Búl - Qytaydaghy qazaqtardyng arasyna keng taralghan dastandardyng biri. Jyrdy qashan, kimning jyrlaghany beymәlim. Dastandy jatqa aitushylardan jazyp alyp, baspahanagha úsynghan - Hamza Dәuitbayúly.
Shygharma mәtini alghash ret Ýrimji qalasyndaghy «Shynjang jastar-órender baspasynan» shyqqan «Qazaqtyng ghashyqtyq jyrlary» atty jinaqta jaryq kórgen. Ekinshi ret 1996 jyly «Qazaqtyng ghashyqtyq jyrlarynyn» 4-tomynda jariyalandy.
Dastan qiyal-ghajayyp elementteri aralas sujetterden túrady. Onyng fabulasyn qúraytyn sujetter birqatar Shyghys halyqtarynyng folikloryna da tәn. Mysaly: bas keyipkerding belgisiz súludyng suretin kórip, syrttay ghashyq bolu sebebi; qalyndyqty izdep, qauip-qateri mol qiyn sapargha attanuy, yaghny kýlli oqighalargha jol bastaghan saryn; qyzdy ghashyq bolghan diidyng alyp ketui; qyzdy diidan azat etu ýshin tapqyrlyghy men erligi jetetin jigitti tandaytyn qús; Samúryqtyng úyada jatqan balapandaryn aidahardyng auzynan qútqaru; Samúryqtyng qaharmangha kórsetetin kómegi; siqyrly taq, siqyrly kýshter, әr-týrli kedergiler, t.b.

Búl - Qytaydaghy qazaqtardyng arasyna keng taralghan dastandardyng biri. Jyrdy qashan, kimning jyrlaghany beymәlim. Dastandy jatqa aitushylardan jazyp alyp, baspahanagha úsynghan - Hamza Dәuitbayúly.
Shygharma mәtini alghash ret Ýrimji qalasyndaghy «Shynjang jastar-órender baspasynan» shyqqan «Qazaqtyng ghashyqtyq jyrlary» atty jinaqta jaryq kórgen. Ekinshi ret 1996 jyly «Qazaqtyng ghashyqtyq jyrlarynyn» 4-tomynda jariyalandy.
Dastan qiyal-ghajayyp elementteri aralas sujetterden túrady. Onyng fabulasyn qúraytyn sujetter birqatar Shyghys halyqtarynyng folikloryna da tәn. Mysaly: bas keyipkerding belgisiz súludyng suretin kórip, syrttay ghashyq bolu sebebi; qalyndyqty izdep, qauip-qateri mol qiyn sapargha attanuy, yaghny kýlli oqighalargha jol bastaghan saryn; qyzdy ghashyq bolghan diidyng alyp ketui; qyzdy diidan azat etu ýshin tapqyrlyghy men erligi jetetin jigitti tandaytyn qús; Samúryqtyng úyada jatqan balapandaryn aidahardyng auzynan qútqaru; Samúryqtyng qaharmangha kórsetetin kómegi; siqyrly taq, siqyrly kýshter, әr-týrli kedergiler, t.b.
«Dandan men Nәrkes» jyrynyng bir núsqasy «Qissa Dandan» degen atpen «Babalar sózi» seriyasy boyynsha әzirlengen jýz tomdyq jinaqtyng 18-tomynda jaryq kórdi. Osy eki mәtindi salystyryp qaraghanymyzda eki shygharmanyng mazmúny úqsas bolyp shyqty. «Qissa Dandan» dastanyndaghy oqighalyq jeliler men saryndar týgelimen «Dandan men Nәrkes» jyrynda kezdesedi. Alayda eki shygharmanyng sujeti úqsas bolghanymen, oqighalarynyng keybir aiyrmashylyqtary da bar. Mysaly, shynjandyq núsqada keyipkerlerding jolda kórgen oqighalary kenirek bayandalady. 2005 jylghy basylymda oqigha keyipkerding ýsh birdey súlugha ýilenuimen ayaqtalsa, búl núsqanyng sony Dandan men Nәrkesting kóp qiyndyqty jenip, múratyna jetuimen tәmamdalady. Sol siyaqty eki mәtinning bayandalu mәneri әrtýrli bolyp keledi. Yaghny әr núsqanyng jyrshysy belgili sujetti ózinshe jyrlaghan. Tómende osy jyr yqshamdalyp, oqyrman nazaryna úsynylyp otyr.

