Men óz aqynymdy izdedim. Aqynyndy izdeu - sening jan-dýniyenning әrbir qaltarys-búltarysyn dóp basatyn, sendegi múnlyq kónil-kýiding sherin dәl sherte bilgen súnghyla kýishi siyaqty oi-dertindi emdep júbatatyn, sendegi qayghy-qasiret, quanysh pen shattyqty jyrlap bergen Ólen-bolmysyndy izdeu. Ómir bizge tek ómir sýrip, belgili bir maqsattargha jetudi emes, Alla bergen san sezimderding qaysysy dúrys, qaysysy búrys, búl nelikten, nege búlay boldy? dep oilanyp, bas qatyru ýshin de berilgenin ishtey payymdaysyn. Sondayda sen jan sherindi rentgen sәulesindey býkil say-sýiegine synalay kire alghan Ólen-sәbiydi izdeysin. Sol Ólennen sen ne úqtyn? Úqqan song ne istedin? Týzelding be, joq kýizelding be? Kýrsinding be, joq qalyng oigha ketting be? Joq, aghyl-tegil jylap Aqyn jazghan Ólenmen birge mәngilikting uildegen adamzattyq horyna qosyldyng ba? Osynyng qaysysyn bastan ótkerseniz de eshqaysysy jaman emes. Qaysysyn sezinseniz de siz ýshin quanyshtymyn. Demek, siz әli barsyz, jasaghansyz, jasaysyz da, Ólendi óltirmeysiz. Ólendi óltirmeu - ózindi óltirmeu. Atynnan ainalayyn, Ólen, ony jazatyn jәne oqityn adamzat! Siz ózinizding baqytty ekeninizdi Óleng oqyp otyrghanynyzdan-aq bile berinizshi. Óleng degen sening jan-dýniyenning múnayghan, quanghan, jylaghan shaqtaryn әli de sәby kóniliniz ben pәk sezimin joghaltpaghan jan ekeninizdi eske salatyn dýnie ghoy. Óleng oqyp kýizelseniz de qam jemeniz.

Men óz aqynymdy izdedim. Aqynyndy izdeu - sening jan-dýniyenning әrbir qaltarys-búltarysyn dóp basatyn, sendegi múnlyq kónil-kýiding sherin dәl sherte bilgen súnghyla kýishi siyaqty oi-dertindi emdep júbatatyn, sendegi qayghy-qasiret, quanysh pen shattyqty jyrlap bergen Ólen-bolmysyndy izdeu. Ómir bizge tek ómir sýrip, belgili bir maqsattargha jetudi emes, Alla bergen san sezimderding qaysysy dúrys, qaysysy búrys, búl nelikten, nege búlay boldy? dep oilanyp, bas qatyru ýshin de berilgenin ishtey payymdaysyn. Sondayda sen jan sherindi rentgen sәulesindey býkil say-sýiegine synalay kire alghan Ólen-sәbiydi izdeysin. Sol Ólennen sen ne úqtyn? Úqqan song ne istedin? Týzelding be, joq kýizelding be? Kýrsinding be, joq qalyng oigha ketting be? Joq, aghyl-tegil jylap Aqyn jazghan Ólenmen birge mәngilikting uildegen adamzattyq horyna qosyldyng ba? Osynyng qaysysyn bastan ótkerseniz de eshqaysysy jaman emes. Qaysysyn sezinseniz de siz ýshin quanyshtymyn. Demek, siz әli barsyz, jasaghansyz, jasaysyz da, Ólendi óltirmeysiz. Ólendi óltirmeu - ózindi óltirmeu. Atynnan ainalayyn, Ólen, ony jazatyn jәne oqityn adamzat! Siz ózinizding baqytty ekeninizdi Óleng oqyp otyrghanynyzdan-aq bile berinizshi. Óleng degen sening jan-dýniyenning múnayghan, quanghan, jylaghan shaqtaryn әli de sәby kóniliniz ben pәk sezimin joghaltpaghan jan ekeninizdi eske salatyn dýnie ghoy. Óleng oqyp kýizelseniz de qam jemeniz. Demek, siz bala kezde sengen ertekke, bala qiyaldar men tәtti armandarynyzdy joghaltpaghanynyzdy, myna qiilasqan әlemning sapyrylysqan shaqtaryna qanbaqtay ilesip kete bermey, Ólenge jarmasqanynyz - Uaqyt padishanyng bir sekundy bolsyn kidirtip, mәndi etip ótkizgendiginiz bolyp sanalmaq. Óleng turaly mahabbatymdy aityp jalyqtyryp almayyn, aitpaghym, sonymen, mening Ólenim qayda? Ony jazghan Aqynym kim? Ol qayda?

