Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2155 0 pikir 18 Mausym, 2009 saghat 08:48

Resey týrik respublikalarynyng suvereniytetine shabuyl bastady

 

Resey ózining imperiyalyq sayasatyn odan әri jýrgizude. Búl memlekette bolyp jatqan sayasy ýrdisterdi «konstitusiyalyq tónkeris» dep ataugha bolady. Sebebi, býgingi Resey basshylyghy osy elding Konstitusiyasynda bekitilgen federativtik jýieni qayta qarap, býrúltty unitarly memleketti qúrugha kirisip ketken. Osy maqsatyna jetu ýshin Kremli eng aldymen ózderine qauipti sanalatyn týrik respublikalaryn, yaghny Tatarstan, Bashqúrtstan, Saha jәne Tuvany auyzdyqtaugha baghyt alyp otyr. Reseyding Konstitusiyalyq soty jaqynda arnayy úigharym shygharyp, osy respublikalardan óz konstitusiyalary men zandaryndaghy «suvereniytet» turaly barlyq baptardy alyp tastaudy talap etti. Keshe ghana Saha Respublikasynyng memlekettik jiyny Kremliding qysymyna shyday almay, tiyisti «ózgerister men tolyqtyrulardy» qabyldaugha mәjbýr boldy...

Esterinizge sala keteyik, ótken jyldyng qarasha aiynda Saha Respublikasynyng janadan taghayyndalghan prokurory Anatoliy Podlasenko Memlekettik jiyn aldyna shyghyp, osy avtonomiyalyq qúrylymnyng 1990 jyly qabyldanghan konstitusiyasyn qayta qarap, onyng ishinen «suvereniytet» turaly barlyq tújyrymdar men baptardy alyp tastaudy talap etken bolatyn. Prokurordyng payymynsha, respublikanyng Ata zanyndaghy suvereniytet turaly baptar «bolashaqtaghy separatizmge alyp keledi» eken.

 

Resey ózining imperiyalyq sayasatyn odan әri jýrgizude. Búl memlekette bolyp jatqan sayasy ýrdisterdi «konstitusiyalyq tónkeris» dep ataugha bolady. Sebebi, býgingi Resey basshylyghy osy elding Konstitusiyasynda bekitilgen federativtik jýieni qayta qarap, býrúltty unitarly memleketti qúrugha kirisip ketken. Osy maqsatyna jetu ýshin Kremli eng aldymen ózderine qauipti sanalatyn týrik respublikalaryn, yaghny Tatarstan, Bashqúrtstan, Saha jәne Tuvany auyzdyqtaugha baghyt alyp otyr. Reseyding Konstitusiyalyq soty jaqynda arnayy úigharym shygharyp, osy respublikalardan óz konstitusiyalary men zandaryndaghy «suvereniytet» turaly barlyq baptardy alyp tastaudy talap etti. Keshe ghana Saha Respublikasynyng memlekettik jiyny Kremliding qysymyna shyday almay, tiyisti «ózgerister men tolyqtyrulardy» qabyldaugha mәjbýr boldy...

Esterinizge sala keteyik, ótken jyldyng qarasha aiynda Saha Respublikasynyng janadan taghayyndalghan prokurory Anatoliy Podlasenko Memlekettik jiyn aldyna shyghyp, osy avtonomiyalyq qúrylymnyng 1990 jyly qabyldanghan konstitusiyasyn qayta qarap, onyng ishinen «suvereniytet» turaly barlyq tújyrymdar men baptardy alyp tastaudy talap etken bolatyn. Prokurordyng payymynsha, respublikanyng Ata zanyndaghy suvereniytet turaly baptar «bolashaqtaghy separatizmge alyp keledi» eken.

Saha deputattary prokurordyng búl talaptaryn «baryp túrghan astamshyldyq» dep tanyp, narazylyghyn bildirip jatty. Kóp úzamay saha deputattarynyng tapsyrysy boyynsha Memlekettik jiynnyng memlekettik qúrylys jәne zannama jónindegi komiytetining orynbasary Aleksandr Kiym-Kimen Saha Respublikasynyng Konstitusiyalyq sotyna shaghymdanyp, prokurordyng talaptaryn zansyz dep tabudy súrady.

