Seysenbi, 15 Mausym 2021
Ádebiyet 3930 1 pikir 14 Tamyz, 2019 saghat 14:06

Miras Múqash. Aula

(Ángime)

Tereze sanlauynan júlqyna soqqan jel úzyn jibek perdening shetin jelpildete kóterdi. Lepting kýshtiligi sonsha, qolymdaghy kitap paraqtary da susyldap audarylyp týsken.

Divanda qaghaz qarap, elegizinkirep jatyr edim, ornymnan túryp, ýlken әinek jaqtauyn qos qoldap, aiqara ashtym. Sol zamatta erkeley lekildegen Arqanyng aq samaly senimen bir asa saghyna kóriskendey, qoyyn-qonyshty týgel aralap, beti-bastan aimalay jóneledi.

Keyde onynshy qabattan tómendegi tirlikti tamashalau da asa qyzyqsyz emes. Shoq taldar arasyndaghy alanqayda dabyrlap, dop qualap jýrgen balalargha kóz tigemin. Aralarynda on-on birler shamasyndaghy mening de eki úlym jýr.

Ózi, osylardyng oiyn mәnerine ylghy tanyrqaymyn. Bir-birine úzaqtan alma-kezek pas berui, odan jyldamdyqty birtindep ýdetip, tútastay jyljyp algha úmtyluy, nege ekenin, «nemis mashinasy» atanghan әigili Germaniya qúrama komandasyn eske týsiredi. Bәrining úiymdasqan qozghalysy, retimen sheginip, qorghanulary, әrbir oiynshynyng dopty alyp jýru tәsiline deyin belgili jýie, qalypty tәrtip bar...

Osyndayda «qazaq futbol oinay almaydy» degen sózding kishkene qisynsyzdyghyn oilaysyn. Áriyne, birden chempiongha ainalu arman shyghar, biraq qúnttasa, sheberlik degen bizding de elding qanyna birtindep siner-au dep ýmittenesin. Áyteuir, myna balalardyng oiyny jas kezdegi bizge qaraghanda kósh ilgeri tәuir ekenin moyyndap, tәnti bolasyn.

Al biz... IYә, biz de balalyq shaqta onsha jaman oinamaytynbyz. Televiziya arqyly kórsetiletin әlem chempionattaryn «teoriyalyq» túrghyda talay talqyladyq. Shuyldap, bir-birimizding sózimizdi tyndamay, qyzylkenirdek bolyp qanshama aitystyq-au. Álemdik «forvard» sanalghan serkelerge eliktedik. Tipti, solardy týsimizde kórushi edik. Áytkenmen, eshbir arnayy jattyqtyrushysyz ýirengen oiynnan qaybir bereke izdersin, amalsyzdan, qarabayyr, qara kýshke salatynyng týsinikti. Joghary tehnika, naqty nәtiyje qayda-a... Tasyr-túsyr jýgirip, dopty da, qaydan shyqsa odan shyqsyn degendey, ondy-soldy betaldy teuip dalaqtauymyz kóp eken. Úr da jyq qimyldyng ayaghy ózara janjalgha aparady, odan ­– aighay-shu, qaqtyghysyp, jagha jyrtysugha da baratynbyz...

Sóitip túrghanymda kóz aldymnan kýn sәulesimen shaghylysa qyzyl-jasyl núr oinatqan barmaqtay iri tamshylar tóbemnen qúiyla jazdap, bytyray shashyrap ótti. Mezette kýl-talqany shyqqan әlgi әserimning qayda qalghanyn da bilmey, kilt artqa serpilip, «e-e, soqyr janbyr sebeledi-au» dep oilap ýlgerip em.

Odan óz-ózimnen kýldim. Bizden jogharyda túratyn kórshi kelinshekting qolyndaghy shay qaldyghyn nemese susyndy terezeden shasha salatyn әdeti eske týsken. Sol boluy kerek... Áytpese әzirge bizding Astana... Núr-Súltangha jauynnyng «auyly» alystau sekildi edi...

