «Qazir Reseyde ashtyq әli qabyndap túr. Atyraudyng balyghy astanamyzgha – Mәskeuge, Petrogradqa qajetti azyq-týlik. Sondyqtan búl alqapty RKFSR-de qaldyru kerek!» dep qatang ýn qatady.

Dau-talas órship túrghan tústa V. Lenin Astrahan guberniyalyq atqaru komiytetining predsedatelinen atalghan jaghalaudaghy qazaq pen orys túrghyndarynyng san jaghynan araqatynasy qanday ekenin bilmek bolyp saual tastaydy. «Jaghalauda qansha qazaq, qansha orys bar?» dep emes, «Osy ónirdegi túrghyndardyng qaysysy basym?» dep súraghan sәtte aimaqtyng basshysy  «Qazaqtar basym sekildi» dep múryn astynan mingir ete qalady. Rasynda da búl ólkening kóp ýlesin qazaqtar qúraytyn edi.

«Qay halyq kóp bolsa, jer soghan berilsin!» degen V.I. Lenin 26 tamyz kýni Qazaq ASSR-in qúru jónindegi dekretke qol qoydy. Nәtiyjesinde qazirgi Batys Qazaqstan jәne Atyrau óniri Qazaqstannyng qúramyna mәngilik qosyldy. Atyrau men Oralda qalanyng qaq ortasynan enseli eskertkish qongha layyq eki túlgha bolsa, sonyng biri – Álimhan Ermekúlyna qoyylugha tiyis.

«Respublika shekarasyn belgilude dosym Álimhan Ermekov ekeumizding V.I. Leninning bir kýnde eki ret qabyldauynda bolyp, Sverdlovpen jagha jyrtysa salghylasqanymyz esimde» dep estelik qaldyrghan últ qayratkeri Uәlithan Tanashúly alashtyng aqiyq azamattarynyng qatarynan kóringen edi.  «Ózekke týsken ókinish kóp. Ózimizdiki dep jýrgen kóp jer ózbek bauyrlargha ketti. Orman-toghayly Omby men Orynbor, teristik arqa orystargha ótti. Endi qalghany Edilding tómengi saghasy. Sverdlov bolsa, "Ordannan Gurievke bir-aq tart" dep jenistik bermeydi. Tipti, ózara kesip-piship qoyghan, biz bolsaq, Álimhan ekeumiz әr sýiem jerdi dәleldep, qazaqsha qoyylghan jer ataularyn tilge tiyek etemiz. Noghayly zamany jyraularynyng jyrlaryn oqimyz: aqyry Vladimir Iliich «Olay bolsa, myna jer qazaqtiki» dep qyzyl qaryndashpen Qighash ózenin boylay Kaspiyge tóte shyqty. Búl biz ýshin songhy ýmit. Al, men ýshin osyghan deyin Resey territoriyasyna kirip kelgen Ekinshi Teniz jaghalauy okrugi – tughan auylymnyng Qazaqstan qúramyna mәngilik enui edi. Quanyshtan jýregim jarylyp kete jazdady. Eki kózim jasqa toly. «Eng bolmasa, osynyng ózi!» men shap berip, Álimhandy qúshaqtay aldym. Ol bolsa «Ókinish kóp qoy, aghatay. Ókinish» dep jylap túrdy» dep tebirene eske alady [5].

Qazaq jerining kórkem de qúpiyaly ólkesi Qarqaralyday ghúmyr sýrgen Álimhan Ermekúlyn zamandastary «Ály agha» dep atap, qúrmet biyigine kóterdi. Óitkeni ol óz manayynyng ghana emes, kýlli alty alashtyng qamyn jegen erding soyynan edi. Býgingi kýni tilimizde balday tatyghan Atyrau men Altaydyng arasyn saqtap qalghan úly adamgha, tarihy túlghagha qashanda qúrmet kórsetu lazym bolmaq. Úrpaq peshenesine ghasyrlar auysqan sayyn paryz da, qaryz da bolyp jazyla beretin baqyt osy ghoy.

Zanghar Kәrimhan

Ádebiyetter:

1. Sәrseke M. Semey qasireti. Astana: Foliant, 2013. 140-b.
2. Qojambaev M. Ály agha turaly. // Ortalyq Qazaqstan. 12.11.2011.
3. Alash qozghalysy. Anyqtamalyq. Astana: Sardar, 2013.
4. Júrtbay T. Úranym – Alash. Astana: El-shejire, 2003.
5. Júmaghúl S. Esteliktegi Alash. Qaraghandy, 2018.

Abai.kz