«Gospodi, ty moya jizni!... «Esti ly u menya takaya pozisiya? Bogu ya budu slujiti, a izmenyatisya y chitati Biblii y molitisya ne budu....»

Sony tragediyamen ayaqtalghan qayghyly jaghday osydan tórt jyl búryn bastaldy, búl ózin-ózi ólimge qighan hristian úiymyndaghy qazaq qyzynyng jeke kýndeligining alghashqy betindegi jazbalary edi. Iya, ómirden ótken adamnyng syryn janggha da bolmas, biraq, ózim qatarlas jastardyng búlay adasyp,  ruhany jol tapqanyn qalamaymyn. Ajar qyzdyng aruaghynan myng mәrte keshirim súray otyryp, «adam nege sektadan shygha almaydy» degen saualgha  osy kýndeliktegi jazbalardy zertteu arqyly jauap bergim keldi.

«Gospodi, ty moya jizni!... «Esti ly u menya takaya pozisiya? Bogu ya budu slujiti, a izmenyatisya y chitati Biblii y molitisya ne budu....»

Sony tragediyamen ayaqtalghan qayghyly jaghday osydan tórt jyl búryn bastaldy, búl ózin-ózi ólimge qighan hristian úiymyndaghy qazaq qyzynyng jeke kýndeligining alghashqy betindegi jazbalary edi. Iya, ómirden ótken adamnyng syryn janggha da bolmas, biraq, ózim qatarlas jastardyng búlay adasyp,  ruhany jol tapqanyn qalamaymyn. Ajar qyzdyng aruaghynan myng mәrte keshirim súray otyryp, «adam nege sektadan shygha almaydy» degen saualgha  osy kýndeliktegi jazbalardy zertteu arqyly jauap bergim keldi.

Ajar ol kezde nebәri 28 jasta bolatyn. Búl  úiymgha kelmesten búryn ol kóp nәrsege ýmitpen qarady, biyikterge ghana úmtyldy.  Onyng bala kezgi armany ýlken belesterdi baghyndyrsam deytin. Zamannyng qiyn túsyna tap kelse de, onyng tandaghany, zamanauy aghylshyn tili  mamandyghy edi. Óz belsendiligi, alghyrlyghynyng arqasynda kolledjdi de, institutty da jaqsygha tәmamdady. Múghalim bolyp, artynan repititorlyqqa auysty, audarmashy da boldy. Osylay birtindep, oigha alghan maqsattary jýzege asyp jatty. Tek, «әttegen-ayy», ol - jetim balalar ýiinde tәrbiyelendi. Ana alaqanyna zar, әke meyirimine qat bop óskendigi jalghyzdyghyn úmytu ýshin jat adamgha jaltaqtap, odan jylylyq kýtuge úmtyluynda edi. Taghdyrynyng osy osal túsy ony óz jolynan ómirlik sýrindiruge sebep boldy. Ol bilikti maman dәrejesinen kósheden aqsha men tamaq súraytyn dәreje qalay jetti, nazar audarynyz...

Tastap ketken ata-anasyna ókpeli ol eseye kele  bar jyludy ainalyp kelgende bóten shirkeuden, yaghni, Oraldyng qaq ortasynda oryn tepken jat dinning sanatyna jatatyn «Blagodattan» tapty, múnda ózin  bireuge kerekpin dep sendirdi. Alayda bәri beker edi, kórsoqyr armany ony aldap, jardan birjolata qúlatty... Nege, óitkeni jaratylysynan músylman bolghandyghy bóten senimdi, basqa dinning qúdayyn úzaq uaqyt jýregine qabylday almay, kóp qinaldy.

Ol qúdaydy tanyghysy, kórgisi keldi, onyng meyirimine bólenip, dauysyn estigisi keldi... Búl ózindik oiy men tәnining qalauy boldy, al, ishki jan-dýniyesi, jýregi, ruhy ne dedi? Ony jazbasynda jalghasqan myna joldardan bayqaysyn... «...Men ózimning kópke deyin qúday jolyndaghy adam ekenime sengim kelmedi, maghan shirkeude «oqy» dep bergen kitaptaryn da oqymadym, tipti, ashyp ta qaramadym. Óitkeni, Isa...Isa joq...

...Kerek deseniz, Isagha birneshe ret senimsizdik arttym, onyng óz balalaryna qamqor bolyp, qoldaytynyna da ilanghan emespin. Iya, ras aitamyn, biraq.....múnym dúrys pa?»

Osylay dep ózine qarsy súraq qoyady da, múnysyna ókinish bildirip bylay deydi: «...Isa, mening odan әri ómirim ýshin ýlken kýsh pen quatyndy bershi! Ótinem, sening jaqsylyghynnan әli de ýmittimin, maghan songhy...  songhy mýmkindigindi bershi...

