Qazaq memlekettiginin  negizi qalanghaly 555 jyl boldy. Tәuelsizdikten beri onyng 540 jәne 550 jyldyq eki dóngelek mereytoyy atap ótilui kerek edi. Biraq bir-de-birine memlekettik dәrejede mәn berilmedi. Demek biylghy ýsh bestikpen órnektelgen data da eleusiz qala beredi... Múnyng bir sebebi - resmy tarihtaghy solqyldaqtyq. Zertteushiler ózderinshe týrli datany dәiektegen bolady, al solardyng oy sharyqtaularynyng kvintessensiyasy ispetti «Qazaqstan tarihy» dәl datany atamay, keltirilgen qily dәlel «Qazaq handyghynyng HV ghasyrdyng 60-jyldarynyng ortasynda Batys Jetisuda qúrylghanyn kórsetedi»  dep mәimónkeletedi (2-tom, 344-b.).

Shyntuaytqa kelgende, eldigimizding tamyry ghasyrlar túnghiyghynda jatyr. Tek keyingi orta ghasyrlarda qazaqtar iri-iri etnostyq toptar retinde monghol imperiyasynyng kýiregen oryndarynda qalghan Noghay Ordasy, Sibir handyghy, Aq Orda, Kók Orda, Ábilqayyr handyghy, Mogholstan sekildi memleketterge qarap túrghan. Búl sayasy birlikterding bәri, olardy Shynghyshan túqymdary biylegenmen, «jergilikti taypalar odaghynyng negizinde» (Qazaqstan tarihy. 2-t., 326-b.) payda bolghan, qazaq memlekettigining izashary ispetti edi. Olar  is jýzinde HIII ghasyrda janasha qalyptasqan qazaq halqynyng әr aimaqtaghy bólikterining týrli kórinistegi sayasy birlestikteri, handyqtary   bolatyn.

Qazaq memlekettiginin  negizi qalanghaly 555 jyl boldy. Tәuelsizdikten beri onyng 540 jәne 550 jyldyq eki dóngelek mereytoyy atap ótilui kerek edi. Biraq bir-de-birine memlekettik dәrejede mәn berilmedi. Demek biylghy ýsh bestikpen órnektelgen data da eleusiz qala beredi... Múnyng bir sebebi - resmy tarihtaghy solqyldaqtyq. Zertteushiler ózderinshe týrli datany dәiektegen bolady, al solardyng oy sharyqtaularynyng kvintessensiyasy ispetti «Qazaqstan tarihy» dәl datany atamay, keltirilgen qily dәlel «Qazaq handyghynyng HV ghasyrdyng 60-jyldarynyng ortasynda Batys Jetisuda qúrylghanyn kórsetedi»  dep mәimónkeletedi (2-tom, 344-b.).

Shyntuaytqa kelgende, eldigimizding tamyry ghasyrlar túnghiyghynda jatyr. Tek keyingi orta ghasyrlarda qazaqtar iri-iri etnostyq toptar retinde monghol imperiyasynyng kýiregen oryndarynda qalghan Noghay Ordasy, Sibir handyghy, Aq Orda, Kók Orda, Ábilqayyr handyghy, Mogholstan sekildi memleketterge qarap túrghan. Búl sayasy birlikterding bәri, olardy Shynghyshan túqymdary biylegenmen, «jergilikti taypalar odaghynyng negizinde» (Qazaqstan tarihy. 2-t., 326-b.) payda bolghan, qazaq memlekettigining izashary ispetti edi. Olar  is jýzinde HIII ghasyrda janasha qalyptasqan qazaq halqynyng әr aimaqtaghy bólikterining týrli kórinistegi sayasy birlestikteri, handyqtary   bolatyn.

Orta ghasyrlarda týrki ru-taypalary jaylaghan Úly Daladaghy әr jana sayasy qúrylymnyng ómirge kelui nemese ómir sýruin toqtatuy biylikten ketirilgen bir әuletting ornyna ekinshi bir ony jengen әulet ókilderining ornyghuyna baylanysty jýzege asyp jatatyn-dy. Osy retpen, Shayban úrpaghy Ábilqayyrdyng memleketi,  qúramynan Ejen-orda úrpaqtary Kerey jәne Jәnibek shyghyp ketkennen keyin on shaqty jyl ótkende,  «әr rudan qosylghan ...qazaq  (maghynasy - «taghy, óz erkimen jýrgen») degen el» (Shәkәrim. II-t., 140-b.), jana sayasi  birlikke negiz bolyp, Qazaq handyghy týrinde jana sapagha auysty (Klyashtornyy S.G., Sultanov T.I. Kazahstan. Letopisi treh tysyacheletiy. - Alma-Ata, 1992. - 215-240-bb.; Istoriya Kazahstana. T.2., 312-319-bb.). Biz ýshin asa manyzdysy - qazaqtyng tarihta túnghysh ret tarih sahnasyna óz etnostyq atauymen memleket qúrugha shyqqan shyqqan tap osy kezi.

