Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2089 0 pikir 13 Shilde, 2011 saghat 15:40

Qarlygha IBRAGIMOVA. NÚRJAN MÚHAMEDJANOVA «QAZAQSTAN» ÚLTTYQ ARNASYN TÝZEY ALA MA?

«Bir kurstan eki ministr shyqty, qútty bolsyn» dep jatqan tilektesting sózin qúlaghymyz shalyp qaldy. Menzep otyrghanynyng biri - QR Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhammed  bolsa, ekinshisi - jaqynda ghana «Qazaqstan» respublikalyq teleradio korporasiyasy» AQ basqarma tóraghasy bolyp taghayyndalghan Núrjan Múhamedjanova.  Rasymen de Qazaqstan últtyq telearnasynyng basshysy bolu beynelep aitqanda ministr dәrejesimen para-par qyzmet. Qalay deseniz de, Qazaqstan últtyq telearnasy qazaqtildi arnalardyng mandayaldynda túr. Onyng ýstine atalghan qúrylymgha Qazaq radiosy da baghynady. Qazaqtildi telearnalar synalyp jatsa, tayaqtyng bir úshy  últtyq arnagha kelip tiyetini sondyqtan. Al búl arnanyng synnan kóz ashqan kezi siyrek.

«Bir kurstan eki ministr shyqty, qútty bolsyn» dep jatqan tilektesting sózin qúlaghymyz shalyp qaldy. Menzep otyrghanynyng biri - QR Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhammed  bolsa, ekinshisi - jaqynda ghana «Qazaqstan» respublikalyq teleradio korporasiyasy» AQ basqarma tóraghasy bolyp taghayyndalghan Núrjan Múhamedjanova.  Rasymen de Qazaqstan últtyq telearnasynyng basshysy bolu beynelep aitqanda ministr dәrejesimen para-par qyzmet. Qalay deseniz de, Qazaqstan últtyq telearnasy qazaqtildi arnalardyng mandayaldynda túr. Onyng ýstine atalghan qúrylymgha Qazaq radiosy da baghynady. Qazaqtildi telearnalar synalyp jatsa, tayaqtyng bir úshy  últtyq arnagha kelip tiyetini sondyqtan. Al búl arnanyng synnan kóz ashqan kezi siyrek.

Songhy kezde búl jerge basshy qútaymay-aq qoydy. Sodan bolsa kerek «ontýstikti basqaru onay emes» degen syndy qanghyghan bir tirkes últtyq arnagha da jabysty. Alayda biylik Últtyq arnanyng ornyn baghalay almay otyrghan joq. Qayta asyra baghalaghannan da key tústa útylyp jýrgen siyaqty. Áytpese arnany basqarugha kәsiby mamandy emes, ziyaly ortada statusy joghary adamdardy nege jibere berdi? Árisin bylay qoyghanda, tәuelsizdik alghan jyldardan beri telearna basshylyghynda Saghat Áshimbaev, Sherhan Múrtaza, Áshirbek Kópishevter otyrdy.  Odan Lәila Beketova, Erlan Satybaldiyev, Esetjan Qosubaevtar basshy boldy. Beridegi  Ghalym Dosken  de osal adam emes, mysaly. Telearnanyng óz ishinen shyqqan Núrtileu Imanghaliyúly da «Qazaqstan» respublikalyq teleradio korporasiyasynyn» basqarma tóraghasy bolyp, biraz ter tókti. Áytse de arada Dәuren Ábdihamitov syndy ekonomisting adasyp kelip, korporasiyany basqarghany esimizge týsse, ishimiz qylp ete qalady.  2008 jyldyng qyrkýieginen búl qyzmette  Janay Omarov otyrghan bolatyn. Jaqynda bolghan auys-týiis arna basshylyghyna Núrjan Múhamedjanovany әkeldi. Búrynghy basshylargha jýktelgen  mindetke qaraghanda Núrjan Múhamedjanovagha qoyylghan mindet pen  jýkting salmaghy auyrlau. Sebebi,  mamyr aiynda Astanada ótken Dýniyejýzi qazaqtarynyng   IV qúryltayynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Biylghy kýzde  «Qazaqstan» telearnasy taza qazaq tilinde habar taratatyn arna bolady», - dep mәlimdep, telearnagha arnayy tapsyrma berdi.  Onyng ýstine búghan deyin ashylyp qoyghan «Balapany» men qyrkýiek aiynda ashyluy josparlanghan «Mәdeniyeti» taghy bar. Tótesinen qoyar súraghymyz sol, Núrjan  Jalauqyzy  osylay jýgi auyrlaghan әri búghan deyin synnan kóz ashpay jýrgen últtyq arnany týzey ala ma?

