Kenes Ýkimeti qúlaghannan keyin Týrkimenstanda últtyq azshylyqtardyng óz tarihy Otandaryna qonys audaruy belsendi bastaldy. Búl prosess songhy jyldarda jalpy bilim beretin orta mektepterding jappay týrkimen tiline kóshuine baylanysty kýsheye týsti. Jogharghy oqu oryndarynda bilim alu 2000 jyldyng ózinen bastap-aq týrkimen tilinde jýrgizilip keledi. Últtyq azshylyqtardyng óz últtyq  mәnin saqtap qaluy ýshin óz tarihy Otandaryna qonys audarugha mәjbýrleydi.

Qazaqstan óz tәuelsizdigin ala salysymen etnikalyq qazaqtardy óz tarihy Otandaryna qaytaru baghdarlamalaryn belsendi jýzege asyra bastady. Týrkimenstandyq qazaqtardyng basym kópshiligi osy mýmkindikti paydalandy. 1995 jylghy Týrkimenstandaghy halyq sanagha boyynsha qazaqtar sany 86987 adamdy qúrady. Osydan keyin Týrkimenstanda halyq sanaghy jýrgizilmegen. Qazaqstannyng kóshi-qon  organdarynyng mәlimetine jýginsek, tәuelsizdik alghannan keyin Týrkimenstannan 70 mynday qazaq kóship kelgen. Osyghan oray, qazirgi tanda Týrkimenstandaghy qazaqtar sany 20 mynday adam qúraydy. Osy 20 myn  qazaqtyng basym kópshiligi Qazaqstanda jogharghy oqu oryndaryn bitirip, óz tarihy Otandarynda qaludy úigharghan balalarynyng artynan Týrkimenstannan kóshudi josparlap otyrghan 50 den asqan egde adamdar.

Kenes Ýkimeti qúlaghannan keyin Týrkimenstanda últtyq azshylyqtardyng óz tarihy Otandaryna qonys audaruy belsendi bastaldy. Búl prosess songhy jyldarda jalpy bilim beretin orta mektepterding jappay týrkimen tiline kóshuine baylanysty kýsheye týsti. Jogharghy oqu oryndarynda bilim alu 2000 jyldyng ózinen bastap-aq týrkimen tilinde jýrgizilip keledi. Últtyq azshylyqtardyng óz últtyq  mәnin saqtap qaluy ýshin óz tarihy Otandaryna qonys audarugha mәjbýrleydi.

Qazaqstan óz tәuelsizdigin ala salysymen etnikalyq qazaqtardy óz tarihy Otandaryna qaytaru baghdarlamalaryn belsendi jýzege asyra bastady. Týrkimenstandyq qazaqtardyng basym kópshiligi osy mýmkindikti paydalandy. 1995 jylghy Týrkimenstandaghy halyq sanagha boyynsha qazaqtar sany 86987 adamdy qúrady. Osydan keyin Týrkimenstanda halyq sanaghy jýrgizilmegen. Qazaqstannyng kóshi-qon  organdarynyng mәlimetine jýginsek, tәuelsizdik alghannan keyin Týrkimenstannan 70 mynday qazaq kóship kelgen. Osyghan oray, qazirgi tanda Týrkimenstandaghy qazaqtar sany 20 mynday adam qúraydy. Osy 20 myn  qazaqtyng basym kópshiligi Qazaqstanda jogharghy oqu oryndaryn bitirip, óz tarihy Otandarynda qaludy úigharghan balalarynyng artynan Týrkimenstannan kóshudi josparlap otyrghan 50 den asqan egde adamdar.

Basynan bastap týrkimenstandyq qazaqtar ýshin tarihy Otandaryna oraludyng eki joly bolghan. Birinshisi, QR Ýkimetining kvotasy arqyly shyghu, ekinshisi, halyqtyng erkin qonys audaruy, yaghny Qazaqstannyng eshqanday zandy negizde kómek kórsete almaytyn kvotadan tys kóshui. Oralmandardyng kvota arqyly kóshui olargha baspanamen qamtamasyz etuge, kóshu shyghyndarynyng tólenui, túrghylyqty meken-jay jәne dýniye-mýlkin kóshiruine kepildik beretin.

Biraq 2004 jyldan bastap búl jýie ózgertildi: oralmandargha tek otbasynyng әrbir mýshesine baspana alugha  100 ailyq esep kórsetkishi (AEK) kóleminde qarajat jәne jana túrghylyqty meken jaygha kóshu shyghyndarynyng ótemaqysy ghana beriletin boldy. Mening shamalauymsha,  memleketting baspana beruden qarajylay subsidiyagha kóshuining sebebi: birinshiden, jyljymaytyn mýlik baghasynyng jogharghy qarqynmen ósui, ekinshiden, pәterler men ýilerding ýlestirilui kezindegi jemqorlyqtyng ósu dengeyi,  ýshinshiden, oralmandargha baspana ýlestiriluine túrghylyqty qazaqtardyng negativtik kózqarasy. Jana tәrtip oralmandardyng baspana mәselesin sheshu mýmkindikterin mýlde qiyndatty. Qazir AEK 1512 tengeni qúraydy. Jay arifmetikalyq esepteu kórsetkendey tórt adamnan túratyn jay oralman otbasy 604 800 tenge nemese 4,1 myng dollar, oghan qosymsha  túrghylyqty meken jaygha kóshu shyghyndarynyng ótemaqysy.  Álbette, qaladan pәter nemese auyldyq jerden ýy satyp alugha búl qarajat jetkiliksiz.

