Aytpayyn deseng de ana tilinning aqysy ketetin jaghdaylar bolady. Jaqynda elektrondy poshtama Jambyl oblysy әkimdigining baspasóz qyzmetinen «Aqbaqay» kenishining ashyluy turaly baspasóz reliyzi kelip týsti. Shyny kerek, búryn resmy tilden audaryp ýirenip qalghan qayran basym osy joly eki tilde jiberilgenin kórip quanyp qalghanmyn. Alayda, baspasóz reliyzin oqyghannan keyin kómeyge «býitken qazaqshasy bar bolsyn» degen sóz tireldi. Jo-joq, qazaq tiline emes, qazaqsha sóilem qúra almaghandargha qarnym ashty. Alaqanday qaghazdaghy ekinshi sóilem:
«Búl jobanyng bastalu sәtine Astanadan jýrgizilgen telekópirge Memleket basshysysynyng ózi bastau berdi». Osydan ne týsindiniz? Qazaq tilining grammatikasyn bir adamday-aq bilemin dep oilaushy edim. Týsinbegenim - Elbasy telekópirge rúqsat berdi me, әlde «Aqbaqay» ken ornynyng ashyluyna rúqsat berdi me? «Bastauy» men «Bastaluy» qabattasqan búl ne janyltpash?
Ol az deseniz. «IYgilikti metall» degen termin bar ekenin birinshi ret Jambyl oblysynyng baspasóz qyzmetinen estip bildik: «Aqbaqay klasteri shiykizat bazasynyng aldyn ala jasalghan baghasy 100 tonnagha deyin iygilikti metaldan túrady». Osy joldy oqyp otyryp mektep bitirgesin Mendeleev kestesinde jana metall payda bolghan eken dep tanghaldyq. Amal joq, orys tilindegi núsqasyna jýginuge tura keldi. Sóitsek, bizding basymyzdy qatyrghan tirkesterding tórkini mynau eken:

Aytpayyn deseng de ana tilinning aqysy ketetin jaghdaylar bolady. Jaqynda elektrondy poshtama Jambyl oblysy әkimdigining baspasóz qyzmetinen «Aqbaqay» kenishining ashyluy turaly baspasóz reliyzi kelip týsti. Shyny kerek, búryn resmy tilden audaryp ýirenip qalghan qayran basym osy joly eki tilde jiberilgenin kórip quanyp qalghanmyn. Alayda, baspasóz reliyzin oqyghannan keyin kómeyge «býitken qazaqshasy bar bolsyn» degen sóz tireldi. Jo-joq, qazaq tiline emes, qazaqsha sóilem qúra almaghandargha qarnym ashty. Alaqanday qaghazdaghy ekinshi sóilem:
«Búl jobanyng bastalu sәtine Astanadan jýrgizilgen telekópirge Memleket basshysysynyng ózi bastau berdi». Osydan ne týsindiniz? Qazaq tilining grammatikasyn bir adamday-aq bilemin dep oilaushy edim. Týsinbegenim - Elbasy telekópirge rúqsat berdi me, әlde «Aqbaqay» ken ornynyng ashyluyna rúqsat berdi me? «Bastauy» men «Bastaluy» qabattasqan búl ne janyltpash?
Ol az deseniz. «IYgilikti metall» degen termin bar ekenin birinshi ret Jambyl oblysynyng baspasóz qyzmetinen estip bildik: «Aqbaqay klasteri shiykizat bazasynyng aldyn ala jasalghan baghasy 100 tonnagha deyin iygilikti metaldan túrady». Osy joldy oqyp otyryp mektep bitirgesin Mendeleev kestesinde jana metall payda bolghan eken dep tanghaldyq. Amal joq, orys tilindegi núsqasyna jýginuge tura keldi. Sóitsek, bizding basymyzdy qatyrghan tirkesterding tórkini mynau eken:
«Start etomu proektu dal Glava gosudarstva posredstvom telemosta iz Astany».
«Predvariytelinaya osenka syrievoy bazy Akbakayskogo klastera sostavlyaet do 100 tonn blagorodnogo metalla». Ákimdikting baspasóz qyzmetindegi «tәrjimashynyn» «iygilikti metall» dep jýrgeni «asyl metall» eken. Ózi asyl metall óndiretin kompaniya bolsa, aty «Altynalmas» dep atalsa, asyl metall óndiretini týsinikti emes pe?! Tәrjimashy metaldy «iygilendirgenshe», sózdikting betin bir ashyp qaraghany әldeqayda iygilikti is bolar edi-au.
Odan әri qatelerding sanyn sanap, týsin týstemey-aq qoyalyq. Kelesi on jylda halyqtyng jýz payyzgha juyghy memlekettik tilde sóileydi degen Elbasymyzdyng sózi bar. Mynaday qarqynmen Jambyl oblysynyng әkimdigi osy ýdeden shygha alar ma eken?!
Bәlkim, әkimdikting baspasóz qyzmeti «jurnalisterge maghlúmat bolsa jetkilikti, qalghanyn ózderi dúrystap alady» degen shyghar. Onday bolatyn bolsa ana tilimizdi býldirmey, kerekti qaghazyn orys tilinde-aq jibere salsa bolar edi.

Abay Asankeldiúly

http://nurastana.kz/?p=1792