Mamyrdyng mamyrajay sәti ghoy. Kýn demalys-tyn. Sarsha besin kezi bolar. Arasynda úiytqyta soqqan mayda jel qayyn, teregi aralas qalyng aghash japyraqtaryn aqyryn terbep, sybdyr qaqtyryp qoyady.

Sәlden song es jiyp, oisha sonau Almatyda qalghan balalyq shaq elesterine qayta oraldym.

Biz eseygen jer alyp qaladaghy qaptaghan qonyrqay ghana aulalardyng biri-tin. Aumaghy óte tar. Yghy-jyghy, irkes-tirkes salynghan bes qabatty jaylardyng ortasyndaghy alaqanday ghana mýiis. Sonadayda tot basqan temir tennis ýsteli men әlde qaraghaydan, әlde ýienkiden jasalghan eski әtkenshekter qalqiyp túrady. Irge tústa jalghyz týp órik aghashy bar. Onyng jemisin qajet qylyp jatqan da kóp eshkim joq, sap-sary bolyp taban astynda jayrap jatushy edi...  ­­

Bazbir ýlkenderdin:

– E, bayaghyda býkil Almatyda iyisi múryn jaryp, alma men alqory synsyp, jayqalyp túrmaushy ma edi, shirkin! Shetinen ýzip alyp kýisektete beretinbiz. Mynau sol aghashtardyng әldeqalay aman qalghan júrnaghy da. Jelkenning shúqyryn kórmegirler jappay otap qúrtty ghoy bәrin! – dep әldekimderge qatty renjip, kýiinip otyratyny bizge qiyal-ghajayyp ertegidey estiledi.

Ol­ – ayaq astynan qoghamdyq qúrylys auysyp, júrtty birtalay sansyratqan toqsanynshy jyldardyng basy-tyn. Alty-jeti jasar kezimiz. Top-tobymyzben ózimizden sәl eresekteu balalargha ilesip shúbyryp jýremiz. Dop oinaytyn ayaday alang kóbine ýlkenderden bosamaydy. Sondyqtan keyde bizdey kishirekteu úldargha kir jayatyn oryndy paydalanugha tura keledi. Onyng ózinde, keptiru ýshin ilgen bir japyraq betoramalyn qolyna shybyq alyp kýzetip túratyn keybir kempirler tepsinip jolatpaydy:

– Churkiny deti, drugogo mesta ne nashliy?! A nu ubiraytesi otsuda! Y tak-to pylino...

Tús-tústaghy balkonnan әlgini qoshtay jónelip,bajyldaghan taghy bireuler shyghady:

– Ponaehaly tut vsyakiye...

– Nadoely ony uje... Nujno snesty etu obshagu k chertovoy materiy!

Olay deytini ­­– kópshiligimiz jataqhana túrghyndarymyz. (Aytpaqshy, bizding jay tórt qabatty). Múnda, negizinen, qalalyqtar qataryna keyinde qosyla bastaghan qarakóz aghayyndar ornalasqan. Auyldaghy elding bir bóligi eski ýkimetten tiygen mal men tehnikany jekeshelendirip, sony satyp, osynda jan-jaqtan aghylyp kóship kelip jatqan uaqyt. Qala tóniregindegi sharuashylyqtardan sýt, airan, qúrt-may, kókónis әkelip aula-aulany aralap saudalau da sol kezden bastaldy-au. Tipti tútas qoy «tushasyn» arqalap, sonysyn su arzangha beretin kisiler kóp kezigetin. Kóshpeli ómir saltynyng keybir kórinisterin de osy jerden kórer en. Keybireu aulanyng bir býiirinde jayratyp mal soyyp, týtinin búrqyratyp qazan kóterip jatady. Múnday jaghdaydy bayyrghy shaharlyqtar qaydan jaqtyrsyn, qúbyjyq kórgendey tiksinedi. Biz bolsaq, oqu bitirip qalada qalyp, әzirge jeke pәterge qol jetkize qoymaghan jas mamandardyng balalarymyz. Alayda «asfalitta» tuyp-ósken úl-qyzdar da bizdi әlgi «jabayylar» qataryna qosyp, tyjyryna qaraydy.

