Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Janalyqtar 2240 0 pikir 15 Shilde, 2011 saghat 05:54

Jiynbek Rәbilúly. Múnayym, nege boldyng uayym?

 

Byltyrghy kóktem aiynda bastalghan «Janaózen» múnayshylary ereuilining sheshimin tabuyna qatysyp, 14 talaptyng 11 talabyna qol jetkiziluine kuә bolghandyqtan, biylghy ereuilderge de alandap otyrghan edim. Mening uayymymdy dóp basqanday bolyp, «Azat» partiyasynyng tentóraghalary Bolat Ábilov pen Jarmahan Túyaqbay Manghystau óniri múnayshylaryna qúqyqtyq kómek berip qaytuym jóninde úsynys jasady. Sózge kelmesten kelisimimdi berip, 21 mausym kýni Manghystau topyraghyna ayaq bastym.

«Ózenmúnaygaz» Óndiristik filialynyng ereuilde túrghan adamdarymen dereu jolyghyp, qúqyqtyq, әleumettik, túrmystyq súraqtaryna jauap berip, isting anyq-qanyghyna jetu ýshin, tiyisti kelisim-sharttargha, zannamalargha kóz jýgirttim. IYә, jasyrary joq, ereuilge shyghar aldyndaghy zang talaptary júmysshylar tarapynan búzylghan eken. Biraq auyr júmysqa tiyisinshe enbekaqy men zannamalar shenberinde qarastyrylghan ótemaqylaryn talap etuleri әbden dúrys. Dúrys emes deytinder Astanada otyryp ton pishpey, 40-57 gradus ystyqta, qúm úshyrghan ystyq jel ótinde, qyzylasyqtan múnay qaldyghy aralasqan topyraqty keship, kerosinning iyisin iyiskep jýrip, bir saghat júmys istep kórsinshi...

 

Byltyrghy kóktem aiynda bastalghan «Janaózen» múnayshylary ereuilining sheshimin tabuyna qatysyp, 14 talaptyng 11 talabyna qol jetkiziluine kuә bolghandyqtan, biylghy ereuilderge de alandap otyrghan edim. Mening uayymymdy dóp basqanday bolyp, «Azat» partiyasynyng tentóraghalary Bolat Ábilov pen Jarmahan Túyaqbay Manghystau óniri múnayshylaryna qúqyqtyq kómek berip qaytuym jóninde úsynys jasady. Sózge kelmesten kelisimimdi berip, 21 mausym kýni Manghystau topyraghyna ayaq bastym.

«Ózenmúnaygaz» Óndiristik filialynyng ereuilde túrghan adamdarymen dereu jolyghyp, qúqyqtyq, әleumettik, túrmystyq súraqtaryna jauap berip, isting anyq-qanyghyna jetu ýshin, tiyisti kelisim-sharttargha, zannamalargha kóz jýgirttim. IYә, jasyrary joq, ereuilge shyghar aldyndaghy zang talaptary júmysshylar tarapynan búzylghan eken. Biraq auyr júmysqa tiyisinshe enbekaqy men zannamalar shenberinde qarastyrylghan ótemaqylaryn talap etuleri әbden dúrys. Dúrys emes deytinder Astanada otyryp ton pishpey, 40-57 gradus ystyqta, qúm úshyrghan ystyq jel ótinde, qyzylasyqtan múnay qaldyghy aralasqan topyraqty keship, kerosinning iyisin iyiskep jýrip, bir saghat júmys istep kórsinshi...

Al múnayshylar aiyna keminde 164 saghat júmys isteydi. Ereuil belsendileri men kóshbasshylaryn qoldanystaghy Enbek Kodeksining 54-baby, 1-tarmaghy 6-tarmaqshasy boyynsha (qyzmetker bir júmys kýni (júmys auysymy) ishinde dәleldi sebepsiz ýsh jәne odan da kóp saghat boyy júmysta bolmaghan) júmystan shygharyp jatyr.