Oralmandar kóship kelip jatqan elderde jyljymaytyn mýlik qúny edәuir arzan ekeni qúpiya emes. Sondyqtan subsidiya men baspana qúny arasyndaghy aiyrmashylyqty barlyq qonys audarushylar óz qarajatynan tóley almaytyny anyq. Týrkimenstanda memlekettik mýlikti jekeshelendiruge tiym salynghandyqtan, Týrkimenstandyq oralmandar ýshin búl - ýlken problema. Qazaqstangha túrghylyqty meken-jaygha kóshken jaghdayda qazaqtar óz pәterlerin memleketke tegin ótkizip ketuleri tiyis. Baspanasyn jekeshelendiruding jalghyz joly ol - 23.12.1993 jylghy qonys audaru prosesin retteu jәne qonys audarushylardyng qúqyn qorghau turaly Týrkimenstan men Resey Federasiyasy arasyndaghy memleketaralyq Kelisim. Ýi-mýlikti jekeshelendiruding basqa mýmkindikteri bolmaghandyqtan, Qazaqstangha kóshudi josparlaghan etnikalyq qazaqtar RF azamattarynan shaqyrtu hat alyp, baspanalaryn jekenshelendirip, naryqtyq baghamen satyp, kóship keldi. Týrkimenstan Qazaqstanmen qonys audarushylar qúqyghyn qorghaytyn osynday Kelisim jasaudan bas tartqandyqtan etnikalyq qazaqtardyng baspanalaryn jekeshelendiruding basqa joly joq. Qazaqstangha kóship kelgennen keyin baspana satyp alugha  qarajat kerek bolghandyqtan Týrkimenstanda óz baspanalaryn memleketke ótkizip ketu mýmkin emes. Týrkimenstanda basapanalaryn jekeshelenderip satudan keyingi týsken qarajat Qazaqstangha kóship kelgennen keyin baspana satyp alugha júmsalady.

18 jyl boyy qoldanysta bolghan jәne qoldanystaghy osy qonys audarushylar qúqyqtaryn qorghaytyn Kelisim arqyly barlyq etnikalyq qazaqtar óz basapanalar jekeshelendirude osy jýieni paydanap keledi. Songhy uaqytqa deyin osy jýieni qoldanu týrkimen basshylyghynan eshqanday sógis alghan joq. Biraq qazirgi tanda týrkimenstan basshylyghy týrkimen qazaqtarynan Týrkimenstan men Resey arasyndaghy memleketaralyq kelisim boyynsha  baspanalaryn jekeshelendiruden bas tartularyna bar kýshin salyp otyr. Yaghni, týrkimen basshylyghy ýshin Qazaqstangha kósher aldynda etnikalyq qazaqtar óz ýi-mýlikterin memleketke tegin ótkizip ketuleri qajet. Osy sózderimning dәleli retinde Qazaqstannyng birqatar aqparat qúraldarynda tolyq jariyalanghan mening әkem Begdesenov Biysenghúlgha qarsy úiymdastyrylghan qylmystyq isti aitugha bolady. Begdesenovtyng ýstinen jýrgizilgen «Kórneki prosess» jәne taghayyndalghan sanksiya Týrkimenstandaghy etnikalyq qazaqtardy qorqytu maqsatynda atqarylghan is-shara edi.

Osy maqalada Týrkimenstandaghy qazaqtardyng óz baspanalaryn jekeshelendirilui turaly kóterilgen mәselelerding barlyghy Týrkimenstanda osy kýnge deyin túryp jatqan jәne  Týrkimenstannyng jergilikti biyliginen últtyq qysym kórip otyrghan 20 myng etnikalyq qazaqtardy kóshirip әkeludi úiymdastyruda ýlken ról atqarady. Osyghan baylanysty Qazaqstan men Týrkimenstan basshylary arasyndaghy kelissózderde qonys audarushylardyng qúyqtaryn qorghaytyn Kelisim turaly súraqty jogharghy deygeyde kóterui kerek. Qazir Resey men Qytaygha týrkimen gazynyng eksporty Qazaqstan territoriyasy arqyly ótip jatyr. Sonymen qatar, Týrkistan qalasyndaghy Yassauy atyndaghy Halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiytetinde bilim alu ýshin Qazaqstan Týrkimenstannyng 50 studentine jyl sayyn oqu granttaryn bólip otyrady. Osy jaghdaylardy eskere otyryp, Týrkimenstanda túryp jatqan jәne Qazaqstangha kóshudi josparlap otyrghan qazaqtargha baylanysty Týrkimenstannan dostyq jauapty talap etu artyq bolmas edi.

Álibek Begdesenov

Týrkimenstannan oralman

«Maklaud Dikson ELP»

halyqaralyq zang firmasynyn

zangeri

«Abay-aqparat»