Q.Alpysbaeva,
M. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne
óner institutynyng jetekshi ghylymiy
qyzmetkeri, filologiya ghylymdarynyng kandidaty
(Ýzindi)

Bastadyq biz osylay jazyp hatty,
Beredi Tәnir ózi baq pen taqty.
Qosady ony kelse taghdyr ózi,
Kórispey ghashyq bolghan asyl zatty.

Dýniyening búl turaly mysaly kóp,
Men múnda jel sóz aityp túrghamyn joq.
Nәrkes pen batyr Dandan oqighasy,
Keledi órnek bolyp osyghan dóp.

Ótipti tym ertede Dandan - Nәrkes,
Halayyq, tyndap kórseng búl bir kenes.
Kez bopty olar kóptep qauip-qaterge,
Múndaghy aitylghany keybir eles.

Mekeni búl Dandannyng Shyn-mashyn der,
Ol ózi jasynan-aq bop tughan - er.
Ákesi padishalyq qúrghan eken,
«Elinen shyqqan, - deydi, - kóp saudager».

Aty eken әkesining Ibrahiym,
Ol ózi әdildikpen el súraytyn.
Shaharyn saudamenen tólejitip,
Árkimning ónerine jol qoyatyn.

Bolypty bir saudager búl shaharda,
Jeri joq ol barmaghan búl jahanda.
Ol ózi Ibrahimning dosy edi,
Keletin sәlem berip anda-sanda.

Talaydan kórinbes sol saudager,
Aqyldy sheshen edi әri sheber.
«Ol dosym qayda ketti, habary joq,
Bolyp edi uaqyty da múnda keler?» -
Dep dosyn patsha da esine alghan,
Óitkeni odan kóptep nesip alghan.
Jahan kezip ol aitqan habarlarmen,
Tanghaltyp talaylardyng esin alghan.

Qiyalmen patsha ýiinde otyr edi,
Saudager sәlem berip jetip keldi.
Eki dos jón súrasyp kóp otyrdy,
Saudager tanystyrghan barghan jerdi.
Saudager kóp shaharyn aralapty,
Ózine qajet malyn saralapty.
Búl jerden jýzdi alsa, onda baryp,
Paydasy myng týmendep balalapty.

Saudager shyghyp tysqa jәne keldi,
Qolyna bir sandyghyn ala keldi.
Búl shaqta atasyna erkelegen,
Jýgirip jas jetkinshek, bala keldi.

Osy edi Dandan degen bala batyr,
Kózinen kórinedi aspan jaltyr.
Qasyna atasynyng keldi-daghy,
Kótergen sandyghyna qarady aqyr.

Saudager ol sandyghyn berdi hangha,
Basylghan kóp jerine týrli tanba.
- Alystan ala kelgen az tartuym,
Kóz sýriner múndaghy asyl jangha, -

Dep saudager sandyghynyng aitty syryn,
Estirtpey balasyna óte aqyryn.
Padisha kórmek bop asyghyp ed,
- Kórsetpe balanyzgha, - dedi, - aqylym.

Patsha: - Shyghyp túrshy, balam, - dedi,
Bala da bir is sezip alang edi.
"Shyq degen song shyqpasam jaramas", - dep,
Tysqary shyqty basyp qadam endi.

Saudager sonan sandyq auzyn ashty,
Orauly qaghaz júpar iyisin shashty.
Patsha túr elegizip, "búl ne eken" dep,
Tesiltip qos janaryn, kerip qasty.

Qaghazdan qyz sureti kórindi eren,
Qalam qas, oimaq auyz, kýlimdegen.
Kórgen jan ghashyq bolmay qalar emes,
Núr tógip kórgen kózdi sýrindirgen.

Múnday súlu bolmaydy jan balasy,
Sәulesi saghym shashqan ainalasy.
Búl qyzdy bir patshagha berseng eger,
Túp-tura basqa patsha bolar qasy.

- Suretshi qyz mýsinin alghan tartyp,
Dәuleti Baghdatynda ósken shalqyp.
Jasaghan suretining bir parshasyn,
Berip ed myng dildәgha maghan satyp.

Jetkizdim sol qaladan ózim alyp,
Ishine altyn sandyq berik salyp.
Ya, taqsyr, bir asyl zat bolghandyqtan,
Tartu qyp әkep túrmyn sizge alyp.