Aragha eki ay sala,  2009 jyldyng 18 aqpan kýni Sahanyng Konstitusiyalyq soty óz sheshimin jariyalady. Onda respublikanyng Konstitusiyasyndaghy «suvereniytet» turaly baptar Reseyding zannamasyna qayshy kelmeytini, al 1990 jylghy Sahanyng memlekettik suvereniyteti turaly deklarasiya «belgili bir tarihy kezende qabyldanghan tarihy qújat bolyp tabylady» dep kórsetilgen bolatyn. Osy sebepti de respublikasy prokurorynyng talaptary negizsiz dep tanyldy.

Kelesi kýni Sahanyng Memlekettik jiyny Respublika Konstitusiyasyna otyzdan astam ózgeristerdi engizse de, respublika suvereniyteti turaly barlyq baptardy prinsipti týrde saqtap qalady. Memlekettik jiyn tóraghasy Vitaliy Basyghysov sóilegen sózinde «Saha Respublikasynyng Ata zany kezinde respublikalyq referendumda qabyldanghan bolatyn, sondyqtan da suvereniytet turaly, memlekettik jýie turaly baptardy ózgertu ýshin eng aldymen halyqtyng tikeley úigharymy kerek» dep basyp-basyp aitty.

Alayda, Saha prokurorlary da qarap qalghan joq. Olar Reseyding Konstitusiyalyq soty men Bas prokuraturasyna shaghymdanyp, respublikada oryn alyp jatqan «kelensizdikterding bolashaqta separatizmge aparatyny turaly» taghy da mәsele kóteredi. Kremli sayasatynyng qúqyqtyq qúralyna ainalghan Konstitusiyalyq sot 8 mausym kýni arnayy sheshim shygharyp, Tatarstan, Bashqúrtstan, Saha jәne Tuva respublikalaryn qysqa merzim ishinde óz konstitusiyalarynan suvereniytet turaly barlyq baptardy alyp tastaugha mindetteydi. Bir qyzyghy, Konstitusiyalyq sot óz sheshiminde osy respublikalardyng konstitusiyalaryndaghy «jergilikti memlekettik biylikting qaynar kózi - jergilikti halyq» degen sózderding ózin Resey Konstitusiyasyna qayshy dep tapqan eken!

Konstitusiyalyq sottyng úigharymy shyqqan boydan, Sahanyng memlekettik jiyny keshe taghy da jinalyp, óz Ata zanynan suvereniytet, azamattyq, avtonomiyalyq basqaru turaly baptardy alyp tastaugha mәjbýr boldy. Jana ózgeristerge say, osy uaqyttan bastap Saha Respublikasyndaghy «biylikting qaynar kózi respublika halqy» emes, «Resey halqy» bolatyn boldy! Basqa sózben aitsaq, Saha Respublikasy ózining avtonomiyalyq, memlekettik nyshandarynan airylyp bitti!

Endigi uaqytta Reseyding avtoritarlyq rejiymi qalghan ýsh týrik respublikasynyng basshylary men zang shygharushy organdarynyng qolyn búrap, dәl osynday sheshimderdi qabyldaugha iytermeleytin siyaqty. Alayda, bizding týsinigimizshe, Kremliding «elimizdi kýsheytemiz» degen býgingi úrandary Reseyding memlekettigine teris әserin tiygizedi. Últtyq namysy, tili, dili, tarihy bar últtar búnday óktemdik pen astamshyldyqqa basyn mәngi ie bermeytini anyq. Sondyqtan da osyghan deyin basylyp qalghan tatar, bashqúrt, saha, tuva halyqtarynyng últ-azattyq kýresi qayta jandanatyn sekildi. Layym solay bolsyn! Reseydegi týrik tekti bauyrlarymyzdyng ruhany kýresine sәttilik tileymiz!

 

Aydos Sarym, «Abay-inform»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5568