Búl tarihy oqighany mýmkin etken qozghaushy kýsh - Úly Dalada ornyqqan biyleushi әuletter әreketteri. Týp atasy -  Joshy. Odan song úlys әmirshiligi onyng úly Batugha ótkeni belgili. Ótemis qajy Deshti-Qypshaqtaghy jogharghy biylikti Shynghyshannyng Batugha qalay bergenin bylay әngimeleydi: qahan «tórt týliginin» ýlkeninen qalghan hanzadalardy qabyldarda arnayy ýiler tiktirgen - Sayyn-hangha, yaghny Batugha «altyn bosaghaly aq ýrge», Orda-Ejenge «kýmis bosaghaly kók orda»,  Shibangha (Shaybangha - B.Q.) «bolat bosaghaly boz orda»...  Ábilghazy, Rashid ad-Din derekterine qaraghanda, Batu-han Shyghys Evropagha jasaghan joryghynan oralghannan keyin, әkesi túrghan jer-sudy kýlli halqymen ózining aghasy Orda-Ejenge bergen,  ol Joshy әuleti armiyasynyng sol qanatyn qúraghan. Al óz iyeligi men Orda-Ejen ýlesi arasyndaghy jer-sudy jәne «bayyrghy elinen tórt basty úryqty» (qosshy, nayman, qarlyq, búiraq taypalaryn) Shaybangha úsynady, onyng әskeri armiyanyng ong qanatyna kirgen. Taghy bir bauyry Toqay-Temirge әskerding artyqshylyqqa ie bóliginen ýles (myn, tarhan, ýisin, oirat) bólgen. Onyng úrpaqtary Qajy-Tarhangha (Astrahan qalasyna) da biylik jýrgizgen. Olar qosyndarymen armiyanyng sol qanatyna endi (Klyashtornyy S.G., Sultanov T.I. Kazahstan. Letopisi... 187-189-bb.).

Orda-Ejen Joshy Úlysynyng sol qanatyn 1226-1253 jyldary basqaryp, «Altyn Orda qúramyna kiretin, ishki-syrtqy sayasaty tәuelsiz Aq-Orda memleketin qúrdy». Onyng sayasy róli tek óz úlysynda ghana emes, kýlli monghol imperiyasynda joghary boldy. Altyn Orda әmirshisi Batu hannyng qoldauymen 1251 jyly úly han bolghan, Shynghyshannyng әigili «tórt kýliginin» kishisi Tólening úly, imperiyanyng tórtinshi әri songhy hany Mónke (1208-1259) ózining zannamalyq jarlyqtarynda - Aq-Orda biyleushisi Orda-Ejen esimin Altyn Orda әmirshisi Batu esimining aldyna qoyyp otyrghan (Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 7-t., 174-b.;  6-t., 577-b.; Klyashtornyy S.G., Sultanov T.I. Kazahstan. Letopisi... 190-b.).

