Júma, 22 Qarasha 2024
3883 0 pikir 31 Shilde, 2019 saghat 18:12

Elbasy tapsyrmasymen júmyssyzdyqpen kýres jandandy

Tәuelsizdik alghan jyldardan beri Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev elding әl-auhatyn kóteru, azamattardyng tabysyn arttyru ýshin bar kýshin salyp júmys istep keldi. Ony bәrimiz jaqsy bilemiz. 

Elbasynyng әr jyly Qazaqstan halqyna joldaytyn joldaulary jayly basynan bastap qayta aityp jatudyng ózi artyq. Ony әrbir qazaqstandyq jaqsy biledi. Tipti jyl sayynghy joldaudy asygha kýtedi desek artyq aitqandyq emes.

Dәl osynday joldaularynyng birin Elbasy ótken jyly besinshi qazanda joldady. Kezekti joldaudyng atauy «Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pen túrmys sapasyn arttyru» dep atalady. Búl Joldauynda Elbasy el ýkimetine, әr saladaghy barlyq basshylargha otandastarymyzdyng túrmytyq әl-ahualyn jogharlatu maqstynda tynbay júmys isteu kerek ekenin aitty.

Osy joldaudyng birinshi tarauy "Halyq tabysynyng ósui" dep ataldy. Búnda Núrsúltan Ábishúly halyqtyng tabysyn arttyru ýshin qalay júmys jasau kerek ekenin týsindirip berdi. Memleket pen adamdardyng kýsh biriktiruining arqasynda ghana biz Jalpygha ortaq enbek qoghamyn qúra alamyz degen naqty tapsyrmasyn jetkizdi Elbasy Núrsúltan Nazarbaev.

"Adam enbekqor bolyp, óz kәsibin jaqsy mengergende jәne layyqty jalaqy alugha nemese jeke kәsip ashyp, ony damytugha mýmkindik bolghan kezde tabys artady. Memleket pen adamdardyng kýsh biriktiruining arqasynda ghana biz Jalpygha ortaq enbek qoghamyn qúra alamyz. Birinshiden, Ýkimetke 2019 jyldyng 1 qantarynan bastap eng tómengi jalaqyny 1,5 ese, yaghny 28 mynnan 42 myngha deyin ósirudi tapsyramyn. Búl barlyq sala boyynsha týrli menshik nysandaryndaghy kәsiporyndarda júmys isteytin 1 million 300 myng adamnyng enbekaqysyn tikeley qamtidy. Budjettik mekemelerde júmys isteytin 275 myng qyzmetkerding enbekaqysy kóbeyip, orta eseppen 35 payyzgha ósedi. Osy maqsattargha 2019-2021 jyldarda  respublikalyq budjetten jyl sayyn 96 milliard tenge bólu kerek. Osyghan oray, endi, eng tómengi jalaqy  eng tómengi kýnkóris shegine baylanysty bolmaydy. Eng tómengi jalaqynyng jana mólsheri býkil ekonomika auqymyndaghy enbekaqy ósimining katalizatoryna ainalady. Tómen jalaqy alatyn qyzmetkerlerding enbekaqysyn kóteruge qatysty búl bastamany iri kompaniyalar qoldaydy dep senemin", - dedi Elbasy Qazaqstan halqyna arnaghan Joldauynda.

Elbasynyng osy tapsyrmasyna oray ótken jyldan bastap elimizding әr ónirinde jergilikti basshylar halyqtyng jalaqsyn kóteru baghytynda tynbay júmys jasady. Áli de osy maqsatta kóptegen iygi sharalar qolgha alynuda.

Sózimizding dәleli retinde jaqynda ghana oryn alaghan myna ýlgili oqighany sóz eteyik. Atap aitqanda, eldegi kóshbasyshy partiya «Nur Otan» partiyasynyng Qyzylorda oblystyq filialy tóraghasynyng birinshi orynbasary Aqmaral Álnazarova ónirdegi azamattardyng aryz-tilekterin tyndau ýshin jeke qabyldau ótkizdi. Atalghan jeke qabylau shilde aiynyng jiyrma ekinshi júldyzynan bastap, Qyzylorda qalasyna qarasy barlyq auyl-audan syndy eldi mekenderde ótti.

Osy jolghy qoghamdyq qabyldau aldyn-ala belgilengen arnayy kestege say, aldymen Syrdariya audandyq filialynyng qoghamdyq qabyldau bólmesinde úiymdastyryldy.

Atalghan qoghamdyq qabyldaugha oblystyq partiya filialy tóraghasynyng birinshi orynbasarymen birge, oblystyq partiya filialy qoghamdyq qabyldau bólmesining mengerushisi Núrlan Ábdikәrimov jәne oblystyq mәslihat deputaty Rasul Esenov pen audandyq mәslihat hatshysy, audandyq mәslihattaghy «Nur Otan» partiyasy deputattyq fraksiyasynyng jetekshisi, Terenózek kentining әkimi de arnayy kelip qatysty.

Kezekti qabyldaugha búl joly on azamat kelip qatysyty. Olar óz kókeyinde jýrgen kóptegen súraqtaryna jauap aldy. Mәselen, ol súraqtardyng qatarynda júmyssyzdyq, densaulyq saqtau, túrghyn ýy mәselesi jәne әleumettik qoldau salasyndaghy súraqtar boldy. Kelushilerding kóbi osy súraqtaryna mamandardan kenes alyp, mәselesin sheshuge tiyimdi baghyt tapty.

Sózimiz súiyq shyqpas ýshin birer mysal keltire keteyik. Qabyldaugha kelushilerding biri Janat Ospannyng aituynsha, ol bes birdey balamen jaldamaly pәterde túryp jatyr eken. Onyng ýstine kýieui júmyssyz kórinedi. Ol partiyadan ózderine kómek kórsetudi súrady. Búl ótinishke oray, audandyq mәslihattaghy «Nur Otan» partiyasy deputattyq fraksiyasynyng jetekshisi Júmabek Embergenov atalghan azamatty jaqyn arada júmyspen qamtyugha uәde berdi.

Taghy bir kenes alushynyng súraghy da osymen qaraylas boldy. Terenózektik túrghyn Nәzira Jaqsylyqovanyng aituynsha, tórt bala tәrbiylep otyrghan otbasynyng әleumettik jaghdayy kónil kónshiterlik dengeyde emes. Kýieui júmyssyz bolumen qatar, ýidegi ekinshi bala mýgedek. Osyghan qaramastan arnauly әleumettik kómekten iygiliktene almay otyr eken. Búl ótkinshike say, oblystyq mәslihat deputaty Rasul Esenov aryzdanushynyng kýieuin 60 myng tenge ailyq jalqysy bar júmysqa ornalastyratynyn aitty.

Búdan bólek te birqatar túrghyngha kómek kórsetildi. Mәselen keybirine ýiin jóndetuge qarjylay kómek berildi. Al taghy bireulerine júmys tauyp beruge uәde etildi.

Sóz sonynda, qabyldau barysynda júmyspen qamtu syndy әleumettik mәselelerding tez arada sheshim tapqanyn aita ketuimiz kerek. Qyzylorda oblystyq partiya filialy tóraghasynyng birinshi orynbasary Aqmaral Álnazarova qabyldau sonynda túrghyndargha barlyq mәselelerding jauapsyz qalmaytynyn, әr mәseleni ózi tikeley baqylauynda ústaytynyn aitty.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1447
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5208