Bilmesem de ómirdi anyq tanyp,

Óleng jazyp jýrgen em shabyttanyp.

Qala bermey eleusiz,

shyndalsyn dep,

Bir aqyngha kórsettim alyp baryp, - deydi mening Aqynym.

Hosh, bәrimiz de ómirdi әli anyq tanyp bilmesek te, ómir sýruge keldik. Sýrip jýrmiz. Jaratushy jer betine jaryq núryn syilap bizderdi jiberdi. Sosyn ainalany tanyp bilgenimizshe, Ajal merzimge jetkenimizshe - әrtýrli synaqtardan synalyp, shyndalyp baryp, ana jaqqa ketemiz. Biraq, osynyng bәrin tuyla salyp emes, es bilip, etek japqaly sanada Ómirding solay ekenin týiindep qoyamyz. Sosyn mening Aqyn-Ólenim ýlken múhiytqa appaq jelkenin týrip qoyyp, qalt-qúlt etip jolgha shyqty. Ol - erekshe jelkendi qayyq! Óitkeni, onda Óleng sәby de qalt-qúlt etip kele jatty.

Armangha appaq baylanyp,

Aq monshaq jastan týzilgen.

Aybyngha mendik ainalyp,

Jarqyl bop kózden sýzilgen -

Jyrlarym mening jebeushim!

Týnim - joqtaghan ótkenin...

Ýmitim taghy - perishte,

Kibirtiktegen ótkelim,

Kirgizbey qoyghan peyishke,

Jyrlarym - jazmysh syilyghy! - dep bastady ózi. Árbir appaq jelkende Ómirge degen betalys joryghy bastaldy. Bireu mejege jetti, bireu endi bastasa, bireu orta jolda, bireu dauylgha shayqaldy, bireu qirady, bireu qayta túrdy. Al, Óleng mingen qayyqtyng kýii qalay boldy eken? Ol Amanat qoy. Alandaytynym da osy. Ólendi ómirding zandylyqtaryna jyghyp bermey, әlsizdik tanytpay amanatty jaryqqa shygharu - Alla men Adamzattyng aldyndaghy paryzyn oryndau әri  qayyspas adaldyghyn dәleldeu - Ólenning eng negizgi kriyteriyi. Aqyn qaydaghy joqty qiyaldamay, joq nәrselerdi ansatpay, jerdegi adamnyng ghúmyryn týkke túrghysyz etpey, eshteneden jerindirmey, kәdimgi osy siz ben bizdin, barshamyzdyng oiymyzdy bylay týiindeydi.

Qyruar oy shygharyp jýr esimdi,

Osy bastan oigha alam kýresudi.

Kóp júrttaryng sekildi, keledi alghym

Tek ózime tiyesili ýlesimdi!

Kesimdi sóz. Ómirde qol jetken jetistiktermen aldamshy dýniyege beluardan batqandar, tek ózine tiyesili ýlespen shektelse, әlemning de tynyshy búzylmas pa edi?! Biraq, sol toyymsyzdyqqa úrynatyndar da o basta tek ózine tiyesili ýlesti aludan bastap edi ghoy. Ólenmenen osylay jol bastap edik qoy bәrimiz. Bastamaghandar da dәl osy tabaldyryqtan ótedi. Sol kezde janynyzgha appaq jalausha etip berilgen jaryq senim Ólendi de sizge qosa serik etip, Poeziya degen patshalyq bizderdi baqylap túrghan-tyn. Onyng jol-jónekey de, finalda da baqylaushylary qadaghalap túr.

Ketu de - baqytsyzdyq basty qúrdym,

Jetu taghy irisi jaqsy úghymnyn,

Ósken jerden amalsyz ketip baram -

Jaqtaushysy tabylmay jas jyrymnyn,

Joqtaushysy tabylmay jastyghymnyn.

