Biylik basynda otyrghan kosmopolitter qoghamdyq pikirding basym bóligi qanshama qarsylyq bildirse de belden basyp «ýsh túghyrly til» degendi sanamyzgha sinirip jatyrghandary az bolghanday endi qytay tilin ýiretudi bastady. Biz kezinde osylay kete beretin bolsa, tayau uaqytta biylik basynda otyrghan kosmopolitter: «tórt til, tórt qúbylan» - degendi taghy da oilap tauyp, halyqty qytay tilin ýirenuge shaqyrulary da mýmkin ekenin aitqan edik. Búl kýdigimizding beker emestigi rastaldy.

Mausym aiynda Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq instituty janynan «Konfusiy institutynyn» saltanatty ashylu rәsimi ótti. Búl úigharym 2010 jyldyng 1 jeltoqsanynda Qytay tili Kensesi (Hanibani) men Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq instituty әkimshiligi arasynda әldeqashan kelisilip qoyylypty. Kirispe sóz Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq institutynyng rektory - Gh.J.Núryshev sózimen ashylyp, búghan Aqtóbe oblysynyng әkimi E.N.Saghyndyqovtyng jәneQytay elshisining Bas kenesshisi - Chen Hongannyn qúttyqtauymen qúptaldy. Qazaqstanda alghash «Konfusiy institutyn» qúru turaly kelisim-shartqa 2006 jyly 20 jeltoqsanda QR-synyng Preziydenti N.Nazarbaev Pekinge barghan sapary barysynda qol qoyypty.

Biylik basynda otyrghan kosmopolitter qoghamdyq pikirding basym bóligi qanshama qarsylyq bildirse de belden basyp «ýsh túghyrly til» degendi sanamyzgha sinirip jatyrghandary az bolghanday endi qytay tilin ýiretudi bastady. Biz kezinde osylay kete beretin bolsa, tayau uaqytta biylik basynda otyrghan kosmopolitter: «tórt til, tórt qúbylan» - degendi taghy da oilap tauyp, halyqty qytay tilin ýirenuge shaqyrulary da mýmkin ekenin aitqan edik. Búl kýdigimizding beker emestigi rastaldy.

Mausym aiynda Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq instituty janynan «Konfusiy institutynyn» saltanatty ashylu rәsimi ótti. Búl úigharym 2010 jyldyng 1 jeltoqsanynda Qytay tili Kensesi (Hanibani) men Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq instituty әkimshiligi arasynda әldeqashan kelisilip qoyylypty. Kirispe sóz Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq institutynyng rektory - Gh.J.Núryshev sózimen ashylyp, búghan Aqtóbe oblysynyng әkimi E.N.Saghyndyqovtyng jәneQytay elshisining Bas kenesshisi - Chen Hongannyn qúttyqtauymen qúptaldy. Qazaqstanda alghash «Konfusiy institutyn» qúru turaly kelisim-shartqa 2006 jyly 20 jeltoqsanda QR-synyng Preziydenti N.Nazarbaev Pekinge barghan sapary barysynda qol qoyypty.

«Konfusiy institutynyn» maqsaty: «Qazaqstan men Qytay arasynda bilim-ghylym baghytyndaghy yntymaqtastyqty damytu, qytay tilin ýiretu, qytay mәdeniyeti men әleumettik ómiri, ekonomikasy turaly aqparattar beru, eki elding dostyq qarym-qatynasyn nyghaytu, tyndaushylardy qytay tili men emtihandaryn tapsyrugha dayyndau, emtihan ótkizu. Negizgi oqytu qazaqtardy qytay tilin bilu dәrejesine qaray bastauysh, orta, jogharghy dengeyge bólip oqytu. Qytay tilin mengeru dengeyine qaray (NSK, VST, ÝST) bara-bara dayyndyq kurstaryn ashu. Qytay tiline baulu ýshin Qytay eline tildik sayahattar úiymdastyru. Qytaydyng ekonomikasy men mәdeniyetin súghyna oqyp, Qazaqstanda taratu jәne uaghyzdau. Barlyq kurstardan jaqsy ótken song tyndaushygha әlemdik dengeyde «qytay tilin mengergen maman» degen kuәlik beriledi» t.b eken.