Túrmys auyrtpalyghy da osynday syiystyrmaytyn ahualgha eriksiz jetkizetin shyghar; әiteuir, sol shaqtarda kópshilikting kókeyinde әldebir yza, ashu bar-tyn. Joq-jitikteu, jýdeu-jadaulau tús. Ýrpiyinkirep, qysylyp-qymtyrylyp kýn keshken sýrensizdeu bir kezeng edi.

Ejelden qalalyq kórshilerimizding arasynda, qalay ekenin, bizge juyq jýretin balalar da boldy. Ásirese, menen tórt-bes jas ýlken Malik degen jetkinshek (shyn esimi Mәlgajdar siyaqty) sonynan kóp ertti. Nesheqily shyrghalangha qúmar sol balamen birge manaydaghy ýilerding egeuqúiryq jortqan nebir jertólelerine de týsip kórdik, kepterler pyryldaghan shatyrlargha da shyqtyq. Ózining eshteneden qoryqpaytyn jýrektiligi, epsektigi tanyrqatatyn. Birde soghan eliktep besinshi qabattyng tóbesi jiyegimen jýrmekshi bolyp, biyikten úshyp kete jazdap, qatty ýreylengen sәtimdi de úmytpappyn.

Múnday «erligimizdi» bilse, ata-anamyz sazayymyzdy berer edi, әriyne... Men de sodan birtindep Malikten alystau jýrudi týigenim esimde.

Oyynnan qol bostaghy ermegim ­– ózime shaq «Pioner» degen eski velosiyped. Jii búzylatyndyqtan, qolym may-may bolyp, kóbine sony shúqylaumen uaqyt ótetin.

Bir kýni yzghytyp bara jatqanymda kenet ayaq basqysh isten shyghyp, ainalmay qaldy. Kólikti әtkenshek dingegine sýiep qoyyp, kiltterimdi shygharyp, taghy da әurege týsip jatsam, aulada jýretin Tuzik degen súr qanden jýgire jetipti. Qúlaghy seltiyip:

– Ei, Mәdók, veliygindi әli jóndemegensing be, múnyng qalay?! – dep tandanghanday, shúqshiyp, pedaligha – bir, maghan eki qaraydy.

Jyltyldaghan kózderinde aqyl túnyp túr. (Elding kóbi meni «Mәdók» dep ataytyn).

– Oi, jóndemeyin dep jýrmin be? Endi tabalamaghan sen qalyp pa edin! Mende neng bar? Ketseyshi jónine! – dep qabarjimyn ishtey.

Ylghy myqshyndap, velosiyped ondap, qara terge týsip jatatynymdy әkemning bayqamaghanday bolatynyn bilemin. Biraq maghan onyng osy ýshin qatty  kýizeletini de mәlim. Mening de oghan janym ashidy. Mardymsyz ailyqtaryn eki-ýsh ay keshiktirip, zorgha berse, qaytsin. Degenmen, ol soghan da qaramay, tonyn satsa da, janasyn әperer-aq edi. Biraq jaghday qazirgidey emes, o kezde qajet dýniyenning dýkennen tabyla qongy da onay emes-ti. Sol sebepti eski-qúsqyny ildebaylay túrugha tura keledi. Ol jaghday Tuzikting sanasyna jete qoya ma.

Negizi, jaman it emes. Jan balasyna ziyany joq. Dala kezip, óz kýnin ózi kórip jýrgen «beybaq» qoy. Sodan ba, oghan manaydaghylardyng kóbi ayay qaraydy.

Alayda bú bayghústyng da kórmegeni az. Birde bezbýirek Malikting osyny ústap alyp, auzyna qyrly staqanmen araq qúiyp jibergen kezi de bar. Kәdimgidey tәltirektep, mas boldy. Osy kóriniske manaydaghy it bitken týgel jinalyp, azan-qazan, u-shu bolghany da – bir «tariyh». Sol joly balalardyng esteri ketip, tyrqyldap, qoymay-qoymay kýlgenine kishkene qynjylghan da edim.