Ólenimdi ózimmen kómbeymin dep,

Ólenimmen ómirdi óndeymin dep,

Aua jútu - az bolyp, arman jútyp,

Kete berem, oigha jýk tendeymin kóp.

IYә, aua jútyp jýrip, arman da jútamyz. Siz ben bizderding bastaghan jolymyz әu basta osy bolatyn. Armannyng jetegine eretinimiz ras qoy?! Barshamyz keshetin ortaq haldi Poeziya patshalyghynyng eng biyik talabyna say etip surettey bilu - amanat arqalaghandardyng boryshy.

Jyrym mening - jetkizbeytin armanym,

Keyde oilanyp qarsy alatyn tandarym.

Jyrym jәne...

jylap jýrgen jýregim,

Bilip qoyyp bar nәrsening jalghanyn!

IYә, deysing taghy da. Ómirde betpe bet kelgen sәtsizdiktermen, qayghyly oqighalarmen qaqtyghysqan kezde ghana selt etip oyanyp, barlyq nәrsening jalghan ekenin eske týsirip jatamyz. Ah úryp, jylap-syqtap, dýniyeden bezip ketetin sanylau tabylsa, kóz kórmes jaqqa qúryp ketkimiz kelip túrady. Biraq, sol sanylaudy tappasyndy biletin, kýnderding kýninde ne bolmasa kez kelgen uaqytta aghyl-tegil jylaytynyndy esinizge kýni búryn salghan janynyzda Óleng bar edi. Ony bayqamaghan tek óziniz. Óleng sizge ózinen ózi kelip júbata almaydy, aitqysy kelgenin aita almaydy. Ol jyr kýiinde terbetushi bolyp, Aqynnyng jýregi arqyly keledi sizge. Siz sol aqynnyng ólenin oqyghan kezde jalghyz emes ekeninizdi, Sizben birge jәne Alla, ýshinshi bolyp jylasqan, múnynyzdy bólisip egilgen Aqynnyng Óleni de qatar boldy. Aqyn arqyly kelgen Óleng bizge bylay deydi:

Jýzden tandap bireuge kezdese me?

Sezimim bar, bir ýlken ózgesherek.

Sol sezimmen keledi ayalaghym,

Adamdardy dýniyeden bezbese dep.

Janym-au, mening Aqynym arqyly kelgen Sóz-Óleng sen qanday meyirimdi edin. Ayaly alaqanyndy sezinip, ishtegi qystyqqan ashy zapyrannyng uytyna ulanbas ýshin, bizge Óleng emshi retinde jiberilipti. Janynyzgha daua izdeseniz - Ólennen tabasyz. Óleng de, Aqyn da bizdi jaqsy kóredi. Bizdi jaqsy kóretin ýshinshi bir әlem Poeziyanyng ókili baryn biz kóbine úmytyp kete beremiz. Kim sen ýshin qayghyryp, kim sen ýshin jan azabyn ótkeripti dese - men esh oilanbastan Ol «Mening Aqynym!» der edim. Aqyn-Óleng nemese Ólen-Aqyn degen úghymdy sen ýshin aiyrmasy joqtay etip kórsetse, onda onyng naghyz Aqyn bolghandyghy. Demek, Óleng men Aqyn egiz. Ol bizding jan tamyrymyzda býlkildep túr. Tek sezine bilu, esty bilu, kóre bilu, meyirim shuaghyna jylyna bilu - óz qolynyzda. Keyde der kezinde nemese onasha qalghan sәtterde qasynyzdan kerekti adamynyz, ata-ana, tughan-tuys, dos-jarandar tabyla bermeydi. Sondayda sizding qasynyzdan Óleng men Aqyn ghana tabylady.

Aqyndyqty qaldyrmaydy múragha,

Tek ózine tiyesili enshi ghyp.