Sondyqtan qauiptendim úghylynyzdan,
Búl suret talay jastyng shyrqyn búzghan.
Egerde búl suretti kórip qalsa,
Ghashyq bolyp ketedi ol yrqynyzdan.

Ibrahim deydi: - Ras, osy sózin,
Suretting ghashyq bolar kórse jýzin.
Úghylym túr ghoy bir sәt sabyr qalmay,
Ghashyq bola jazdadym mening ózim.

Oypyrmay, hor qyzy ma, peri qyz ba,
Álemde tendesi joq seri qyz ba?
Suretshi de keremet keltiripti,
Kórgen jan jolyqqanday tiri qyzgha.

- Onyng ras, suretshi tym-aq sheber,
Qolynan keremetting bәri keler.
Búl qyzdy audarmastan tartqan eken,
Kim kórse, kórermin dep oghan erer.

Suretti sandyghymen myqtap saqta,
Balana kórsetushi bolma әste.
Egerde oilamaghan ister tusa,
Tek qana jalynasyz jalghyz Haqqa. -

Dep saudager qoshtasyp shyghyp ketti,
Patsha ony úzatyp qaytyp kepti.
"Apyrym-au, sandyqtaghy ne nәrse?" - dep,
Jas jigit Dandan tereng oigha ketti.

«Bar eken búl sandyqta qanday tylsym?
Dalagha shyghardy eken meni ne ýshin?
Kóreyin ebin tauyp ne de bolsa,
Ashyp ap onashada sandyq ishin».

Bir kýni kirdi Dandan qoymasyna,
Sandyqty kórmek bolghan o da asygha.
Qazynadan tintip jýrip aqyr tapty,
Sandyqty ilip qoyghan dorbasyna.

Sandyqtyng shaghyp auzyn ashyp qaldy,
Orauly top qaghazgha qolyn saldy.
Suretin súlu qyzdyng kórgen kezde,
Anyryp qatty-daghy, esten tandy.

Qarady bir uaqytta esin jiyp,
Órtendi ghashyqtyqtan ishi kýiip.
Qoyyngha qyz suretin saldy-daghy,
Shyghyp ketti sandyqty tyghyp qoyyp.

Ózining qújyrasyna keldi Dandan,
Suretti «tiri qyz» dep әbden nanghan.
Qarasa qayta-qayta ol suretke,
Núr ótip ulatqanday esten tanghan.

Sarghaydy ol kýn-týn sayyn ghashyq zardan,
Úiqy-tamaq, mal-mýlik shyqty oidan.
Esinen jatsa-túrsa bir ketpeydi,
«Tabam dep ghashyghymdy qay shahardan?».

Bar edi bir uәzir Hakim atty,
Kórseter qysylghanda keremetti.
Danyshpan, ózi aqyldy, tereng oily,
Patshagha jaqqan istep ghalamatty.

Jas Dandan sol Hakimmen jaqyn edi,
Ózine aitqan sózi aqyl edi.
Bir kýni Hakim kep hal súraghanda,
Er Dandan «ishte qayghy bәrin» dedi:

- Hakim ata, ne daua búl dertime?
Bir qyzdyng ghashyq boldym kelbetine.
Oiym bar sol súludy alsam degen,
Bolsa eger, jýrse tiri jer betinde.

Hakim aitty: - Suretti alyp kelshi,
Kóreyin, qyzghanbashy, maghan bershi.
Bar bolsa jer betinde izdep tauyp,
Jetkizem talabyna, maghan senshi.

Shahzada Dandan baryp alyp keldi,
Suretti bar zeyinmen Hakim kórdi.
- Jana tartqan eken búl qyz sureti,
Súluyng dýniyede bar, shyn, - dedi.

Sóitti de saudagerge ketti Hakim,
Úqpaq bop qyz mekenin, jónin, atyn.
Barsa әlgi saudager ólip qapty,
Kezikti tuysyna qazghan aqym.

Uәzir sanyn soghyp qaytyp keldi,
Estigen, bilgenderin aityp keldi.
Balyq jep, qyltanaghy túryp qalyp,
Ólipti dep irkilmey tartyp keldi.

Uәzir aitty: - Sóz tynda, shahizadam,
Aytayyn men bir amal endi saghan.
Ekeumiz tez arada sapar shyqsaq,
Múnymyz, men oilasam, bolmas jaman.

Qaytsek te ýsh kýnnen song jýreyik jol,
Búiyrsa, Jappar Qúday beredi jol.
Altyn al qazynadan jiyrma myn,
Ekeumizge jol azyq bolady sol.