Býgingi kýni 9000 adam enbek etip, jylyna 6 300 000 tonna múnay óndiretin «Janaózen» ÓF-nan 200-den asa adam, 4640 adam júmys isteytin, jylyna 1 980 000 tonna múnay óndiretin «Qarajanbasmúnay» kompaniyasynan - 156 adam, al «ERSAI» JShS-nen (múnay óndirmeytin qúrylys mekemesi) 100-den asa adam júmystan shygharyldy.

Endi ne isteu kerek? Ereuildegi әr júmysshynyng artynda auzyn ashyp, kýnine keminde ýsh mezgil tamaq súrap otyrghan balalary, jarlary men qariyalary bar. Odan qalsa, bankterde kreditteri men júmys berushiden alghan nesiyeleri bar ekeni de belgili bolyp otyr.

Qalay bolghanda da, búl daudyng dúrys sheshimin tauyp, eren enbek etip jatqan júmysshylardy qudalamay, qayta júmystaryna aldyrtu maqsatynda atalmysh júmys berushi mekemelerding basshylarymen jolyqtym. (Oblys әkimshiligi qyzmetkerleri týrli sebeptermen menimen jolyghudan qashqaqtap jýr). Sol kezdesuler barysynda bolghan jayttardy bayandap ótpekpin.

«Qarajanbasmúnay», «Janaózen» jәne «ERSAI» kompaniyalary júmysshylarynyng belsendilerimen kezdesip, isting anyq-qanyghyna jetken son, «Ózenmúnaygaz» ÓF zangeri Sýiebay Ádilmen («QazMúnayGaz» jәne «Ózenmúnaygaz» basshylary menimen kezdesuden bas tartty), «Qarajanbasmúnaydyn» birinshi viyse-preziydenti Eleusinov Qayyrbek, viyse-preziydenti Sahimov Ály jәne Diyrektorlar kenesining tóraghasy Áubәkirov Asqar, «ERSAI» JShS-ning Qoghamdyq jәne ýkimettik baylanystarynyng ýilestirushisi Adam Ádilet syndy azamattarmen jolyghyp, tildestim.

Birining auzyna biri týkirip qoyghanday, bәri birauyzdan: «Ereuil zansyz, ereuilshiler ereuildi toqtatyp, júmystaryna shyqsyn, talaptary negizsiz», - deydi. Ángime barysynda júmys berushiler ózderining isterining zandy ekenin, enbekaqy kólemi tolyq, zang shenberlerinde tólenip otyrghandyghyn dәleldep baqty. Tipti súraghan qújattarymdy da tolyghymen kórsetip berdi.

Al júmystan júmysshylardy qalay iriktep-tandau arqyly shygharyp jatqandary turaly súraghyma: «Organnyng adamdary bizding ótinishimiz boyynsha zang shenberinde beyne, audio týsirilimder jasap berdi. Sonyng negizinde belsendiler men kóshbasshylaryn júmystan shygharyp jatyrmyz», - dedi.

«Júmysshylargha enbekaqylarynyng qaydan, qalay qúralatynyn týsindire almay, isti ushyqtyryp jibergenderiniz ýshin kinәlisizder ghoy. Júmystan shygharghandardy qayta júmysqa alynyzdar. Isting arty nasyrgha shabuy mýmkin. Myna júmystan shygharyp jatqan adamdarynyz - sondarynan adam ertip, sózderin ótkize alatyn adamdar. Jaranyng auzyn tanyp qoyghandarynyzgha aldanbanyzdar, keyin syzdap jaryluy mýmkin», - dep, mekeme basshylaryn biraz ýgittegenmen, olar júmystan shygharylghan adamdardy keri qabyldamaytyndyqtaryn aityp, ózderining birjaqty ústanymdaryn anghartty.

Degenmen júmysshylardyng belsendilerimen kelissózder jýrgizuge әrqashanda dayyn ekendikterin, tipti óz bedeli men tanystyghyn salyp, basqa mekemelerge júmysqa ornalastyrugha da yqpal tiygizetinderin aityp, bizderdi shygharyp saldy.