Emde, Aqyn, jýrekterdi «qúrama»,

Júmysyng bar, aty onyng - Emshilik! - deydi. Búl jiyrma jasqa jetpey jatyp-aq, jýrek týkpirinde ózine jýktelgen kiyeli ónerding auyr jýgin arqalaytynyn bilgen Aqynnyng sózi. Búghan taghy dәlel kerek deseniz, mening Aqynym bylay deydi:

Sezinip túryp kýielesh qalpyn jalghannyn,

Adaldyq izdep, tazalyq izdep qor bolam.

Ózgege úqsap ózimdi qaytyp aldarmyn,

O, ómir, aitshy, men-aq pa - paqyr, qolbalan?

Bәrimiz de әiteuir jalghannyng súraghyn tauyp alarday, tapsaq, barsha әlemge jar salarday janyghyp jýretinimiz adamdyq bolmysymyz ekenin, Jaratushynyng jaratqandaghy basty maqsattarynyng biri osy shyghar dep te oilaymyz. Aqyn búl túrghyda sonau әriden qozghamay-aq, osy shaqtyng kelbetimen ómir sýruge ýndeydi. Dana ghasyrdyng kóregen shәkirtindey sizge taghy da júbanysh aitady.

Búl dýniyening jenili men auyryn,

Oylaysyn-au dauylyn da, jauynyn.

Jýreging aq, oiyng taza bolghan son,

Nemenege qorqyp jýrsing bauyrym?

Búl ómirge ózindi ógeysinbe,

Janyng jýdep qayghyryp, kedeysinbe.

Ómir - ózen jәiimen aghyp jatqan,

Joq әlde bay bolghansha bógeysing be?

Taghy da, Iә demeske amalyng joq. Bir qyzyghy, mening Aqynym ne aitsa da ýnsiz kelisemin. Qarsylasyp dau aitugha múrshandy keltirmeydi. Jýieli sózge jýiesiz ghana talasady. Nәpaqa tabu jolyndaghy yryldasqan, shaynasqan qu tirligimizden jalyqsaq ta, sharshasaq ta, Alla bergen jaryqty qiyp kete almaytynymyz nelikten?

Tóbetterge talandyng ba?

Týk emes.

Ajal-aqsha qyzday arbap kýlegesh,

Qytyqtasa jórgeginnen sheship ap,

Kýlmey túryp úiyqtap al, kirer es!

Kim boludy armandap eng basynda,

Kóz qysuda bәlkim kerdeng ghasyr da.

Tósegimde dónbekshiymin týnimen,

Biz Allagha ghashyqpyz ba rasynda?!

Apyrau, ol әli ómir maydangha belshesinen týsip te kórgen joq. (Diplomyn  da almaghan student). Tym qarabayyrlap aitsaq, esh jerde júmys ta istemeydi. Pendeshilik, baqay esep, taq talas, mansap talas degenning әli birde birimen betpe bet kelmegen kezi. Biraq, sonyng bәrin kórip, bilip, basynan ótkerip qoyghanday aitatyny nesi?

Has sәuletshining zerli mýsinindey etip jyrlay bilu - kez kelgenning qolynan kele bermeydi. Ólendi әbden súryptalyp, ekshelip, qashalyp, jýrekterden oryn tapqan kezde ghana - ózine tiyesili túghyryna qondyrugha Poeziya patshalyghy eshuaqytta qabaq shytpaydy. Qay kezde bolsyn has sheberding jýreginen shyqqan Ólen-dýrge dәiim qashanda oryn tabylmaq. Poeziyada bir Aqyn altynmen aptalyp jatsa, bir Aqynnyng óleni jauharmen jasanyp jatady, al bir aqyngha aqyq tartylsa, bir aqyngha laghyl tartylady. Tek Jyr mýsinin súlulyq pen meyirimnen qashay bilseniz, jenisinizdi eshkim de tartyp ala almaydy. Úly Jaratushynyng úly tapsyrmasyn oryndaushylardy «Álemdi súlulyq qana qútqara alady» dep orystyng úly jazushysy F.Dostoevskiy qalay dәl tauyp aitqan desenizshi.

Aqylyndy túsaula sen myqty ghyp,

Sýndi ýiren, janaryna shyq túnyp!

Aqyl emes, nәzik sezim ómirde,

Kóp nәrseni ketsin saghan úqtyryp!

