Ýstimizdegi jyldyng alghashqy jartyjyldyghynyng qorytyndysy boyynsha mal sharuashylyghy salasyndaghy kórsetkish ótken jyldyng osy uaqytymen salystyrghanda birden 10,5%-gha artty. Basqa salalardyng 50 payyzy ósimin myna kórsetkishting tym qúryghanda jartysyna jetkizse Qazaqstan ekonomikasy  qaryshtar edi, al ýkimet újymdyq enbek eri atanar edi! Negizi, jana auylsharuashylyghy ministri Saparhan OMAROVTYNG ýkimet otyrysyndaghy esebine qarasaq, jaghday birshama senim úyalatady. Siyr etin óndiru boyynsha 2018 jyldyng qorytyndysyna sәikes ishki tútynu 98%-gha jetti, al eksportqa 19,9 myng tonna shygharamyz. Qoy etin eksporttau 3 myng tonnany qúraydy. Donyz etining eksporty da qanaghattanarlyq – 400 tonnany qúrap otyr.

Bastysy adamdy qanattandyratyn bolashaqqa jospar emes pe.

Et óndirudegi malsharuashylyghy damuynyng úzaqmerzimdi baghdarlamasy 10 jylda et kombinaty men jem-shóp alany bar kooperasiyalarda júmys isteytin 80 myng otbasylyq sharuashylyq qúrudy josparlap otyr.

Sýt óndirudegi malsharuashylyghynyn úzaqmerzimdi baghdarlamasy sýt óndirudi 1 mln tonnagha deyin jetkizudi josparlaghan. Qús sharuashylyghyn damytu bagharlamasy ónimning ósuin ýsh eseden artyq qyludy qarastyryp jatyr. Donyz sharuashylyghyn damytu baghdarlamasy boyynsha ónim eki esege deyin ósedi dep josparlanuda. Mine, búl ministrdin esebinen kórsetilgen derekter.

Áleumettik jelilerde qazirgi auylsharuashylyghy ministri, basqasha aitqanda “jayәnsheyin resmy ghana” otyr, úzaq merzimdi josparlar oghan deyin bekitilip qoyghan,kóptegen memlekettik qarajat esebi jospar boyynsha, endigi ministrding júmysy aqsha aghymyn óz jónimen taratugha kedergi keltirmeu dep aityp jatyr. Tipti olay bolsa da, eger aqsha naqty iske júmsalyp jatsa onda rasymen de kedergi keltirmegen jón.

Aqsha qomaqty. Mysaly biylghy jyly respublikalyq jәne jergilikti budjetten 429 mlrd tenge qarastyrylyp otyr. Bizdegi auylsharuashylyq ónimderining kólemi 4,5 trlntenge, yaghny bizding dýken sórelerindegi ónerkәsiptik tauarlar baghasynyng әr bir onynshy tengesi memlekettik (bizdin, yaghny salyqtóleushilerding esebinen) dotasiya.

Optimistik baghytymyzdan ainymayyq. Strategiyyalyq túrghyda et óndirisine kóbirek kónil bólu jәne eksportqa shygharudy kózdeu óte dúrys qadam. Týsindiretin bolsaq,qazir әlemdik naryqta kez kelgen tauardy kez kelgen kólemde shygharugha esh kedergi joq, tauardy ótkizumen problema bar. Sondyqtan barlyq damyghan elder óz óndirushilerin barynsha qorghaydy, al óziniki emesterden tabighatynan joq dýniyeni ghana kirgizedi. Mysaly, Qazaqstannyng múnayy, qara jәne týsti metalldar jәne shiyki uran.Sonday-aq óndelmegen astyq. Mysalgha, dәl osylay ózbek aghayyndar bizden ún emes, biday satyp alady, sebebi ún tartatyn kýshti qúrylghylar olardyng ózderinde de ber.

Shyndyghyna kelsek, jospardyng auqymdylyghyna qaramastan metallurgiya men mashinajasau salasynda shiykizat emes eksportty jolgha salu mýmkindigimiz auylsharuashylyghy ónimi boyynsha ghana bar. Tehnologiyalyq óndeude mal ósiru ósimdik ósiruden keyingi ekinshi orynda. Et ghana emes, et ónimderin eksporttaudy jlgha qoysaq tipti tamasha bolar edi.

Al endi statistikagha nazar audarsaq, biylghy jyldyng qantary men mamyry aralyghynda shetelge jiberilgen et 7,6 myn tonna, al elge kirgizilgeni 65,3 myn tonna,yaghniy toghyz ese kóp! Balghyn siyr etinini balansy shamamen mynanday – 1,5 myn tonnashygharyp, 1,2 myn tonna kirgizilgen, al múzdatylghan (jerding bir týkpirinen kelip jatqan) et ónimderi 4,9 myn tonna, al shetelge ketip jatqany bar-joghy 0,2 myng tonna eken. Jylqy etimizdi ózimiz ghana jeydi ekenbiz (qazaqpyz ghoy!), alayda shetelden kelip jatqan jylqy eti 832 tonna (múnymyz qalay, qazaqtar?).