Alghashynda qúqyqtyq kómek súrap kelip jatqan adamdardyng tizimin jaza bastap edik, qazir tipti óitip jazyp otyrugha uaqyt tappay qalghan jayymyz bar. Qúqyqtyq kómekke zәru jandar tipten tolastaytyn emes. Mәsele kýnnen-kýnge ushyghyp barady.

Manghystau halqy jer ereksheligine baylanysty elimizding soltýstik ónirining halqy siyaqty astyq egip, tabys taba almaydy. Ontýstik ónirimizdegidey, jemis-jiydek, kókónis te ósire almaydy. Shyghys ónirimiz sekildi 30-dan asa týrli zauyt, fabrikalary joq. Ortalyghymyzdaghyday sauda-sattyqpen tabys taba almaydy. Bekiresi men uyldyryghyn da auyzdarynan jyryp alyp, shetel asyryp jatyr. Sonda kiyeli Manghystau topyraghynyng halqy qalay, nemen kýn kórmek?!

Áriyne, tek múnay, gaz óndirumen jәne mal sharuashylyghyn damytu arqyly ghana kýnin kórmek. Mal ósiru de onay sharua emes, aptap ystyqta. Jem, shóbi bar degendey. Ósirgenmen etin, terisin satu da onay bola qoymas. Sondyqtan oilap qarasaq, Jaratushy Alla Manghystaudyng qoynauyn «qara altyngha» toltyryp bergen. Búl, bile-bilgenge, Manghystau halqyna Allanyng bólip bergen enshisi, nesibesi.

Olay bolsa, biyliktegi basshylar, bilikti isker myrzalar, Manghystau múnayynyng paydasyn birinshi kezekte jergilikti halyq kórui tiyis shyghar!? Olardyng qajetin ótep bolghannan qalghanyn elimizding basqa keregine jaratqanymyz Alla aldynda da, Ar aldynda da dúrys bolmay ma?! Olay bolmaghanda múnayshylar dauy úzaq jyldar bitpey, ereuilder toqtamay ma dep uayymdaymyn.

Jiynbek RÁBILÚLY,

qúqyq qorghaushy, zanger,

Almaty-Manghystau-Almaty

 

Manghystau biyligi

NEDEN QORQADY?

Manghystaudaghy ereuil bastalghanyna eki aidan asty, biylikten júmysshylar men olardyng otbasylaryn oilaytyn bir azamattyng shyqpaghany ókinishti. Aqtau qalasy ýshinshi shildeden bastap toy toylady. Al ózderin «halyq qalaulylarymyz» dep tós soghatyn jerlesterimiz - parlament deputaty Zeynolla Alshynbaev pen senat deputattyghyna ýmitker Baqtybay Shelpekov Ózen múnayshylarynyng ýstinen ótip, «Kendirli» demalys ornynda demalyp jatsa kerek.

 

Sonda qalay bolghany, ózderin saylaghan halyqty kózge ilmeytin adamdardan ne ýmit, ne qayyr!? Men óz jerlesterine jany ashymaghan Zeynolla aghamyzdy týsinbedim. Kezinde búl kisige Manghystau halqyna payda keltiredi dep bәrimiz qyzmet etkenbiz. Bizding ýmitimizdi aqtamaghany ókinishti. Baqtybay aghamyz senatqa barsa, kimge qyzmet etetini aitpay-aq týsinikti.

Manghystau oblysynyng әkimi Qyrymbek Kósherbaev myrza Nazarbaevtyng aituymen júmystan bosatylghan múnayshylardy әleumettik jaghdaylaryna baylanysty júmysqa ornalastyramyz dep komissiya qúrdy. Biraq búl komissiya qúramynda biylikke tәuelsiz eshkim joq. Sonda qalay әdil sheshim bolady? Júmysynan quylghan múnayshylar nege әleumettik júmysqa barulary kerek?