Orda-Ejen men Shayban úlystarynyng jer-suyn alyp jatqan aumaqty  HIV-XV ghasyrlarda  shyghys avtorlary birese Aq Orda, endi birde Kók Orda dep atap jýrdi. Óitkeni Orda-Ejen әuletinen shyqqan biyleushiler qos úlysty da basqarghan. Sodan  da shyghar, derekkózder búl kezendegi Aq Orda jeri retinde Jayyqtan Batys Sibir oipatyna, Syrdariyanyng ortanghy jәne tómengi aghysyna deyingi aumaghyn (yaghny eki úlys alyp jatqan jer-sudy) úqqan. Tili bir, ómir sýru salty bir jergilikti etnostar negizinde shanyraq kótergen qazaq jerindegi túnghysh iri memlekettik qúrylym osy Orda-Ejen men onyng әuleti biylegen Aq Orda edi. HIII-HV ghasyrlardaghy Aq Orda handary mynanday retpen biylikte boldy: Orda-Ejen (1226-1253) - Sartaq - Qonysha - Bayan - Sasy-Búgha - Erzen - Mýbәrәk - Shymtay - Orys (1361-1377) - Qoyyrshaq - Baraq (1426-1428) (Istoriya Kazahstana. T.2. 103-104-bb.; Qazaqstan  tarihy. 2-t.108-109-bb.).  Orda-Ejen men onyng úrpaqtary (Aq Ordany HIV ghasyrda biylegen Orys han jәne HV ghasyrdyng ekinshi shiyregining basynda basqarghan onyng nemeresi Baraq han) sol shaqta eshqaysysynyng oiyna kele qoymaghan, biraq úzamay,  HV ghasyrdyng ortasynda jýzege asatyn iri tarihy betbúrysty nobaylady.

Orys hannyng nemeresi Baraq han shamamen 1410-shy jyldardan Shyghys Deshti-Qypshaqtaghy óz ata-babalarynyng biyligin qaytaryp alu ýshin kýresti.  1422 jyly Edilding tómengi aghysy alqabynda ótken shayqasta ýmitkerler әskerin jenip, Altyn Orda taghyna otyrdy.  Odan 1426 jyly airyldy. Sol jyly  Aq Orda biyleushisi boldy. Syrdariya boyyndaghy qalalargha, Maverannahrgha joryqtar jasady. Ghasyr basynda Ámir Temir basyp alghan Aq Orda astanasy Syghanaqty iyelenu qúqyn qalpyna keltirdi.  Orda-Ejen men Toqa-Temirding Týrkistan ólkesindegi iyelikterin Ámir Temir әuleti biyliginen qaytaryp aludy kózdegen onyng jigerli әreketteri úlystyng bayyrghy quatyn janghyrta almaghanmen, Qazaqstannyng ontýstigindegi sayasy ahualdyng belgili-bir dәrejede ózgeruine alyp keldi (Istoriya Kazahstana. T.2. 538-b.; Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 2-t.147-b.).

XV ghasyrdyng alghashqy shiyreginde Aq Ordada Joshy túqymy (Orda-Ejen, Shayban, Toqa-Temir) ishindegi әulettik kýres jiyilegen-di. Sonyng saldarynan úlysta  býlikter men kiykiljinder tolas tappay jalghasqan. 20-shy jyldardyng sonyna qaray  Altyn Orda memlekettik qúrylymy bólikterining kópshiliginde Shayban balalary biylikke keldi. Al Orda-Ejen úrpaqtary ózderine babalarynan múragha qalghan iyelikterin olardan qorghap qalugha tyrysty. Solardyng biri Baraq-han, jogharyda aitylghanday, úlystyng ontýstik bóligin qaytaryp alu ýshin soghysty.  Ol ólgennen keyin Aq Ordadaghy biylik Orda-Ejen - Orys han әuletinen Shayban әuletine ótti.

Shayban úrpaghy Ábilqayyr  1428 jyly  Batys Sibirdegi Tura ónirinde han taghyna otyrghyzylghan-dy. Onyng handyghy Qazaqstannyng soltýstik-batys jәne ortalyq aimaghyn alyp jatty. Handyq jeri geosayasy túrghyda batystaghy Noghay Ordasy, soltýstiktegi Sibir handyghy jәne shyghystaghy Mogholstan men ontýstiktegi Ámir Temir túqymdary memleketining aralarynda, batysynda - Jayyq ózenine, shyghysynda - Balqash kóline deyin, ontýstiginde Syrdariyanyng tómengi aghysy men Aral tenizi ónirine, soltýstiginde Tobyldyng orta aghysy men Ertiske ketken alyp aumaqty alyp jatty. Ábilqayyr handyghynyng qúramyna qazaq rularynyng kópshiligi, ózge de kóshpendi týrki taypalary kirdi. Múnda  ol   qyryq jyl әmirshi boldy. (Ony HVIII ghasyrdaghy  Ábilqayyr hannan ajyratu ýshin bolar, qazaq tarihy әdebiyetinde esimin Ábilhayyr dep jazu oryn alghan. Dúrysynda, ekeuining de esimi bir - Abu-l-Hayr-han, endeshe, ekeui de  Shynghyshan - Joshyhan túqymy bolghandyqtan,  HV ghasyrdaghy әmirshini  - Birinshi Ábilqayyr, HVIII ghasyr túlghasyn - Ekinshi Ábilqayyr degen jón bolar edi).