Qay basshynyng túsyn alsanyz da, birdi-ekili jaqsy habarlarmen jarqyraghanmen, telearnanyng júldyzy jogharylady degendi estigen emespiz. Tek Ghalym Doskenning túsynda 2002-06 jyldary  últtyq arna últtyq degen statusyna say qyzmet etkendey boldy, onda da negizinen efirdi últtyq óner jauharlarymen toltyryp otyrdy.

Keyde kókeyge Qazaqstan últtyq telearnasynyng ózindik konsepsiyasy, baghdary qalyptaspaghan-au osy degen oy keledi. Ári telearnanyng ózindik bet-baghdary qalyptaspaghan, basqarghan basshylarynyng arasynda sabaqtastyq ómiri bolmaghan. Ár basshynyng túsynda telearnanyng baghyt-baghdary әrýrli. Bir-birine mýlde  úqsamaydy. «Basshy telearnagha qyzmet etui kerek pe, telearna basshygha ma?» degen súraqtyng basy ashylmay otyr әli kýnge. Osynyng ara-jigin bizdikiler әli ajyrata almay keledi.  Kele sala búrynghy basshynyng býkil jasaghanyn syzyp tastap, tynnan týren salyp, jana dýnie jasaghysy keledi. Sabaqtastyq, jalghastyqtyng ýzilui osydan. Qazaq basylymdarynda tendessiz redaktor bolyp, tilshilerden zordyng isin talap etetin Sherhan Múrtazanyn  kezinde de «Qazaqstan» telearnasy joghary dengeyden kórine alghan joq.  Sheraghanyng teledidarda atqarghan qyzmeti degende el esine onyng jasaghan «Tansholpan», «Últ jәne sana», «Tayburyl» syndy baghdarlamalarynan góri Abay men Sain kóshelerining qiylysynan telejurnalisterge 55 pәterlik ýidi alyp bergen ýlken isi eske týsedi. Áshirbek Kópishevten joba bolarlyqtay jana dýnie kórmedik. Al Sheraghannan keyin «Qazaqstan» televiydeniyesi men radiosy» korporasiyasynyng (ol kezde «Qazaqstan» RTRK-sy osylay atalatyn) 1994-95 jyldardaghy preziydenti bolghan  Lәila Beketovanyng mamandyghy ekonomist bolsa da, Qazaq televiydeniyesinde rejisserding assistenti, tәuelsiz «Tan» telekompaniyasynyng preziydenti bolyp jinaghan azdy-kópti tәjiriybesi bolypty.  Biraq sonda da «Qazaqstan» telearnasyn órge sýirep, shygharmashylyq biyikke kótere qoyghan joq.

Keshegi Ghalym Dosken de telearnanyng kәsiby mamany emes. Biraq ol  «Shynnyng jýzi», «Aqjýnis», «Altyn qaqpa», «Sayat» syndy halyqqa jaqyn dýniyelerdi jasady. «Mәngilik saryn», «Saghynysh» syndy qúndy jobalardy dýniyege әkeldi, moyyndauymyz kerek.  Basshylyq auysqanda ol dýniyelerge týbirimen balta shabyldy.

«Qazaqstan» últtyq arnasyna Núrtileu Imanghaliyúly kelgende is basyna kәsiby maman, telearnanyng óz adamy keldi-au aqyry dep oilaghanbyz. Bir jasasa reformany kәsiby maman jasap, últtyq arnanyng úpayyn týgender dep ýmittengenbiz. Alayda onyn  «Qayyrly tan, Qazaqstan», «Otau», «Qúrby-qúrdas», «Qymyzhana», «Aytys» baghdarlamalary  halyqqa asa jaqyn bola qoyghan joq. «Men televiziyanyng dinozavrymyn» dep auzyn kereqarys ashatyn aghamyz ózining bar potensialyn  últtyq arnagha arnap ýlgermey jatyp, bir jyldan keyin qyzmetten týsip qaldy. Biraz jyl otyrghan bolsa jaqsy baghdarlamalar jasap, últtyq arnanyng auditoriyasyn keniter me edi, kim bilgen?!