Qanden beyshara qiralandap ketti-au, aqyry...

Ishimizde erekshe estiyar, meyirban balalar da jetkilikti-tin. Solardyng ishinen ózim asa jaqyn tartatyn Amandy jii eske alamyn. Futboldaghy alghashqy «ústazym» da sol. Ol da bizden tórt-bes jastay ýlken. Ózi keremet úshqyr, ghajap shabuylshy bala-dy. Árdayym «pyatietajka», «obshaga» bolyp ekige bólinip oinaghanda qaqpagha «goldy» kóbirek salatyn da ­– osy Aman edi. Kempirlerding qaqpayynan qashyp-pysa jýrip, keshke deyin damyl tappay oinap, qas qaraya kózimiz jyltyrap, shan-shang bolyp jataghymyzgha qaray jyljimyz.

Býgingidey emes, doptyng da qat kezi. Múnda da túrghylyqty balalargha jýginuge mәjbýrsin. Solardy aldarqatyp, kónilderin tauyp birge oinaugha tyrysasyn. Keyde olar doptaryn qoryqqandarynan da beredi. Óitkeni bizding kórshilerding sany kóp, әri shetinen ójet, ozbyrlau-dy.

Aman anda-sanda bólmelerine ertip aparyp, qolyna qaghaz-qaryndash alyp, oiyn shemasyn jalyqpay týsindiretin. Dopqa tiyetin soqqy salmaghy men onyng úshu traektoriyasyna deyin kórsetedi. Árbir nýkteden teuip, qalaghan baghytyna qaray shyr ainaldyratyn «fokustardy», fint әdisterin ýiretedi.

Anasy jәne balabaqsha jasyndaghy qaryndasy Ayaulym ýsheuining ayaday bólmesinde kóne televizor, kishkene tonazytqysh, ýstel, tórt oryndyq, týsi onghan palastan ózge mýlik te joq. Qabyrghada әkelerining ýlken sureti iluli túratyn.

O kisi alys qalalargha jýk tasityn auyr kólikting jýrgizushisi kórinedi. Qyzy Ayaulym dýniyege keler qarsanda jol apatynan qaytys boldy.­

– Osynda biraz túra túrayyq. Amandyq bolsa, tabysty molyraq tauyp kýni erten-aq jeke ýy alamyz, – deydi eken.

Amannyng anasy jaqyn jerdegi shaghyn dәmhanada júmys istedi. Ydys juady, kelip-ketushiler taraghanda eden tazalaydy. Biraq, qiyny, múnda da jalaqyny uaqytyly bermeytindey. Tek, әiteuir, kýndelikti as-sudy sol jerden aiyrady. Júmystan keyin qol dorbasyn azdaghan kәuap, turalghan nan, kesilgen tort, ertenge qalsa búzylyp ketetin týrli salat degendey azyqqa toltyryp qaytatyn siyaqty.

Býldirshin qyz týske deyin sheshesining janynda otyrady, týsten keyin oghan sabaqtan kelgen aghasy qaraytyn. Sonday kýnderding birinde Ayaulym qatty kýiip qalypty.

Sóitse, Aman mamasy júmystan keler qarsanda tokqa shәy qoyyp, sabaq qarap otyrghan eken. Endi-endi ghana tәi-tәy basyp jýrgen qaryndasynyng shәugimning qasyna baryp, bauynan tartyp qalghanyn andamapty. Saqyldap qaynaghan su sәby qyzdyng ayaghyna tógiledi. Sasqalaqtaghan Aman shyrqyrap jylaghan qaryndasyn syrtqa alyp shyqqan son, jaghdaydy týsingen ýlkender jedeljәrdem shaqyrtypty.