Ábilqayyr han basqarghan uaqyt ishinde elding sayasy jaghdayynda túraqtylyq pen tynyshtyq bolmady. «Segiz jýz elu besinshi jyly (1451 jyl shamasy) Shynghys-hannyng úly Joshy-hannyng júrtynda, nemese, búl da sol úghymdy bildiredi,  - Deshti-Qypshaqta Joshy úrpaghynan Ábilqayyr patsha boldy. Sol uaqyttarda búl júrtta odan quatty biyleushi bolghan joq», - dep jazdy Múhammed Haydar  (Iz istoriy kazahov. Almaty, 1999. 32-b.). Ol kýshi kemeline kelgende  Syrdariya boyyndaghy aimaqtargha bet búrdy, sóitip,  sonda  kóship-qonyp túrmys keship jýrgen Jәnibek pen Kereyding jәne olardyng bodandarynyng mýddelerine tiyip, núqsan keltirdi. Osy jәit  әr әulet biyleushileri arasyndaghy taytalasty odan sayyn shiyelenistirdi de, aqyry, Orys-han oghlandaryn ózderine qarasty  ru-taypalardy bastap Mogholstangha - Shugha kóship ketuge mәjbýrlegen óte manyzdy sebep boldy.

Mogholstanda búl kezde, Esen-Búgha-han túsynda, biylik qúrylymy әlsiregen-di. Odan bólinip ketken әmirlerding әrqaysysy óz betterinshe qamal salyp alyp jatty. Qalmaqtar onda ortalyqtandyrylghan biylikting joqtyghyn paydalanyp, Jetisugha shabuylyn jiyiletken. Olar Ystyqkól aimaghyna bardy, 1452 jyly Shugha jetti. Esen-Búgha sonda olargha eleuli qarsylyq kórsete almaghan-dy. Mine osy shaqta oghan Ábilqayyrdyng biyligine narazy Kerey men Jәnibek súltandar keldi...

Olar bir qauym elimen «qazaqtyq» jasaugha, yaghny tynys-tirshilikke qolaysyz biyleushi qúzyrynan qashyp, erkin úiysugha bel bughan-dy. Onday әreketter týrki taypalary ghúmyrynda búryndary da әrәdik kezdesip túrghan, biraq tap osy jolghyday jana memleket qúrugha baghyttalghan  tarihy sipat alghan emes-tin. Altynordanyng ataqty әmirshisi Ózbek-hannyng qúrmetine «Kóshpendi ózbekter memleketi» atalghan Ábilqayyr úlysynan bólinip, Mogholstan aumaghyna kiretin Shu ózenining tómengi aghysy alabyna kóship kelgen az júrt is jýzinde qazaq memlekettigining irgetasy bolyp qalandy. Bolashaq qazaq handyghynyng irgesi týrkiler ómirindegi qatardaghy jәit sanalatyn narazy toptyng erkindiksýigishtik, basybostyq, ózgening ozbyrlyghyna kónbeushilik kórsetip, yaghny qazaq bolyp óz betterinshe otau tigu oqighasymen qalana bastaghanyn tap sol jyldary eshkim bajaylay almaghan bolar.