Adamzat bastan keshpegen kermek, ótkermegen qayghy men quanysh bar ma? Joq qoy. Sondyqtan da, aqyndar qay ghasyrda, qay dәuirde dýniyege kelsin, naghyz Aqyn bolsa jýrektegi sózin Adamdargha aityp, qaldyryp ketedi. Olardyng shoghyry tolastamaydy. Janaryp, jasaryp, týleydi. Aytylmaghan oidy jalghaydy, tyng iydeyalar әkelip qosady, sporttyq rekordtar siyaqty sana ekologiyasynyng dengeyin kóterip, janartyp túrady. Adam janyna sәuleli kórik beretin jyrlargha shólirkegen adamzatqa meylinshe molynan úsynady. Al, osy Poeziyagha jana tynys, jana lep, jana Aqyn kelmey qalsa, joghymyzdy joghaltqanday kýige týsetinimiz ras. Sebebi, bizding zamanymyzdyng oy dengeyin kórsetip ketetin zamandas Aqyn qay kezde de qajet. Sondyqtan da izdeymiz.

Quanyshyn jasyrmaydy taghy da,

Mәngilikke ornaghanday janyna.

Mәngilik ústaghanday baqyt atty,

Asau minez arghymaqtyng jalynan.

Adam sonday qayghyrady, quanady,

Jylap túrsa jyly sózden uanady.

Synap qaytem, adam týgil tabighatyn,

Qúlpyrghanmen,

qaytadan quarady.

Búrynnan qalyptasqan dәstýr men nanym-senimdi búzyp-jarugha jay pendening quat-kýshi jetpeydi. Ony tek Payghambarlar ghana jýzege asyrady. Jer betine imandylyqtyn, izgilikting nәrin sebude eng birinshi qatty qinalyp, azap tartatyn payghambarlar men Allanyng elshileri bolsa, sodan keyingi kezekte óner iyeleri - talanttar túrady. Al, Ólenning azabyn tek naghyz aqyn ghana kótere alady. Siz ben biz balasha shattanghan quanysh pen qyzyqtyn, kýiip-janghan qayghynyn, ashy kermekting obrazyn dәlme dәl surettep, auyrsynbas ýshin qayghynyzdyng ózin jenildetip Ólen-órnekke ainaldyratyn, janynyzgha samal lepti shipasyn úsynatyn da osy aqyndar. Aqyn siz ben biz keshken ashy kermekting jýz, myng esesin tartyp baryp, sol qayghygha jany kýiip ketpey kótere bilip, kótergende de sol otty kórikting kóriginen aman shyghyp, sizge tamasha Ólenderimen birge keledi. Onyng myqtylyghy da, mehnaty da, aqyndyq azabynyng syry da osynda jatyr.

Azaby men qayghysyna basqanyn,

U jútamyn qayghyrady jas janym.

Bolatynyn biraq qaydan bileyin,

Qyzyqtyrghan baqytyng da qas-qaghym, nemese

Aqyndyqty aqyl aitu dep biler,

Keybireuler jýr ghoy jerde bizbenen.

Aqyn bolsang - aryng bolsyn kók tirer,

Maqsat emes «júmaq» tabu, izdegen, - deydi.

Parasattyng biyik taghyna nyqtap otyryp alghan jan ghana esti, essiz qylyqtaryna әmirin jýrgize alady. Estisine jol berip, essizin qúryqtaytyn adam balasynyng ústamdylyghy - nәpsini tyng. Jalghannyng jalghan ekenin bilu bir basqa, al ony sezinip, jýrekten eksheu bir basqa. Múny da siz ben bizden búryn aqyndar sezinedi, solar múnayady.

Erkinsitpes ór minezdi jer kimdi?

Eliremin erttep minip erkimdi.

Ertenime en salmaymyn ertekpen,

Emdemeydi ótirikter dertimdi.

Poeziya - jalyndy jyrlardy, tazalyqty, kirshiksiz oilardy sýiedi. Sol súlulyqty Ólenimen әldiylete bilgen Aqynnyng mәueli jyrlary, bizding sharasyz taghdyrgha degen ókpemizding orynsyz ekenin taghy da eske salady.

Taghdyr degen - baqytyn, soryn-daghy,

Asular kýtip túrghan jolyndaghy.