Osydan keyin kishkene qyzdyng eki-ýsh jylday bir ayaghyn aqsanday basyp jýretinin kórdik. Sol jaraqaty ýshin de Ayaulymdy mamasy qaladaghy balabaqshalardyng birine әreng ornalastyrghanyn da bilushi edik...

Arada birshama uaqyt ótkende bizding aulada shiryghyp túratyn «әri otyr, beri otyr» tartysy osy Ayaulymgha qatysty jalghasqanyn kórgenim bar. Áldebir jeti-segiz jastardaghy er bala óz betimen qúmdaqta oinap otyrghan búghan: ­­

– Áy, sen kimsin? Saghan múnda oinaugha kim rúqsat berdi? Bar, ket! Búl jerge keluge bolmaydy saghan. Ózinning jataqhanana baryp oina! ­­– degeni.

Ananday jerde qaryndasyna syrttan qaraylap jýrgen Aman lezde jetip bardy da, әlgini jelkesinen býrip alyp bir-aq serpidi:

– Ózing ket, bar, joghal! Sharuang qansha typ-tynysh otyrghan balada?!

Onday oqys qimyldy kýtpegen anau qatty qorqyp ketti bilem, býkil aulany basyna kóterip baqyryp jylap jiberdi. Sol eki ortada, qaydan sap ete týskeni belgisiz, balanyng sheshesi jýgirip jetipti. Ózining syqpyty da birtýrli ýreylileu adam eken, shashy alba-júlba bolyp Amangha qaray tap berdi. Qolyna týsse, tura, shaynap tastaudan tayynbaytynday:

– Áy, súmyray, beri kelshi, kәne! Yrghayday bolghan moynyndy júlyp alayyn! Nege tiyesing jazyqsyz balagha?!

Qúday ondap, osy kezde bizding jataqhanada túratyn qart ana onyng jolyn kes-kestep, arashagha týsti.

– Oi, qoy, shyraghym! Aptyghyndy bas. Múnyng ne?..

­– Bylay túrynyz, kәne! Ónkey qayyrshy bәle boldyndar ghoy, týge! Osy ýidi jataqhananyng qasynan almayyq dep qansha qaqsadym kýieuime de... Ne senderding kózderindi qúrtyp, ne ózimiz kóship tynbasaq kýn kórsetetin týrlering joq! Jer-jerden qanghyp ­kelip, qaghylghan-soghylghan bәleler... Qaydan shyqqan nemesinder...

– Qaraghym, auyzyna ie bolyp sóile! Astamshylyqty doghar. Qúdaydan qoryq. Jeti atang osy Almatyda tusa da, búl – qazaqqa ortaq jer. Bizding de múnda kýn kóruge qaqymyz bar. Joq, әlde, búl aimaqty tútastay satyp alyp pa edinder? Al olay bolsa, qaysymyz sening tórine shyghyp tekemetindi tildik, qaysymyz jep otyrghan nanyna talastyq? Kórsetshi maghan!

– Ketiniz, aittym bitti! Jolamandar búl manaygha!

– Qoy, shyraghym, óitip aqymaq bolma. Betaldy batyrma tizendi. Sendersiz-aq tirlikting basqa da tauqymeti ondyryp jatqan joq búl balalardy. Jәne búl – uaqytsha qiyndyq. Bәrining de auzy kókke iligedi erten. Búlardyng tirligine kiylikpe. Onsyz da halyqtyng yrys-nesibesin auyzdan jyryp, talap jep jatqan syrt dúshpan kóp. Azghantay qazaq týrtpekteme bir-birindi!

Alayda jetesizdeu әiel sózge toqtar bolmady. Kózi aqiyp, odan sayyn ekilendi:

– Ýlkening bar, kishing bar, balamyzgha maza bermeytin boldyndar! Ótkende bizding podezden velosiyped te úrlandy. Sol úrlyq senderden kelmegende kimnen keldi?! Ónkey qaraqshy! Sotqa beru kerek senderdi shetterinnen... Búl aula jergilikti adamdar ýshin salynghan. Oinamasyn eshkim. Kóshinder búl jerden. Ketinder!­

­– Ketseng – ózing ket! Daua joq eken saghan. Astapyralla, qazaq pen qazaq balanyng arasyna týsip, alaqanday aulagha talasty degen ne masqara?!.