Men QKP Manghystau oblystyq bólimshesining atynan halyq súrauy boyynsha, Janaózen qalasynan 3 ret, Aqtau qalasynan 2 ret beybit sheru ótkizuge rúqsat súradym. Alayda әrtýrli syltau aityp, rúqsat bermedi, eger halyq ózi shyqsa, zansyz sheru jasady dep jauapqa tartugha dayyn. Halyq endi rúqsatsyz shyghuy mýmkin. Al búghan kinәli oblys әkimi Qyrymbek Kósherbaev bolady. Óitkeni Qyrymbek myrzagha halyq kerek emes.

Jalpy, búl mәselede polisiya qyzmetkerleri jazyqty emes. Sebebi, jogharydan týsken tapsyrma solay. Biylik esh jazyqsyz Aqjanat Aminovti eki aigha qamaqqa alyp, qysym kórsetip jatyr. Shekten shyqqandary sonday, dәrigerlik kómek te kórsetilmeydi eken. Alayda halyqty qamaumen qorqyta almaydy, kópting aty - kóp. Biraq múny bizding biylik әzirge týsinbey otyr.

Núriyash ÁBDIREYIMOVA,

QKP MOK birinshi hatshysy

 

TALAP

Biz Manghystau azamattarynyng barlyq talaptarynyng tolyq oryndaluyn biylikten talap etemiz! Nataliya Sokolova, Núrbek Qashaqbaev pen Aqjanat Aminov qamaudan dereu bosatyluy kerek! Poliyseylik terrordy jedel toqtatyp, ereuilshilerge, olardy qoldaushy azamattargha qarsy ashylghan әkimshilik ister tolyq toqtatyluy kerek! Júmystan shygharylghandar týgel oryndaryna qaytuy kerek! «Ózenmúnaygazdyn» búrynghy mәrtebesi qaytarylsyn! Jekeshelendirilgen mekemeler memleketke qaytarylsyn! Jergilikti halyq júmysqa ornalastyrylsyn! Jana júmys kózi ashylyp, mýgedekter men jetim-jesirlerge júmys berilsin! Oqu men dәrigerlik kómek aqysyz bolsyn! Múnaydan týsken paydadan jana tughan nәrestelerding shotyna aqsha salynsyn!

Eger osy talaptar jedel oryndalmaytyn bolsa, býkil halyq bolyp, ereuil bolyp jatqan auyl, qala, oblys әkimderinin, әskery qúrylymdar basshylarynyng óz oryndarynan ketuin ýzildi-kesildi talap etemiz!

Bizdi qinaytyn taghy bir mәsele - bankterding nesie qaqpanyna týsken otbasylardyng jalghyz baspanasyn tartyp aluy! Osynday ozbyrlyqtyng nәtiyjesinde songhy 5 jylda 15 adam óz ómirlerin qidy. Kenes kezining ózinde pәter tegin beriletin, qazir baspanasynan aiyryp, bala-shaghasyn dalagha shygharyp tastaghan otbasylar qanshama! Qaqaghan ayazda qar ýstinde qalghandar da bar. Sonda búl qanday tәuelsizdik? Búl masqaralyqty toqtatatyn uaqyt jetti! Bankke boryshty degen jeleumen halyqtyng bankomattary jabylyp, 1933 jyl qaytalanuda! Jiyrma jylda jetken biyigimiz osy ma?

Biz, Analar, osy talaptardy oryndatu maqsatynda «Aq jaulyqty analar komiytetin» qúryp, әr júma sayyn saghat 11 men 12 aralyghynda auyl, qala, oblys әkimdikterining aldynda ýnsiz basqosu ótkizetinimizdi jariyalaymyz!

Eger biylik osy mәselelerding sheshimin taba almaytyn bolsa, sony moyyndap, qolynan is keletin basqa azamattargha ornyn bosatuy kerek!

Bәrimiz bir últ ekenimizdi kórseteyik, júmylayyq! Sonda ghana biz Otanymyzgha, jerimizge ie bola alamyz!

Habarlasu telefondary:

8/7292/46-65-02, 52-02-71

Manghystau oblysy

«Aq jaulyqty analar»

komiytetining ýndeuinen

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 26 (109) 13shilde 2011 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1560
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3359
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6315