***

Biz Ábilqayyr handyghyndaghy osynau eki jarylu men bólinu oryn alghan shaqty Qazaq handyghynyng negizi qalanghan uaqyt dep sanaymyz. Alayda sol merzim tarihy әdebiyette әr týrli kórsetiledi. Búl jayyndaghy dau-damay ghylymda kýni býginge deyin tolastaghan joq.  Mәselen, shyghys derekkózderin tauyp, audaryp, zerttep, ghylymy ainalymgha birinshi bolyp qosqan aghylshyn ghalymdary (aytalyq, G.Hovars) atalmysh hanzadalardyng bólinip shyghuy 1451 jyly oryn aldy dep esepteydi. A.Chulochnikov pen B.Ahmedov búl oqigha 1455-56 jyldary boldy dep sanaydy. Úlystaghy kelispeushilik jәne Kerey men Jәnibekting Ábilqayyrdan bólinip kóship ketui 1450 jyly, tipti 1465 jyly  boldy deytin kózqarastaghy avtorlar da bar (Klyashtornyy S.G., Sultanov T.I. Kazahstan. Letopisi... 190-b.). Al Shәkәrim osy oqigha qarsanyndaghy jaghdaydy: «...Shiban (Shayban - B.Q.) nәsilinen Ábilqayyr han degen 1452 jyly Qazan hanyna da, Qyrymgha da qaramay, óz aldyna Joshy úlysynyng kýnshyghys jaghyn týgel biylep túrdy. Sonda qazaqtyng hany Áz Jәnibek han edi, Ábilqayyrgha qarap túrushy edi. Áz Jәnibekting shyn aty Ábusaghiyd  (tarihy әdebiyette Abu-Sayiyd, Bu-Said dep te jazylady - B.Q.) edi. ...Baraq han balasy edi», - dep bayanday kele, oqighanyng mәn-jayy men ótken uaqytyn bylay dep habarlaydy:  «1455 jyly Áz Jәnibek han nemere inisi Shahgerey han (Kerey han - B.Q.) menen tamam qazaqty alyp, Ábilqayyrgha ókpelep, Shudaghy Shaghatay nәsilinen Esen Búghanyng balasy Toqlúq Temirhangha qarady» (Shәkәrim. II tom. 143-b.).

S.G.Klyashtornyy men T.IY.Súltanov «Qazaqstan. Ýsh mynjyldyq jylnamasy» atty ózderining belgili enbeginde sol zamandaghy tarihy oqighalardy ózara salghastyryp talday kele: «...Kerey men Jәnibekting kóship ketken, dәlirek aitqanda, úlys adamdarymen birge moghol hany Esen-Búghanyng iyeligine kóship kelgen uaqytyn 864/1459-60 jyldarmen belgileu kerek» (233-b.), - dep qorytady. «Qazaqstan tarihynyn» avtorlary: «Jәnibek pen Kerey... óz tónirekterine basqa da Joshy әuleti men solargha tәueldi kóshpeli jәne jartylay kóshpeli qazaq dalalary túrghyndarynyng rulyq-taypalyq toptaryn jinastyryp aldy da, 1458-1459 jyldary Ábilqayyr handyghynan tysqary, Mogholstangha, Batys Jetisu jerlerine ertip ketti» (2-t., 232-233-bb.), - dep jaza kele, Qazaq handyghynyng qúrylghan uaqytyn naqtylauda, odan otyz shaqty jyl búryn (1979) jaryq kórgen «Qazaq SSR» tarihyndaghy «1465-1466 jyl» degen merzimdi shýbәsiz qabyldaydy (2-t. 337-b.).  Búl týsinikti de, sebebi «Rashid tarihy» enbegining avtory  qaldyrghan mәlimet negizinde, «tarihy әdebiyette 870/1465-66 jj. - Qazaq handyghynyng negizi qalanghan jyl dep esepteytin pikir tolyghymen qalyptasqan» (Sultanov T. Podnyatye na belay koshme. Hany kazahskih stepey. Astana, 2006. 126-b.) bolatyn. Jәne búl jyl, «Qazaqstan tarihy» avtorlarynyng aituynsha, «Mogholstandaghy sayasy jaghday (Esen-Búgha hannyn... ókimet biyligi ýshin inisi Jýnis hanmen jýrgizgen kýresi, 1462 jylghy onyng ólimi... osy kezende Mogholstanda ókimetting mýldem bolmauy) ...qazaq handary biyligining nyghangyna, ...shyn mәninde derbes sayasy birlestik qúrularyna tolyq qolayly» bolghan. Búghan qosymsha, olar sonday-aq, «Jәnibek pen Kereyding asyqpay Ábilqayyr memleketining kýireuin kýtui eshqanday aqylgha syimaytyn is» ekenin de atap aitady (2-t., 343-b.).

Belgili dәrejede qisyny bar búl sózder Myrza Múhamed Haydardyn: «Qazaq súltandarynyng basqaruynyng basy - segiz jýz jetpisinshi jyldan» (Iz istoriy kazahov. - 29-b.), - degen mәlimdemesimen sózsiz kelisushilikting dәlelderi retinde keltirilgen. Alayda Múhamed Haydardyng óz enbeginde tarihy jyldardy este qalghan dengeyde, jobalap qana qoyyp otyrghanyn shyghystanushylyq әdebiyette akademik Bartolidtan bastap talay ghalym atap aitqan bolatyn. Sondyqtan da qazirgi zamanghy zertteushilerding birazy sol dәuir oqighalarynyng hronologiyasyn ózge materialmen salystyryp qaray otyryp, Qazaq handyghy 1470-1471 jyldary qúryldy dep sanaydy (Sultanov T. Podnyatye na belay koshme... - 126-b.).