Búl kezde Amannyng anasy júmysta bolatyn. Sonysy jaqsy boldy ma dep oilap em. Áytpese, júlysar ma edi.

Álden uaqytta doly әiel kemsendep jylap túrghan úlyn:

– Ói, kóringennen tayaq jegen sorly! – dep basynan bir perip odan sayyn bajyldatyp, júlqy sýirep, ýiine qaray jóneldi. Shanqyldaghan dausy kópke deyin tynshyghan joq.

Aman da Ayaulymdy jetektep, jataqqa bettegen.

Keshke qaray jataqhana dәlizinde bas qosqan balalar tórt qabatty oiran-asyr qylyp týgel sharlap, tyghylyspaq, atyspaq oinaymyz. Eng jaqsysy, qansha shulasaq ta, bizge óz «territoriyamyzda» eshkim jekimeydi, eskertu jasamaydy.

Oynap bolghan son, top bala týn aughansha әngimeleser edik. Jas bolsaq ta, bizding de ózara bóliser múnymyz, sherter syrymyz bar...

Bir kýni sabaqtan kelsem, esik aldynda túnjyrap Aman otyr. Týri qap-qara bolyp týtigip ketken. Sóitsem, olardyng bólmesining syrtyna bireu qosymsha aspaly qúlyp salyp, bekitip qoyypty. Búl – jataqhana mengerushisining isi-tin. Pәteraqyny der kezinde tólemegen bólme iyelerin osylay «jazalaytyn» tәrtip bar-dy.

– Jýr, bizding ýige barayyq. Shay isheyik, – dep edim, Aman kónbedi.

Ekeumiz men ýige kirip alyp shyqqan pechenie, konfet ony-múnyny talghajau qylyp qas qarayghansha otyrdyq. Bir mezgilde Ayaulymdy ertken anasy da kelgen.

Jaghdaydy birden týsingen o kisi týsi súrlanyp, ekinshi qabatqa jedel basyp kóterildi de, qúlyptauly esikti bir iyghymen, bar ekpinimen qaghyp, bólmege búzyp kirdi. Qatty ashulanghan adamnyng airyqsha qayrattanyp ketetinin sonda kórdim. Taldyrmash qana kelgen apay edi. Odan son, qolyndaghy zattaryn tastay saldy da, býkshiyip otyryp, egilip úzaq jylady. Súmdyq qorlanghan siyaqty.

Bir angharghanym, bú kisiler jazda da eshqayda barmaytyn. Soghan qaraghanda eshbir et-jaqyn tuystary da joq-au dep oilaghanym bar.

Al bizding órisimiz kendeu-tin. Kanikul sayyn auylgha, әjeme attanamyn. Jaylaugha baryp qymyz ishemiz, atqa minemiz, qaraqat, itmúryn teremiz. Sugha týsemiz. Ájemning әngimelerin estiymin... Rahat bir kýnder edi.

Qazir oilap kórsem, aula men auyldyng arasynda óskendikten be, Almatyda tughanymmen, naghyz qalalyq bolyp kete almappyn. Ózi, múnday «qosmekendiliktin» paydasy men ziyanyn osy kýnge deyin asa ajyrata da bermeymin...

Bayaghyda Amangha ara týsken әjening aitqany kelip, jataqhananyng barlyq túrghyny derlik óz jaylaryn tapqan. Kóbi Alatau baurayyndaghy әsem shahardan birtindep enseli baspana aldy. Keybireui ghana auyldaryna keri kóshken.

Qarap otyrsam, sol toqsanynshy jylghy oiyn balalarynyng orta jasy býginde qyryqqa tayapty. Bizding jaygha qarama-qarsy ýide túrghan Birjan degen azamatpen әli kýnge deyin aralasyp túramyn. Iri kompaniya jetekshisi. Jighan-tergen aksiyasyn shet elde saqtaghysy keletinin aityp qalghany bar. «Ózing de sóit», – dep qoyady. «Oybay, onday qor qaydan bolsyn bizde!»­ – dep jelkemdi qasyp, kýldim de qoydym.