...Maghan bәrin oilaugha mýmkindik beretin sana beruge kómektesshi, jalynam...».

Qanday ayanyshty! Sózderine qarap, onyng kýn sayyn ishtey óship bara jatqanyn sezesin. Tipti, shirkeuge kelip, baghytynan da airylyp qalghanday ma deysin: «...Qúdayym, ruhany әlemimde aldaghy uaqytta qalay jyljitynymdy aiqyndau ýshin maghan baghytyndy kórsetshi...»

Kýndeligine ýnilsen, onyng kýn ótken sayyn minezining túiyqtalyp, ózin-ózi kinәlauy jiyiley týsedi: «...Óz-ózimnen býgin birneshe ret jiyirkendim....Býgindikke ózim turaly eng las, eng jaman oilardy ghana eske týsirdim,-deydi de: ...O, Isa, maghan endi qanday jospar qúrudasyn, menimen bólisshi... Maghan taghy ne kórsetpeksin, taghy qanday oiyng bar, aitshy, ótinem....» dep nalidy, jylaydy. Alayda, búl ishtegi qorqynyshyn Qúdaydan emes, ózimnen dep toqtatady. Keyde óz әlsizdiginen kýnine kem degende 3-4 adammen renjisetinin, tipti, kýnә ekenin seze túra olargha ghaybat sóz aitatynyn da jasyrmaghan.

Rasymen, oqyp otyryp ózing birge jylaysyn, eriksiz! Sebebi, ol myna úiymgha kirgeli ómirin qúrdymgha jiberdi. Tәp-tәuir júmysynan aiyryldy. Bireuding balasyna kýtushi boldy, alayda, oghan diny uaghyz jýrgizesing dep shygharyp jiberdi. Kórshileri de odan aulaqtady. Endi amalsyz kóp jerlerde ydys juushy, eden juushy bolyp kýnin kórgendigin aitady. Solay bola túra, qaltasyndaghy songhy aqshasyna deyin shirkeuge sadaqagha júmsaghanyn jazady. Óitkeni, ol shirkeu men qúday arasyndaghy qúpiya mýgedekterge, әlsizderge kómektesu dep týsindi, Qúday maghan bәrin keri qaytaryp beredi, múny synaq dep qabyldaytynyn da jasyrmaghan. Tipti, qay kýni qansha tenge joyghanyn da ekinshi bir qoyyn dәpterine týgeldey tizip jazghan. Oqysan, deneng týrshigedi: «Býgingi tabysym 500 tenge, ony «Blagodattaghy» әiel ayaghannan berdi, búl tabystyng 50 tengesi - «desyatinagha» (tabystyng on payyzyn beru shart),  25t - shirkeuge sadaqa, 25t - pastorgha sadaqa,  25t - jinalghan qauymgha sadaqa, 25t - mýgedek adamdargha sadaqa,  25t - missionerlik qyzmetke sadaqa... 140 tengege alghan qaryzymdy ótedim. Búdan 185t qaldy,  80t shirkeuge baryp, ýige qaytu ýshin jolaqygha,  35t kartop,  40t baton,   30t sabyn aldym...» dep kýndegisi dәl osylay  jalghasyp kete beredi. Shirkeuge beretin shyghyny kýn sayyn óse bergeni jazbada aiqyn órnektelgen, júmyssyz Ajargha qiyn soqty.  Tipti, birneshe ret tatargha nәr tappay, jýrgen jerinde úrlyq jasaghanyn, bireulerdi aldaghanyn aityp, qúdayynan jýz mәrte keshirim de súraghanyn kýndeligi dәleldeydi. Amaly qúryghannan ózgege jautandauy kýsheyedi: «...Men osy aptanyng keshinde bir әielding ýiinde boldym. Onymen úzaq әngime aittym. Keterimde ol keshki as әzirlep jatty, men teledidar qarap otyrsam da, qarnym ashqany sonday, maghan da sorpa men bir tilim  nan berse eken dep kýttim...

...Bizding pәterde túratyn apay meni tamaqqa shaqyra ma dep oiladym, biraq shaqyrmady...

...Men kórshimnen qaryzgha taghy da aqsha súradym, biraq ol osy jolymaghan qatty úrsyp tastady, sondaghy aitqany «sen shirkeuge barghannan bastap, barlyq aqshannan aiyryldyn, olar seni aldap jýr, olargha sen emes, sening aqshang kerek»,-deydi

...Býgingi oiym endi qaydan júmys izdesem dep  oilandym...