Týsip keter ekem dep túnghiyqqa,

Taghdyrynnan qoryqpa, qorynbaghyn.

Bizderding jerdegi ghúmyrymyz mәndi bolu ýshin, Aqyn jyry arqyly mәngilikting saualyn izdeydi. Biraq, tylsym jaratylys júmbaghyn pendelerine ústatyp bere qoyghan joq. Onyng qashan bolary belgisiz. Bizding maqsat - úly Jyrlarmen susyndau, Ruhty bir sәt bolsyn bayyz taptyru. Adam kónili sekemshil qús siyaqty gharyshtyng appaq joldarymen baylanysqa týsken sayyn, adamdyq atymyzdyng da maghynasy da arta bermek. Demek, Aqynnyng dittegen túsy - biz ben sizding arqalaghan dәruish saualymyzdyng salmaghyna arasha týsip, ózinshe oy bólisui desek, qatelespeymiz. Ómir bizderdi san saualdarymen qyzyqtyrghan, jәne solay bolyp qalady da.

Qara aspangha kók kýmbezdi ýy tigip,

Kýy shertemin ghayyp bolyp kýikilik.

Kýmis-Aydy qonaq qylyp kýtemin,

Kókeyime kirmes ýshin it kirip, nemese

Men - otpyn!

Ertenin erte saghynghan,

Erkine bergen azattyq.

Ghúmyrdy jalghap tamyrgha,

Tanymyn tanghan qazaq qyp.

Aqyn sezim men sýnding ólsheusiz biyik úghymdar ekenin, shyn sýiispenshilikting jas talghamaytynyn, adamzat ony ayaq asty etse fәniyding de súrqy qashatynyn oilap qam jeydi. Jastyqtyng bir aty - albyrttyq. Osynau albyrt kýiding balausa kórinisin mahabbaty mol jyrlarymen keskindegen Aqynnyng aitary da ózgeshe, sezimi de ózgeshe. Minezdi, kesek sózderimen qyz balanyng dayym tәkappar, búla keletin erke qylyqtarymen jyr-monshaqtary arqyly syr aqtarady. Órlik pen ójettiligi basym, batyrlyq pen qaysarlyghy, anghaldyghy men aqyldylyghy bite qaynasqan, jer shayqalsa da sabyryn joghaltpaytyn beynege tәnti boyjetkenning jyrlary jerdegi tirlikting kýikisine úsaqtalmaghan jandy izdeydi.

Bilmesem de sen mening bar syrymdy,

Janarymnan az bolsyn arshy múndy.

Men de erlik jasayyn, seziminmen,

Ólsheyin de ózimning ar-shynymdy, nemese

Siqyr janar jipsiz matap sendegi,

Kóre almaymyn ashyp taghdyr perdeni.

Bilem sening halin-daghy mýshkildeu,

Tappay jýrsing serigindi jerdegi, - bolmasa

Men seni sýie alamyn!

Synarymday jany egiz jaratylghan,

Shalynyp ta jolyna dara qúrban.

Týsin mening osynau aq jýregimdi,

Jaralama oq atyp qanatymnan... - deydi.

Bir qyzyghy, adam shyndyq pen shynayylyqqa ólerdey ghashyq bola túra, ón boyynda adaldyghy men shyndyghy basym jandardan qashyqtau jýruge tyrysady. Qúrmetteydi, biraq әlgindey jannyng aldynda ishki kemshilikterin jasyra almasyn bilip, púshayman halge týsedi. Onyng aldynda eshqanday da júmbaq bolyp kórine almaghan bolmysyna alanday ma, әlde rasynda shynayylyq Ruhtyng jalghyz ekendigin kórsetip túrady ma, aqynnyng shynshyldyghy ózgelerding mysyn basyp, seskendirip túrady. Aqynnyng kókbóridey qayyspas batyl «MENINE!» ózimen dengeyles «MEN» ghana ýilese alady. Búghan Aqynnyng óz sózi dәlel. «Óz baghandy týsirip alday kórme, Adamdardy qimylynan bilemin men» deydi.

