aqyn Júmatay Jaqypbaev turaly oi-tolgham

I.

«Alaqanymnyng bederi óshpes sirә!»

Nyambuugiyn Nyamdorj

Asqaq shabyt, tua bitken tabighy talantymen 1960-70 jyldary shyghys óleng sózining júldyzy bolghan Oljas, Múqaghali, Tólegen, Júmekenderding izin qua, әdebiyetke kelgenimen solardyng salghan ýlgili ong-órnegin qaytalamay, ózindik ýnimen, beyne-bederimen aiqyndalghan, tanylghan sanauly aqyndardyng tobyna Júmatay Jaqypbaev zandy týrde qosylmaq. Jalang maqtau, úrda-jyq úrannan boyyn aulaqqa salyp, sazdy әser, sezim tolghauyn tereng sheberlikpen iygergen aqynnyng ózindik qaytalanbas qoltanbasyn qazaq әdebiyetindegi jana qúbylys dep aitugha bolady. Kózi tirisinde nebәri ýsh jinaghy ghana (tom-tom jinaq shygharghan «aqyn» ataulylar qanshama?!) jaryq kóripti. Demek, osynau naghyz aqyndy oqyrmangha dúrys jetkizuding ornyna, kezinde «erejeli oqulyqqa» berilgen belgili zertteushilerimizding ózi moyyndamay ótkeni ókinishti. Áriyne, qazirding ózinde qanshama myqty aqyndar kópke tanylmay tiri jýr?!...

II.

«... Alty alashty auzyna qaratqan kóripkel óleng qayda? Kim tonap alghan? Nege jazbaymyz?»

Oralhan Bókeev.

aqyn Júmatay Jaqypbaev turaly oi-tolgham

I.

«Alaqanymnyng bederi óshpes sirә!»

Nyambuugiyn Nyamdorj

Asqaq shabyt, tua bitken tabighy talantymen 1960-70 jyldary shyghys óleng sózining júldyzy bolghan Oljas, Múqaghali, Tólegen, Júmekenderding izin qua, әdebiyetke kelgenimen solardyng salghan ýlgili ong-órnegin qaytalamay, ózindik ýnimen, beyne-bederimen aiqyndalghan, tanylghan sanauly aqyndardyng tobyna Júmatay Jaqypbaev zandy týrde qosylmaq. Jalang maqtau, úrda-jyq úrannan boyyn aulaqqa salyp, sazdy әser, sezim tolghauyn tereng sheberlikpen iygergen aqynnyng ózindik qaytalanbas qoltanbasyn qazaq әdebiyetindegi jana qúbylys dep aitugha bolady. Kózi tirisinde nebәri ýsh jinaghy ghana (tom-tom jinaq shygharghan «aqyn» ataulylar qanshama?!) jaryq kóripti. Demek, osynau naghyz aqyndy oqyrmangha dúrys jetkizuding ornyna, kezinde «erejeli oqulyqqa» berilgen belgili zertteushilerimizding ózi moyyndamay ótkeni ókinishti. Áriyne, qazirding ózinde qanshama myqty aqyndar kópke tanylmay tiri jýr?!...

II.

«... Alty alashty auzyna qaratqan kóripkel óleng qayda? Kim tonap alghan? Nege jazbaymyz?»

Oralhan Bókeev.

Túlpar bolar jýirikting qúlynynda tanylatyny ispetti, aqyn bolar darynnyng da bala kezden qalyptasatyndyghy - zandylyq. Dәl solay tanyla bilgen naghyz aqyndy eskek synnyng astyna alyp, әrbir attaghan izin teris kózben qarap, sezim erkindigin esersoqtyqqa tenegenimiz qanday nadandyq desenizshi. Búghan sol kezde qoghamdy jaylap alghan, әli de qonghan júrtynyng shoghy óshe qoymaghan ertedegi әsire sekemshil, solaqay sayasattyng da kesiri tiygen bolar. Keyinnen shyghys dese arab, parsy jaghyna kóz tigip, alang bolatyn teris týsinik payda boldy. Al shyndyghynda, sol shyghystyng tórinde ejelden órkeniyetti, damyghan kóshpeli halyqtyng san ghasyrlar boyy damyghan ónerin qayda qoyamyz?!. Jasyrary joq, kesheni qoyyp, býginning ózinde ózimizdi-ózimiz shettetip, shyghystan góri batystyng «asyrandy balasy» siyaqty sezinetinimizdi qaytersiz! Búl buynsyz jerden pyshaq salumen teng dýniye. Sebebi: kóshpelilerdi batysqa qansha teligenmen olar uyzyn emgen shyghysyn úmytpaydy. Tek shyghystyng tili men ónerinen, oy tolghauy men seziminen alshaqtap, budandanuy mýmkin. Alayda budannyng ózge men ózine tiygizer ziyan-kesiri birdey ekenin úmytpaghan abzal!!!