Kәsiby bolmasa da isting adamy, jana zamannyng ókili degen Dәuren Ábdihamitovtyng ózi tau qopararlyqtay júmys tyndyra almady. Fransiya tórinde týsirilgen «Namys-Doda» habarynan basqasy jadymyzda qalmapty.

Mysal ýshin aitayyq, reseylik Aleksey  Pushkovtyn  "Postskriptum" sayasy saraptamalyq jobasyna qarap otyryp qyzyghasyn. Sebebi, «Postskriptumda» orystardyng mýddesi ashyq aitylady. Kez kelgen mәselede orystyng mýddesine basymdyq beriledi. Búqpantaylau, býgejekteu degen atymen joq. Bizde sonday baghdarlama bolsa halyqtyng sanasyn ósirip, ózindik kózqarasyn qalyptastyratyn edi dep oilaysyng keyde.

Qazir Últtyq arnagha últqa tәrbie beru kerek degen qamytty kiygizip qoydyq. 2008 jyldyng qyrkýieginde is basyna kelgen Janay Omarov osy ýrdisti búzyp, qalyptasqan qaghidattardy talqandady. Biraq ol talqandaghan jerdi tyng dýniyemen toltyra almady. Últtyq arnanyng kósegesin kóshirme jobalarmen kógertemin dedi me, «Eki júldyz», «Sen súlu» syndy kóshirme baghdarlamalardy jasatty.  Onyng ýstine Janay Omarov ta últtyq arnany «iymenshektep» túratyn әdetinen arylta alghan joq. Telearna «anany aitugha bolady, mynany aitugha bolmaydy, óitkeni qoghamdyq pikirge keri әser etedi» degen ústanymnyng tónireginde túsalyp qaldy.

Jana basshy Núrjan Jalauqyzy iske kirisip te ketti qazir. Bir quanatynymyz, ol talay jyl televiydeniyening «otymen kirip, kýlimen shyqqan» adam, osy salalarda týrli jobalardy iske asyra bilgen kәnigi «televizionshiyk». Sheteldik «Interniuste» enbek etti, aksiyasynyng jartysy reseylik «STS» telekompaniyasyna tiyesili «31» arnada diyrektor bolghan. Jana mediadaghy menedjerlikti mengergen. «31» arna efiyrin  halyqtyng sanasyna salmaq salmaytyn dýniyelermen toltyrghany onyng qay qúrylymgha qyzmet etse, solardyng ynghayyna qaray júmys jasay alatynyn, isker ekenin anghartsa kerek. Qysqasy, joba jasap ýirengen adam.

Aqyn Múhtar Shahanov aghamyz «Abay.kz» saytynda: «Núrjan Jalauqyzy - últjandy adam. Birneshe ret eldin, últtyng mәseleleri tónireginde әngime ótken kezde jәne jeke de әngimelesken kezderde osyny bayqadym» degen pikir aitypty. Toqeterin aitsaq, jana basshydan ýmitimiz mol. Tek «qúlaghynyzgha altyn syrgha» dey otyryp, Núrjan Jalauqyzyna aitarymyz:  jana mausymdy reseylik nemese batystyq baghdarlamalardyng kóshirmesin jasap, kórermenge kóshirme úsynbay-aq qoyynyzshy. Kóshirme baghdarlamalardy kóre-kóre kózimizge sýiel shyghatyn jaghdaygha jettik. Odan song últtyq arnanyng әr baghdarlamasynan últtyng iyisi anqyp túrsynshy, qanday jaghday bolmasyn, qazaqtyng últtyq mýddesi birinshi orynda túrsa deymiz. «Qazaqstan» telearnasynyng basshysy auysty degende, bizding shashylyp týsken oiymyz osy edi.

 

Qarlygha IBRAGIMOVA

«Halyq sózi» gazeti, №54 (94) 8 shilde, 2011 jyl.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5550