Biz búl anyqtaulardan tuatyn qorytyndynyng dúrystyghyna óz tarapymyzdan kýmәn keltiretinimizdi mәlimdeymiz. Múhammed Haydar qazaq handarynyng biyligi qay jyly bastalghanynyng anyghyn «bir Alla jaqsy biledi» deydi (Proshloe Kazahstana... 116-b.). Sondyqtan da  870-shy (1465-66 jj.) jyly qazaq súltandarynyng biyligi bastaldy dep oisha ataghan merzimning turalyghyna, onyng ózi de dúrysy bir qúdaygha ghana mәlim dep otyrghanda, shýbәmen qaraugha әbden bolady.

Qazaq tarihy ýshin asa baghaly derekkóz qyzmetin atqaratyn «Rashid tarihynyn» avtory Jәnibek pen Kereyding «sol kezde Deshti-Qypshaqta Ábilqayyr biylep-tóstep túrghan» jәne «Joshy teginen shyqqan súltandargha kóp jaysyzdyq keltirgen» әreketi saldarynan Mogholstangha kóship kelgen uaqytynyng «moghol әmirlerining әrqaysysy Esen-Búgha hannan bólinip, ózderine qamal salyp alghan» shaqqa say kelgenin aitady  (Iz istoriy kazahov. 29-b.). Osy oqighalar uaqyt jaghynan HV ghasyrdyng orta túsynda oryn alghan dep jobalaugha bolady. Búl kezde Orys-han úrpaqtary Kerey men Jәnibek Qazaqstannyng ontýstik audandaryn biylep túrghan-dy. Olardyng ekeuin de ózderi basqaratyn aumaqta han lauazymymen ataytyn, olargha kezinde Jәnibekting әkesi Baraq-handy qoldaghan ru-taypalardyng Syr boyy qalalarymen baylanysyp jatqan edәuir bóligi baghynatyn-dy. Al Ábilqayyr Syrdariya qalalaryn 1446 jyly alghan. Demek, osy jyldan Joshy-han әuletining eki bútaghy ókilderi arasyndaghy qarsy túrushylyq órshy týsken.  Sol shamada Ábilqayyr úlysyndaghy biylikke narazy  qazaq súltandary men óz elindegi dýrdarazdyqtan kýshi әlsiregen moghol hany arasynda kelissóz jýrgen bolsa kerek...

1935 jyly shyqqan «Qazaqstannyng ótkeni derekkózder men materialda» jinaghyndaghy mәtinge kóz jýgirteyik.  «Tariyh-y Rashidiyden» alynghan ýzikte:  «...Al búl kezde (860 = 1456 j. shamasynda) Deshti-Qypshaqta Ábil-Qayyr-han biylik jýrgizip túrghan edi; odan Joshy túqymy súltandary óte qatty qysastyq kórdi, sodan olardyng ekeui, Jәnibek-han men Kerey-han Mogholstangha qashty. Isa-Búgha-han qashqyndardy jaqsy qarsy alyp, olargha Mogholstannyng batys shet aimaghyn qúraytyn Dju (Shu - B.Q.)  jәne Qozybasy ólkesin bólip berdi. Sonda olar tynysh ómir sýre berdi», - delingen (Proshloe Kazahstana v istochnikah y materialah. Sbornik I (V v. do n.e. - XVIII v.n.e.). Pod redaksiey prof. S.D.Asfendiyarova y prof. P.A. Kunte. 2-e izd. Almaty, 1997. 116-b.).  Bayqalyp túrghanday, onda Ábilqayyr hannyng biylep-tósteuinen qatty qyspaq kórgen Jәnibek pen Kereyding ekeuining de han degen lauazymy bolghanyn Múhammed Haydar Dulaty kuәlandyrady. Deshti-Qypshaq әmirshisi Ábilqayyr Syr men Qaratau ónirindegi jekelegen ru-taypa handary  Jәnibek pen Kereyge shýiilgende, olar músylmansha 860, hristiansha 1456 jyly  Ábilqayyr qúzyryn tastap ketedi...