Búl tizgenderimizding barlyghy jogharghy oqu oryndary ayasynda qalsa ghoy, joq olay emes eken. Qytay óz qyzmeti shengelin orta mektepterge de engizudi kózdepti. «Konfusiy institutynyn» basty qyzmetining birine: «mektep oqushylaryna qytay tilin mengeru dengeyin tekseru emtihandaryn» úiymdastyru enipti. Tildi anyqtau emtihany «auyzsha jәne jazbasha týrde jýredi». Búl jappay tili shyghyp ýlgermegen býldirshinderimizdi qytaylandyrudyng bastamasy. Ne kerek ýlkeni bar, kishisi bar kez kelgen qytay tilin mengergenderge Qytay tili Kensesining (Hanibani) kelisimimen kuәlik berilip, Qytay elinde oqu granttary tabystalady.

Orys, aghylshyn tilderining ayasynda әbden әlsiregen qazaq tilining ornyna endi qytay tilderin oqyta bastasaq, tayau bolashaqta ózimizdi aidaHardyng auzyna salyp, týpkilikti jútqyzuymyz mýmkin. Qytaydyng jogharghy oqu oryndarynda byltyrdyng ózinde qazaqtyng 200-dey studenti qytay tili mamndyghyna oqyp shyqqany belgili bolyp otyr. Búl san jyldan jylgha kóbeyude. «Konfusiy instituty» búl baghytta «qosymsha qysqa merzimdi oqytu kurstaryn ashudy kózdegen». Qazirding ózinde Aqtóbede  qytay tilinen dәris beretin kurstar ashylyp, qytay tilin ýirenuge shaqyrghan habarlandyrular kóbeyude. Qytay tilin oqytu kurstarynyng jappay júmys jasauynyng qanshalyqty zangha tompaqtyghyn tekserip, onymen ainalysyp jatyrghan jergilikti «Qazaq tili» qoghamy, ishki sayasat departamenti, qúqyq qorghau organdary da joq. Qytay tilining jappay ýiretilui bara-bara barlyq jerde qytaydyng mәdeniy-qoghamdyq úiymdarynyng ashyluyna әkeledi. Búl bizding elimizde qytay últynyng bir kýnderi ýlken diasporagha ainaluyna әkeletin jәne Qazaqstandy qytaylandyrudyng alghy shartynyng biri. Sebebi, «qytay diasporasynyn» kóbeyui bara-bara qytay tilin bilu «qajettiligine» alyp keledi. Qytay qazirding ózinde bizdegi biylik ókilderining satyluymen osy basty eki baghytty jýzege asyrugha shyndap kiristi jәne isteri nәtiyjesiz emes te. Bir sózben aitqanda Qazaqstandy qytaylandyrudyng qareketi memleket tarapynan Aqtóbede resmy týrde osylay qúptaldy.

Biz mynany qatty eskergenimiz jón. Eger bizder «joghary aitty boldy, bәri dúrys» eken dep nazar audarmasaq, osynyng barlyghy erteng qytay tilin ýirengen qazaqtarymyzdyng túraqty kәsibine ainalyp, qytay qazaqqa til ýiretudi óz qazaghymyzdyng qolymen iske asyra bastaydy. Bir kezde «bizding basymyzdy biriktiretin orys tili» degen ýndeumen orys tili de osylay qazaqqa orys tilin kәsip etken múghalim qazaqtardyng oqytuymen týpkilikti tanylghanyn nege úmytamyz. Qit etse oibay, sen ýndeme, bizge tynyshtyq kerek, bizde bәri jaqsy, bәrining bary jaqsydep, bireumen qorqytyp ekinshi jaqty ýndetpey, qytaydyng jymysqy sayasatynyng qúryghynda ketip bara jatyrghan qazirgi biylikting ýlken sózderine ilanudy dogharumyz kerek. Qytay tiline ýiretu qazaghymyzgha ýlken qauip әkeletinin týsinetin uaqyt keldi. Memleketining qauipsizdigin oilaghanMalayziya men Indoneziya ýkimetteri qytaydyng ishke enudegi barlyq jymysqy isterine zanmen tiym salyp otyr. Olargha adam qúqyqtaryn shektep jatyrsyndar dep jatyrghan bir de bir memleket joq.

Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq instituty janynan ashylghan «Konfusiy instituty» ortalyghy qazirding ózinde jarnamalaryn ýdetip, ózderining baylanys telefondaryn berip halyqty oqugha shaqyryp jatyr. Barlyq oqytu sharalaryn qytay jaghy qarjylandyrady. Qytay qazaq jerinde úzaghynan ornyghu ýshin baryn shashady. «Konfusiy instituty» degenimiz bet perde ghana. Biz ony qansha jerden ilim dep qabyldasaq ta olar ýshin sayasat. Búghan ishtey narazylyq bildirip jýrgen, ashyq aitugha dәrmensiz aqtóbelik jogharghy oqu oryndary múghalimderining aituynsha qytaylyqtardyng bas josparynda kelesi kezekte konfusiy instituty ayasynda qytay tili fakulitetterin ashu Manghystau, Atyrau, Qyzylorda, Batys Qazaqsatan oblystarynyng jogharghy oqu oryndary túrghan kórinedi.

Oray kelgende aitamyz, úrpaqtan úrpaqqa jalghasyp kelgen qazaqtyng jyryndaghy halyqtyq aforizmder, maqal-mәtelder, sheshendik sózder qashan da ómir tәjiriybesin ekshep, onyng eng nәrli týiinin úsynady. Halyq pedagogikasynyng bir salasy bolyp esepteletin termelerdegi babalardan qalghan iydeyalyq mazmúny joghary danalyq aforizmderi jastardy últyn, tilin sýiige tәrbiyeleydi, logikalyq oi-jýiesin damytuda, tapqyrlyqqa bauluda bagha jetpes qazyna. «Dәstýrli jyr óneri» fakulitetteri kórshi Manghystau, Qyzylorda qalasynyng jogharghy oqu oryndarynda ashylyp, nәtiyjeli júmys jasap jatyr.

Endeshe bizge ilim qajet bolsa halqymyzdyng dәstýrli terme, jyr ónerine nege nazar audarmaymyz. Mәselen osy baghytta Aqtóbe oblystyq tarihy eskertkishterdi qorghau basqarmasynyng diyrektory Bekarystan Myrzabaev Aqtóbe jogharghy oqu janynan halqymyzdyng ózindik terme, jyr aitu maqamyn uaghyzdaytyn, jas úrpaqqa ýiretetin «Dәstýrli jyr óneri» sabaghyn ashu qajettigin aityp mәseleni kóterip jýrgenine birneshe jyldyng jýzi boldy. Búl salany alyp ketuge dayar qoldaushy maman oqytushylar tabylyp túrsa da atalmysh fakulitetti ashugha jergilikti jәne institut әkimshiligining niyeti bolmay otyrghan kórinedi.

Toqeteri, qytaylyqtargha kórsetilgen búl «qamqorlyq» uaqyty kelgende olardyng qoghamdaghy belsendiligining ósuine, әser etui mýmkin. Kele-kele qytaylyq ýstemdikting sabaqtaryn ýirete bastaydy. Múnyng sony dәlirek aitqanda ózderining derbes әleumettik subekt retinde jer mәselesinde, menshik bólisinde bara-bara basqa da jasyryn jatqan ómir sýruine qajetti talaptardy shygharady. Eki dýniyening taytalasy tuynday qalsa, bir kýnderi Qazaqstan «maydan dalasy» bolyp shygha kelui de ghajap emes. «Tórt til tórt qúbylan» bolyp, qytay tilining de ómirimizge enui de alys emes aghayyn. Óz qolymyzben istegenimizdi, óz moynymyzben kóteretinimizdi erte bastan sezip, bilgenimiz artyq bolmas. Kesh qalyp jýrmeyik. Oilan QAZAQ!

Aqtóbe qalasy.