Eksport pen importta statistikalyq aiyrmashylyq qús etinde tipti alshaqtyqbayqalady: eksportqa shyqqan qús eti 4,7 myn tonna bolsa, import 57,7 myn tonnany qúraydy.

Al endi aqshagha shaqqanda qansha bolady ekenine keler bolsaq, et eksporty Qazaqstangha 20,6 mln dollar qarajat әkelse, import qaltamyzdan 66,9 mln. dollardy qaghyp ketken.

Etten jasalghan ónimder turaly aitar bolsaq, – shújyq, sosiskalar, qaqtalghan et, konservilengen etti shet memleketterge 1,6 myn tonna satyp, 17,4 myn tonna satyp aldyq. Búdan dastarhanymyzdaghy negizgi et ónimderi ózimizdiki emes ekenin kóremiz.Sәikesinshe 2,7 mln dollar kiris, 36,2 mln dollar shyghyn – búl bireuden alghan azyq-týlikke tólegen qarajatymyz.

Ministrge súraq: eger myndaghan tonna múzdatylghan siyr eti importtalatyn bolsaqaydaghy 98% qamtamasyz etu? Búl qazaqstandyqtardyn dastarhanyna emes, әsheyin konservilerge degen týsiniktemeni qalay úghynamyz? Qazaqstannyng shújyghy argentinanyng etinen jaqsy dayyndala ma?

Birtýrli eken: elde qayta óndeuge et tapshy, múnday et óndeuge ýzildi-kesildi et jetpeydi, sondyqtan import etter әkeluge tura keledi. Esesine mynanday disbalanstizbegi búrynnan bar jәne et eksportynda qarqyndy damugha neshe mәrte uәde berdi.

Eske salayyn, qarqyndy damu baghdarlamasy sonau 2011 jyly qabyldanghan. 2016 jylgha deyin eksportty 60 myn tonnagha jetkizemiz, 2020 jylgha qaray 180 myng tanna bolady delingen. Tiyisti aqsha da bólindi, búzaulardy úshaqpen tasymaldaghandaryn barlyq el kórdi. Nәtiyje: 2016 jyly eksport 12 myn tonnadan az, yaghny bes ese az, al2019 jyly 180 myn tonnanyng ornyna bes aida syiyr etin eksporttau 1,7 myntonnany qúrap otyr. Auylsharuashylyghy ministrliginin sózinshe 20 –ma, әlde tipti 25myng tonna ma… Seneyik. Biraq múnday “rekord” jay ghana uәde etilgen emes, qomaqty qarjylandyrylghan jospardan jeti ese az.

Múnday auqymdy alshaqtyq keri әserin tiygizbedi me? Joq, әriyne, bizde onday bolmaydy! Ótken jyly mal sharuashylyghyn damytudyng jana salalyq baghdarlamasy shyqty, onda eki janalyq bar; Birinshiden, aldynghy nәtiyje sәtsizdik emes, “mal sharuashylyghyn damytudyng negizin qalyptastyru”. Ekinshiden, eshqanday qarqyndy sandar endi joq. Kemimeytin memlekettik qarjylandyrudyng esebinen búiyrtqany bolady.

Taghy bir jana iydeologiyyalyq mazmún: qabyldanghan modeli kóshpendiler dәstýrine negizdelgen – dәl osylay jazylghan. Barlyq memlekettik subsidiyany alghanda múnsha kóshpendi tabylar ma eken – búl bir dau tughyzatyn súraq. Dausyz basqa nәrse bar:memlekettik qoldau naqty isterge júmsaluy kerek, qúrghaq uәde men ózgelerding emes óndirushiler men tútynushylardyng mýddesine júmys isteu kerek.

Et eksportynan әzirge qazaqtyng tanymal danghazalyghyn ghana kórip otyrmyz. Ózimiz qaryzgha alamyz, esesine kórshiler tanday qaqsyn! Onyng ýstine qyzyqqan adamdargha danghazalyq tiyimdi, sebebi memleket subsidiya bólgen eksport mysalgha qytay satyp alushysyna arzandatyp beredi, sonday-aq jetkizushining qaltasyn da qampiytady.

Endi etten basqa da mәselelerge kósheyik. Qazir auyl sharuashylyghy ministrligiQazaqstanda jinalghandy da, shetelding de auylsharuashylyq tehnikasyn birdeysubsidiyyalaydy. Onyng ishinde memlekettik qoldaudyng kóp bóligi shetelge ketip jatyr.Onyng ishindegi en eliytalysy et Odaghy – Agroóndiristik komplekstin aqsausaqtary deuge bolady, olardy múnday tәrtip ashyqtan ashyq qorghaydy. Ol utiliizasiyalyq jinaqtaudy engizuge baylanysty oppozisiyany basqarady ghoy, búl taghy da últtyq mashina jasaugha ashyq qarsylyq. Jәne osynyng bәri memleketing qoldauymen. Mine osylay bizge etin jep, sýiegin berip otyr.

Pyotr SVOIYK

"Vremya" gazeti

Maqala orys tilinen audaryldy