...Keshe keshkisin júmys turaly úmytyp, basqa oidyng qúshaghyna endim...Nesine oilaymyn, bәri menen bas tartady, eshkimge kerek emespin, tipti Qúdaygha da? «Blagodattaghy sestralarymnan» qashangha qaryz alam, endigi ony qaytaru mýmkin emes...O, Isa, qaydasyng sen? Sening baryna taghy senbeymin, eger bolsang sen meni tyndar eding ghoy, dauysymdy, jalynyp jylaghanymdy estir eding ghoy...Qaydasyn, eng bolmasa, býgin kórinshi maghan, rasymen bar bolsan...»

Úiymgha kelgeli Ajardyng ómiri dәl osylay ózgerip sala berdi. Qansha jyl ótse de, Qúdaygha senbey ózin qinaghanyn ghana sezesin: «...Men keshe tanerteng tósegimnen túrugha erinip, bosqa uaqyt ótkizdim, taghy da ózim ýshin qúlshylyq jasaugha әrekettenbedim.

...Keshe taghy da qúdaygha syiynudy bilip túryp, úmyt qaldyrdym...

...Býgin birneshe ret qúlshylyqtan da, basqa auyr oilardan da aryldym, Qasiyetti ruhtyng aldynda nazarymdy audarttym...

...Búla aptada, yaghni, birinshi, ekinshi... jeksenbi dep ayaqtalyp, qayta bastalatyn osy aptada qúday sózin aitpadym, jeke qúlshylyqty jasamadym...men neshenshi apta qúdaygha jalbarynu rәsimin jasamaghanymnan janylystym...»

Ajar shirkeuge barmau kerek ekendigin bilse de, ózin toqtata almady. Sóitti de, jat aghym ony tura joldan osylay adastyrdy. Ony kýndeligine jaza berdi, jaza berdi.

Jas aru әrkez ózin kinәli sezinip, shirkeuge barugha layyqty emespin dep sheshti, kýndeligindegi songhy jazbalar Qúday ony estimegenin, al onyng jýregi Qúdaygha ashylmaghanyn jetkizedi. Ne dәlel aitsaq ta, ómirining eng songhy sәtine deyin qazaq qyzy Isany moyynday almaghany artynda qalghan qoyyn dәpterinde anyq qoltanba bolyp qalyp qoydy: «...Býgin Qúday turaly emes, ózim turaly kóp oilandym. Oilanyp otyryp kóp abyrjydym...

...Shynyn aitayyn ba...Men osynsha uaqyt ótse de, men Qúdaydy tanyghym kelgen joq. Onyng minezin bilgim de kelgen joq, kerek deseniz men onyng sózderinde oqyghym kelmedi, biraq osynyng bәri qalay bolghanyn ózim týsinbeymin...»

Qyzdyng kýndeliginde aityp qalarlyqtay eshqanday jaqsy sózder mýlde kezdespeydi. Tek ómirden týnilu, ókinu, jylau men qayghyru, ózin o dýniyege әzirleu bar.

Mine, oqyrman, kóz aldynda adamnyng taghdyrynyng op-onay qúrdymgha ketkenining sen de kuәsi boldyn. Ómirge qúshtar jannyng din jolyna týstim degennen keyin qanday halge dushar bolghanyna kýiinish bildirip otyrghan shygharsyn?! Bógde dinnin, jat aghymnyng basty maqsaty - sauatty, qoghamgha paydaly jas azamattardyng aqylyn ulau, ózderine tiyn teben bolsada aldap payda tabu ýshin qoghamnan alshaqtatu, sóitip birjola qúrtu. Osynday qyspaqqa týsken adamnyng ólimnen basqasyn oilauy mýmkin emes edi. Ajar ózin eshkimge, asyly, Qúdaygha da kerek sanamady. Otyz eki ghana jasynda segizinshi etajdaghy ýiining balkonynan sekirip aqyry ajal qúshty, búl Ajar qyzdyng ómirining songhy tandauy, әri sheshimi boldy. Ólimi júmbaq bolghanymen, sebepteri aiqyn edi. Oghan kuә - artynda qalghan qoyyn dәpteri men kýndeligi.

Búl osylay qúrdymgha ketken bir adamnyng ghana taghdyry, al kópshiliginen beyhabarmyz.

Maqalada aruaqtyng syryn kópke jangdy emes, maqsatym osy arudyng qateligin ózgeler qaytalamasyn dep, jogharydaghy súraqqa dәleldi jauap bolsyn dep jazdym. Qanday da bir sheshim, yaky qorytyndy shygharudan aulaqpyn, oy eleginen ótkizip, saraptama jasaudy ózderinizge qaldyrdym. Siz ne deysiz, oqyrman?

«Ya ne hotela poznavati Boga y uznavati Ego harakter y chitati Slovo Ego....» búl Ajardyng kýndeligindegi songhy jazu.

Lәzzat Shaghatay,

Oral qalasy

www.antisektazko.kz