Jýremiz qayyqpenen teniz keship,
Jol berse búl sapargha Tәnirim nesip.
Týn jamylyp shyghamyz el kórmeste,
Jýrmesin әldebireu joldy tosyp.

Dandan da búl keneske maqúl boldy,
Aytqany uәzirding aqyl boldy.
Qazynadan jeterliktey altyn alyp,
Áygilengen aq jarqyn batyl boldy.

Kiyimdi de kiyindi neshe týrden,
Keng qoltyq, keybirining belin býrgen.
Ár elding ózine tәn saltanaty,
Osyghan da úmytpay kónil bólgen.

Qamdanyp dayyndyghyn tolyq qyldy,
Tenizge tórtinshi kýn tónip kirdi.
Úrlanyp el-júrtyna bildirmesten,
Kemege ekeu ghana bolyp kirdi.

Sonymen tәuekelge búryp betti,
Ekeui súludy izdep jýrip ketti.
Kórem dep súluymnyng núr didaryn,
Quanyp Dandan ering kýlip ketti.
Patsha izdedi úlyn qapalanyp,
Hakimge aitpaq boldy izdep baryp.
Barsa onda uәzir de joq bop shyqty,
Soqqanday boldy jýrek keude jaryp.

Suretti izdedi ol qoymasynan,
Kómeski jerge qoyghan dorbasynan.
Sandyq túr, sureti joq bolghannan son,
Qayghysy týsti auyr qorghasynnan.

Izdedi patsha dosy saudagerin,
Áytse de tapty onyng tek kómgen jerin.
Sonymen qalay ketken iz taba almay,
Padisha qala berdi tistep ernin.

Padisha qayran qaldy qapylynan,
Kórmegen qashanda opa jaqynynan.
Bir medeu tapqanday-aq bolar edi,
Tek qana Hakimning keng aqylynan.

Dandandar on kýn jýrdi okeanda,
Keledi jýzip keme ótip alda.
Kórindi bir qúrlyq tayau mannan,
Tónirekke kózdi tastap otyrghanda.

Kemeni sol qúrghaqqa keldi aidap,
Quandy jer kórgenge kózi jaynap.
Talapqa jetetúghyn kýn bolar ma?
Keledi ekeui teng sony oilap.

Qúrghaqqa kep kemeni jayghastyrdy,
Kiyimderin ýstige almastyrdy.
Jaghadan jana tagham jesip alyp,
Endigi barar jerin qarastyrdy.

Tayauda bir bau-baqsha kórinipti,
Ekeui sol baqshagha kózin tikti.
Dandan: - Soghan bar da súra, - dedi, -
Kórsetip adam bolsa búl suretti.

Qylyshyn shahizada aldy qolgha,
«Bir Alla bergin osy jolda», -
Dep siynyp baqshagha jetip bardy,
Bir adam otyr eken sol arada.

- Assalaumaghaleykum, ei, aghayym,
Ózine medet bersin bir Qúdayym.
Bir isim bar kelgenim sapar shegip,
Rúqsat pa, sol jónin men súrayyn?

- Men jýrgen tazalyqshy qyzmetker,
Uaqytyng múnda túrsang beker keter.
Súraghyn, ising bolsa qojayynnan,
Bolsa da qanday sharua solar biler.

Suretti sonda Dandan alyp shyqty,
- Jetpeydi aitsam tilim ghashyqtyqty.
Tabylyp osy súlu búl dýniyeden,
Bolar ma dertime bir shipalyqty?!

Álgi shal suretti alyp kózin tikti,
Sóz aitty Dandan erge bir ýmitti.
- Jana suret eken ghoy ghashyghynyz,
Shyraghym, betine al kýnshyghysty.

Eshnәrse búiym emes zerdeli erge,
Shyraghym, kóp toqtalma әrbir jerge.
Bir qyzgha ghashyqtyqtan dertti bolghan,
On jetide alpysqa shyqtym, mine.

Ghashyqtyq qartaymaydy, men qartaydym,
Búl sózim ghibrat bolsyn, ghashyq erim.
Ghúmyryng toqtay berseng óte berer,
Maqsatqa jetkin, erim, sol tilegim.

Hakimge shahizada keldi qaytyp,
Shayyhtyng aitqan sózin týgel aityp.
Qayyqqa minip taghy jýrip ketti,
Sapary kýnshyghysty betke alyp...

http://baiolke.com/?p=1945