***

1457 jyly oirattar Mogholstannyng shyghys bóligi arqyly Jetisugha ótip, Týrkistangha úmtyldy. Syghanaq manyndaghy Kókkesene degen jerde Ábilqayyr әskerimen  shayqasty. Ábilqayyr hannyng әskeri jenildi, birneshe joshylyq súltan (Bahtiyar-súltan, Ahmet-súltan jәne basqalar) qaza tapty. Oirattar Syrdariyanyng ortanghy aghysyndaghy qalalardy talan-tarajgha týsirdi. Ábilqayyr han qalmaqtarmen qorlaushylyqqa parapar (qalmaqqa kiriptarlyghyn moyyndap, úlyn amanatqa beru sekildi) sharttar boyynsha kelisimge keluge mәjbýr boldy (Qazaqstan tarihy. 2-t. 147-148-bb.).  Tarihy әdebiyette Jәnibek pen Kerey osy shapqynshylyqtan keyin bólinip ketti delinedi.

Bizding oiymyzsha, 1457 jylghy soghysqa Jәnibek pen Kerey qatysqan joq. Eger óz dәstýrli mekenderinde jýrgen bolsa, olar, sol tústaghy  jekelegen ru-taypa handary retinde, otan qorghau isinen syrt qalmas edi. Jogharyda aitylghan «joshylyq  Bahtiyar-súltan, Ahmet-súltan jәne basqalar» sekildi, qalmaqtardyng jaulaushylyqtaryna qarsy shyghar edi. Demek, olar Ábilqayyr qúzyrynan qalmaqtar shapqynshylyghy bastalardan búryn, 1456 jyly shyghyp ketken de,  oirattar Syr boyyn oirandap jatqanda, Shu saghasy ónirinde jana memleket irgesin qalaumen ainalysyp jýrgen...

Syghanaq týbinde kýirey jenilip, qalmaq shartyna moyynsúnghan Ábilqayyr han birer jylda es jiyady, sosyn ózining shapqynshylyqtan kýizelgen iyelikterinde tәrtip ornatugha kirisedi. Ishki jaghdayyn birshama rettegennen keyin, qúzyrynan bólinip ketip óz aldyna handyq qúrghan Jәnibek pen Kerey handardy juasytyp almaqqa, Mogholstangha attanady. Sol joryq kezinde, 1468 jyly, Joshynyng bir úly Shayban  әuletining qyryq jyl әmirshi taghynda bolghan ókili Ábilqayyr-han qaza tabady. Osy oqighadan keyin Jәnibek pen Kerey óz jaqtastarymen «ózbek úlysyna qayta oralyp, ondaghy jogharghy biylikti basyp alady» (Klyashtornyy S.G., Sultanov T.I. Kazahstan. Letopisi... 238-b.). Sodan bastap Joshy úrpaghynyng basqa bútaghy - Shaybannyng aghasy Orda-Ejennen taraytyn Orys-han әuletining oghlandary basqaratyn jana sayasy jәne memlekettik qúrylym - Qazaq handyghy - Úly Dalada irgesin batyl keneytip, keng qanat jayady.

Kóne shyghys qoljazbalarynyng derekteri men solardy negizge alghan zertteulerde aitylghan kýlli oi-pikirdi talday kele, «Qazaqstan tarihy» avtorlary birinshiden, «Aq Orda handarynyng biyligi is jýzinde Qazaqstan aumaghynyng bir bóliginde... 1428 j. Baraq han qaza tapqannan keyin de» jәne «Kóshpendi ózbek memleketi» delinetin Ábilqayyr handyghy túsynda da ýzilmegenin dәleldey kelip, «Aq orda da Qazaq memleketi bolyp tanyluy kerek» (2-t. 339-b.) dep tújyrady, ekinshiden, «XV ghasyrdyng 50-60 jyldarynda Jetisugha kóship kelgen qazaq taypalarynyn» «býkil aimaqtyng sayasy tarihyna jәne býkil jergilikti qazaq halqynyng taghdyryna ózgeris engizgenin», Qazaq handyghynyng negizi Batys Jetisuda qalanghanyn atap aitady (2-t. 341-342-bb.).

Endi derbes memlekettikti kózdegen sol tarihy oqighanyng búdan 555 jyl ilgeride, 1456 jyly oryn alghanyn moyyndau lәzim...

Beybit QOYShYBAEV,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

«Abay-aqparat»