Ortaq tanystar arqyly Amannyng telefonyn tauyp, habarlasqanmyn. Biz sekildi onyng da Astanagha auysqanyna birtalay bolypty. «Kezdeseyik», – dep quanyp qaldy. Janadan salynghan ýilerge qymbat jóndeu jýrgizip, ishin jihazgha toltyryp beretin qyzmet agenttigin ashypty.

– Mamam zeynet demalysyna shyqqan. Biraq әli júmys istep jýr. Kýili-quatty. Ayaulym qaryndasyng da әdemi bolyp boy jetken. Kýieuge shyqty. Eki balanyng anasy. Túrmys-jaghdaylary jaqsy, ­– deydi...

Qyzyq bolghanda, aldynghy kýni sol Ayaulymnyng ózimen de jolyghyp qaldym. Bir әriptesimdi әuejaygha shygharyp salyp, biyik ghimarattan shyghyp kele jatsam, qarsy aldymnan úshyrasqan jas kelinshek:

– Mәdók agha! – dep qol sozyp, sýiriktey appaq sausaqtaryn úsynyp túr. Qapelimde abdyranqyrap qaldym da, tez tanyp:

– Oi-i, ainalayyn, Ayaulym! – dep esim shyghyp jatyr.

Rasynda da has súlugha ainalypty. Moyyl kózi móldirep, úzyn qolang shashy iyghynan tógilip, jymiya kýledi.

Qasyna erip jýrgen ofiyser de jaydarylana amandasqan. Joldasy eken. Aviasiya kapitany. Synaqshy-úshqysh kórinedi. Ekeuine:

– Baqytty bolyndar! – dep shyn tilektestigimdi bildirdim.

***

Tómenge terezeden telmirgenshe, balalardyng oiynyn aulagha shyghyp, jaqynnan tamashalaudy úigharyp edim. Biraq úldarym meni bayqamay-aq qoysyn, kónilderin bólmeyin dep syrtqarylau, tasalau jerge baryp ayaldadym.

Sәkide shoshayyp birneshe «jankýier» otyr. Kóbi – әjeler.

Bir kezde zanghar, alyp ýiding jalpaq qabyrghasynan alashúbar kólenke jýgirip, ótkinshi jauyn býrkip ótti. Biraq oiyn qyzyghyna berilgen úldar ony eleng qylghan joq. Qayta, alannyng shany basylghanyna quanghan sekildi.

Osylardy kózden tasa qylmay jýrmiz degenmen, búlardyng da óz qúpiyalary, ómirge degen jeke kózqarastary men airyqsha armandary bolatynyn týisinemin.

Búl buynnyng bizge qaraghanda qaq-soqqa, artyq әreketke onsha ýiirlenbeytini, әrbir qimylynyng meylinshe dәl, naqty keletini, anau-mynaugha et-jýregi eljirey qoymaytyny turaly oilaymyn. Mýmkin, qatygez zamangha sonday minez de kerek shyghar. Bilmedim...

IYә, ómir salttary ózgeshe. Jәne búlardyng әjeleri­ de – qalalyq qoy...

Kenet shatyrlap kýn kýrkiredi de, shelektep janbyr tóge jóneldi.

Júqa aq pidjaktyng jaghasymen basymdy býrkep, ýige qaray túra bezdim. Áytpese, shylqyldap, nóser astynda qalatynym anyq. Kónilde «anau úldar qayter eken» degen de alang bar.

Bir qarasam, yrjyng qaqqan balalarym da doptaryn kóterip, sonymnan ilese jýgirip keledi.

Men tosynnan jaughan jauyndy jaqsylyqqa jorydym.

(«Qazaq әdebiyeti», №31)

Miras Múqash

Abai.kz

1 pikir