Sýy degen úghym - keng auqymdy. Onyng naqty anyqtamasyn beru shart emes, bastysy sýngdi moyyndau. «Sýiem - bitti, shyndyghyma sharshanyz, Kóktem kelse kónilshek bop eriytin, Men emespin aq kóilekti qarsha-qyz» dep ózining asqaqtyghyn tikesinen aityp salady. Aqyn sezimderin seldetip, sýigeni turaly jyrlarymen oghan sipattama beruinen góri onyng onsyz da erekshe bolmys iyesi ekenin bir kórgen sәtten-aq jazbay tanyghan. Oghan tek sol biyik qasiyetterinen alasaryp qalmauyn, tektilik pen degdarlyqtyng tanghy shyqtay jana kýiinde qalghanyna mәngi baqy tilekshi ekenin ghana bazyna etedi.

Bilemin men az-aq sәttik ghashyqtyqty,

Sýie almaytyn sorlylyq, pasyqtyqty.

Kórsetpeshi óz boyynnan osaldyqty,

Qalarmyn әitpese men jasyp tipti.

Esimdi aldy estiligin,

Barlyq minindi býrkep túr.

Onsyz da biraq únatam,

Sonynan sýzilmes eshbirinin.

Aqynda órlik pen erlik, dara minez bolmasa bәri beker. «Esh «Qúdayyn» myqty emes myna maghan, Sýidiruge meni essiz jaramasa!» degenindey, ózining de, ózgening de bastan keshetin sezimderin jyrymen tútastyra otyryp, Ar túnghiyghynan arshylghan jaqútty izdenisin osylaysha ashyq týrde mәlimdeydi.

Baylauly emes baqyt kirpik, shashymda,

Dep qayghyrman, kýnirenben, ashynban.

Mening monshaq kóz jasymda pәktik bar,

Syr ashqyzar shyn Aqsaqal-ghasyrgha, - degen joldardan Aqynnyng ózindik baqytyn izdegen әdemi jyrlarynan kóp nәrseni angharamyz. Baqytty bolu ony ústap alyp, «Minekey, taptym!» dep jar salu emes. Shashasynan ústata berse, ol shirkinge eshkimning talasy bola qoymas. Bәlkim, baqyt taptyratyn shyghar, biraq onyng bizderdi algha jeteleytindigimen qyzyq. Aqynnyng búdan basqa da jan syryn jayyp salghan jyrlarynda barshamyzdyng keudemizde saqtalghan, ony salmaqtaytyn, saraptaytyn, ótkenimiz ben býgingining ortasynda әri-sәri halge týsetin sәtimizdi aishyqty etip jyrlay bilgen. Ol Poeziyagha «Keudeme onyng suretin saldym demimmen, Áytpese meni kim kóringen kep tonaydy», «Quana úshyrdym sen jaqqa qaray, Kónilding kóktemkóz kóbelekterin», «Ómir óter - kýzgi oilardyng synyghy, Ókinishing ólmey qalsa shoshyma» degen syndy kóptegen әdemi, erekshe qaytalanbas óleng joldaryn әkelip qosty.

Ómir sýruding sharty ne?

Kәrilik jengen jasamys emespin, jas ta emen,

Qorghasyn oy kóp basymda.

Ayyrmashylyqtaryn sezinbespin pen әste men,

Mendik aqyndyq - osynda... - dep saualdy ózi qoya otyryp, ózi jauap beredi.

«Mendegi baqyt» degen óleninde Aqyn:

Mende de bar - bir arman,

Kýdikterden qúralghan.

Shygharmaytyn shynyna,

Tipti biyik shynardan.

Mende de bir qayghy,

Quanyshtargha qynbaydy.

Ózining óshpes әrpimen,

Keudemdi boyap syrlaydy.

Mende de bar bir baqyt!..

Ol - mening ózim, ózim ghoy,

Jýregin jýrgen jyrlatyp!

Múnaysam bolghan demeuim,

Týsingeysizder meni Elim:

Ayyrylmas dosym, syrlasym,

MENDEGI BAQYT - ÓLENIM! - dep órnektegen. Sonymen, mening Aqynymnyng aty-jóni - Aygýl Seyilova, al jyr jinaqtary - «Mendegi baqyt!» dep atalady.

Jansaya SYDYQBAY,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi,

Astana qalasy

«Abay-aqparat»