Ótkenning bәrin «eskilik» dep, senim qúdirettiligin «nashaqorlyqqa» tenep, aqyly adasqan kezde ómirge kelip, tirlik keship, qayghy jútqan daryndylardy oilaghanda janyng týrshigedi. Kesh bolsa da , sony týsingenimiz netken baqyt!..

III.

«Ár halyq danalyghymen tenesedi!»

Ochirbatyn Dashbalbar.

«Er azamaty - ataq qughysh, taq qúmar, qyz-kelinshegi - dýnie qughysh, baq qúmar» kelgen kerenau qoghamda daryndylardy - «aqylsyz», darynsyzdardy «aqyldy» dep sanadyq (әli de solay ma, qalay?!). Adamzattyng dýniyetanymyn tek qana «úly halyqtyn» oi-órisimen baghalap keldik. «Úly halyq», «kishi halyq» degen úghym sanagha shege bolyp qaghyldy. Kýndelikti ómirdegi zang solay bola túrghanymen, jogharyda aty atalghan aqyndarymyzdyng qay-qaysysy da ózin-ózi «óltirip», jalghan daryndylar tobyna enudi ar-namys sanady. Alysty kózdegen naghyz oishyldar kóz aldyn emes, ertenin oilap, iygiligin keler úrpaqqa arnaydy. Múny tereng týsingen aqyn Júmatay Jaqypbaev ta ózin tudyrghan kóshpeli halyqtyng shyghystan ekenin pir tútyp, batystyng ilimimen ashqan sauatyn shyghystyng injil-marjan ýlgisimen sabaqtastyra bilgen. Sony sezingen jýregin babalardyng namysynyng úshqyny ekendigin jadynan bir sәtke de shygharmaghan.

Jaman el, jaman halyq bolmaydy. Jaman pighyldy  jeke adam boluy mýmkin degen tereng úghymdy - aqyn Júmatay sezim shynyna kóteriluding altyn arqauy etti.

IV.

«... Týrki halqyn jiyp

El etkenindi aittym...»

Kýltegin (kishi jazu)

«...úiyqtaghandaryn oyatyp, jatqandaryn

túrghyzyp jýrermin!»

Yrq bitig (tәpkirnama)

«Qazaqtyng bәri syisa dep ashtym aiqara,

Qúshaghym mening órligin jerding qaytala.

Torghaydy atyp, topyraghyna tiygizgen,

Beymergenderding berekesizdigin bayqama!...»  dep appaq kókiregin aiqara ashyp, әlem kenistigine boylaghan aqyn:

«...Baghymday auyr basyma qonghan jygha bar,

Tebinsem atty - temir bet jauym quarar.

Atymnyng atyn aldyryp maghan shaqyrtyp,

Nyspymnyng danqyn namysym algha shygharar...

...Darabozgha bir jaudy eki shaptyrma,

Alty alashtyng aruaghy týgel qolday gór!»  dep, daraboz Qabanbay batyr namysyn sóz etip:

«...Ótkendey boldy birjola múndy әnning shaghy,

Kirgendey boldy mәulen bas shyndardyng sәni.

Orystyng úly Ordadan osynda әkelgen,

Shәiirdi qayran qaldyrdy ghúndardyng shaly!» - dep, kónelerding kóripkeldigin pash etip, ótken dәuirlerdi aralap jýrgen aqyn kenet:

«...Ishki- syrtqy erliging jýrekke syn,

Selt etpesin, bilseng de dir etpesin.

Aqsaq dedik biz Ámir-Temirdi de,

Ol ketkesin... jýzdegen jyl ótkesin!..»  dep, myna býgingi dәuirge kelip, úrpaqtarynyng alauyzdyghyna qayran qalyp, ózine jan serikter izdep:

«Mamyrajay jaqsy uaqyt tudy shyn,

Qaratalgha, Kerulenge, Onongha,

Qaza bermey babamyzdyng qylmysyn,

Jýr, inishek, kýy tartayyq onanda» dep, әueli kóshpendiler dalasyna úly baqyttyng kele jatqanyn kýni búryn anghartyp, sayasatqa jonyn tilgizip, arnasyna tolmay qalghan kip-kishkentay Qaratal ózenin kók týrikten beri әlemge әigili  Kerulen, Onon siyaqty alyp «aghalaryna» aparyp, tabystyrady. Aqyn jýregine syighan dýniyening (ózennin) tartylyp, joghalmaytyndyghyn sezdiredi. Kezinde Ámerikanyng úly aqyny Uolt Uytmen Altaydy óleng etkendeyin, Qaratal boyynda jýrgen qazaq aqynynyng sonau shette jatqan Kerulen, Onondy kókiregimen sezinip, óleng etuinde ýlken syr bar. Úly tenizder bastau búlaqtyng týimedey kózinen nәr alyp, kenistikti iyelenedi. Uaqyt synynan ótken song tereng oidan tuyndaghan úghymnyng aqyn jýregine qalyptasuy - onyng kókireginde kýrdeli tarihtyng tereng shyndyqtary jatqanyn anghartady. Qaratal ózenining barar jeri - tarih tóri, babalar mekeni. Ishki jan-dýniyesining qalauyn oryndau shydamy aqynnyng oi-órisine tikeley baylanysty. Sәule jyldamdyghyndaghy sezim serpilisin tura tartqan syzyqpen ghana kórsetuge bolady. Búl týsinik boyynsha aqyn Qaratal ózenin gharyshtyq sezimning jyldamdyghyn dәleldeushi - týzu syzyq retinde qoldanghan. Kókiregine uaqyt pen alystyq, tartylys pen jyldamdyq, terendik pen nәziktikting osynshama baytaq óresin syidyryp, oy kenistigin iygergen aqyn ózin ýziluge ainalghan tarih pen ghasyrlardy jalghaghan ýlken aqyn ekendigin dәleldegen. Áriyne, osylay ýzildi-kesildi dәlel aitugha bizding qazaqtyng ózgeni týiedey, ózin týimedey etip sezinetin әsire eliktegish sezimi kótermeydi de. Áytse de, birden kóz aldynda aiqyndalyp túrghan dýniyeni býgin qansha jasyrghanmen bәribir keler úrpaq tirnektep jýrip tauyp alary sózsiz emes pe?

«Alysta ne alys, bilimdi men nadannyng arasy alys» dep Baydaly biyding aitqanynday bilimdilik jiyegin sharlap, óz ortasynan alystaghan aqyn sezimi sәule jyldamdyghyn iygerip, aqyl-oydyng shyrqau biyiginen gharyshtyq sezimmen:

«Bir ghajap suret kórdim dep erteng maqtanam,

Bótenning jeri bólektep maghan saqtaghan.

Er Qypshaq edil Evropadan da kórmegen,

Jalayyr Múqylay tanghúttardan da tappaghan...» deydi. Qaranyz, býgingi Júmatay men XII ghasyrda ómir sýrgen Jalayyrdyng daraboz hany Múqylay ekeuining arasynda qansha alystyq jatyr?! Keshe men býgin, býgin men erteng degen siyaqty úghymdy joyyp, uaqyt alystyghyn jene bilgen aqyn kókireginde XII ghasyr men XX ghasyrdyng arasynda alystyq  joq. Meyli, siz 30, 40 ghasyrlarda da Júmataydy oqyp kórseniz, bәri bir sol kýngidey bolyp seziledi. Búl - asa daryndy, sezimtal aqyndardyn  ghana qol jetkizetin úlylyghy. Al, ólenning astarynda jasyryn jatqan ghajayyp órnekter men tereng syrlarymen jeke tanysqan  oryndy. Onsyz Júmataydy tolyq týsinu mýmkin emes. Óitkeni, Júmatay qazaq aqyndarynyng ishinen Maghjannan songhy shyghys tolqynyna tereng boylaghan aqyn. Sol sebepti adamzat dýnie tanymyndaghy mәngilik turaly úghymdardy Júmataydyng shygharmashylyghynan izdestirgen jón. Dala perzentterining sezimindegi birden-bir erekshelik - olar tarihtyng qay kezeninde de bolsyn, oy týiinin aspan kenistigimen tenep, әlemdi týgeldey kókireginde syidyryp, ayalay bilgen. Dәl osy túrghydan kelgende qazirgi bizding tabynyp jýrgen batystyng oishyldary kýrmeude qalady. Olardyn, әsirese Markstan keyingi týsinikteri jeke bir taptyq úghymmen shekteledi. Búl shekteuli úghymnyng shenberine sayyn dalany kóktey ótip, Úly Tәnirding jebeuimen shyndyq shynyn kózdegen kóshpelilerding kenistikke boylaghan auqymdy dýnie tanymyn syighyzu mýmkin emes. Bir ghana mysal: úly Shynghys qaghannyng túsynda kóshpeli taypalar birining tilin biri eshqanday audarmashysyz týsinip, týpki jauyna birge attanyp jýrgen. Búl olardyng shyqqan tegining tym alys emestigin anghartpay ma? Balang Shynghysqa kereyding Toghyryl haghany: «Búlghyn ishiginning qaruyna býlingen elindi býtin etip bereyin...»-dep, aitqan sertinen tanbay oryndaghanynyng ózinde ýlken mәn bolghan shyghar. Tarihta aiqyndalghan búl shyndyq songhy ýsh ghasyr boyy úrpaq jadynan kýshpen alastatyldy. Jany daryndy Júmatay osy týp shyndyqty kózdep, aspan úrpaq - Ghúndardyng aruaghyna tabynyp, onyng úrpaghyn úly birlikke shaqyra bilgen. Zamangha kenjelep kelgenimen ózin tozghyngha úshyraghan týrikting - túqymy, Shynghystyng jarshysy ekendigin tolyq sezingen.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»