Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 5681 0 pikir 20 Shilde, 2011 saghat 06:44

Núrlybay Qoshamanúly. «Júmysshy taby» - kýreskerlikting bastauy

Ádette sheteldik monopolister azattyq alghan elderde ekonomikasynyng eng tabysty salalaryn - ken shygharu, óndeu óndirisin iyelenedi. Satyp alu, para beru jolymen biylik tetikterine de mýddeles lobbisterin kirgizip, kóp jenildikterge ie kelisim-sharttargha qol jetkizedi. Qoldary jetkesin óz talaptaryn zorlap úsynyp, búl elderdi ishten qanay bastaydy. Sheteldik monopolistik qanaudyng birte-birte memlekettik monopolistik qanaugha úlasuy «júmysshy tabyn» jәne halyqtyng basqa da bólikterining narazylyqtaryn tudyrady. Osydan tuyndaytyn eldegi kópti tolghantqan jalpyúlttyq daghdarystar terendey kele, búl әdette qalyng búqarany belsendi qimylgha, ashyq qarsylyqtargha barugha iytermeleydi. Monopolistterding zorlyq-zombylyghy men ozbyrlyghy, jemqorlyqpen bylghanghan jergilikti sheneunikterding olarmen sybaylastyghy, ózgege tәueldilik, ekonomikalyq tapshylyq pen túrmystaghy múqtajdyq, enbekshilerding әleumettik qúqyqsyzdyghy júmysshy taby men halyqtyng basqa jikterin kóshelerge shygharady. Óz qúqyqtarynyng saqtaluyn talap etip olar jappay ereuilge shyghu siyaqty tәsilderge jiyi-jii barady. Osylay biyleushi tap dәrmensizdiginen halqyn qanaushy tapqa qarsy "arandatady".

Ádette sheteldik monopolister azattyq alghan elderde ekonomikasynyng eng tabysty salalaryn - ken shygharu, óndeu óndirisin iyelenedi. Satyp alu, para beru jolymen biylik tetikterine de mýddeles lobbisterin kirgizip, kóp jenildikterge ie kelisim-sharttargha qol jetkizedi. Qoldary jetkesin óz talaptaryn zorlap úsynyp, búl elderdi ishten qanay bastaydy. Sheteldik monopolistik qanaudyng birte-birte memlekettik monopolistik qanaugha úlasuy «júmysshy tabyn» jәne halyqtyng basqa da bólikterining narazylyqtaryn tudyrady. Osydan tuyndaytyn eldegi kópti tolghantqan jalpyúlttyq daghdarystar terendey kele, búl әdette qalyng búqarany belsendi qimylgha, ashyq qarsylyqtargha barugha iytermeleydi. Monopolistterding zorlyq-zombylyghy men ozbyrlyghy, jemqorlyqpen bylghanghan jergilikti sheneunikterding olarmen sybaylastyghy, ózgege tәueldilik, ekonomikalyq tapshylyq pen túrmystaghy múqtajdyq, enbekshilerding әleumettik qúqyqsyzdyghy júmysshy taby men halyqtyng basqa jikterin kóshelerge shygharady. Óz qúqyqtarynyng saqtaluyn talap etip olar jappay ereuilge shyghu siyaqty tәsilderge jiyi-jii barady. Osylay biyleushi tap dәrmensizdiginen halqyn qanaushy tapqa qarsy "arandatady".

Sóitip, qanushy men qanalushynyng arasyndaghy taptyq kýreste júmysshylardyng әleumettik-ekonomikalyq talaptarynyng belgili bir shenberi qalyptasady. Ádiletsizdikten tityqtaghan olar jalaqyny ósiru turaly, enbek jaghdaylaryn jaqsartu, júmys kýnin naqtylau, demalys jәne basqa da tiyesili әleumettik kómekterding uaqytyly da tolyq tólenuin, júmysshy mýddesining kәsipodaq tarapynan qorghaluyn, demokratiyalyq qúndylyqtardyng saqtaluyn talap ete bastaydy. Búl zandylyq. Búdan eshqanday da qúbyjyq jasaudyng qajeti joq. Múndaygha olar sheteldiktermen auyz jalasqan memlekettik monopolisterding óktemdigin tejeu, óz qúqyqtaryn qorghau maqsatynda mәjbýrlikten barady.

Tarihtan belgili óz kezeginde «júmysshy taby» sheteldik jәne jergilikti monopolistermen ymyralasqan biylik partiyasynan kóri (bizde ol Núrotandyqtar), qashanda demokratiyalyq oppozisiyalyq aghymdardyng tóniregine toptasyp otyrghan. Múnday prosester әr elde әr týrli jaghdayda órbip, ala-qúla órbise de jalpydemokratiyalyq jәne últ-azattyq qozghalystardyng keybir aghymdarymen de birlesip jatady. Áleumettik-sayasy qayshylyqtardyng ushyghuy, monopolisterding enbekshilerdi ezuining kýsheyui key jaghdayda halyqtyng ekinshi bóligi auyldyng mal baqqan qarapayym «sharualardyn» da júmysshy tabymen biriguine alghysharttar jasaydy. Olardyng birikken qimyldary da jalpy qanaushylargha qarsy baghytta jýredi. Qogham tarapynan songhy kezde jii kóterilip jatqan elimizdegi Qytay qanaushylaryna baylanysty mәseleler de osyghan jatady.

Bir aumaqta bastalghan júmysshy tabynyng әdiletti narazylyghy birtindep elding basqa da ónirlerinde mýddeles júmysshy tabynyng qoldauyna ie bolyp, olardyng sany búqaralyq sipat alady. Sebebi, qogham damuynda júmysshy taby әr kezde de enbekshiler men qanalushylardyng aldynghy qatarly kýreskeri, gegomony bolyp keldi. Tarih talay ret dәleldegen múnday teketires býginde Qazaq Memleketinde de kórinis bere bastady. Búghan býginde elimizding әr týpkirinde әleummettik qanaushylargha qarsy bolyp jatyrghan Qarajambas (Manghystau), Kenqiyaq (Aqtóbe) múnayshylary men Hromtaudaghy "Qazhrom" AQ júmysshylarynyng әleumettik narazylyqtary dәlel bolady. Áleumettik narazylyqtardyng tuuyna nendey jaghdaylar týrtki bolady? Bir ghana mysal: "Obshestvennaya pozisiya" gazetinde zanger, "Manghystau - taghdyr" qoghamdyq qozghalysynyng jetekshisi Q.Besinbergenúly esimdi azamat mynday derek keltiredi. Ol: "Ótken 2010 jyly elimzde 80 million tonna ýstinde múnay shiykizaty óndirilgen. Endi osy kólemdi múnaydan týsken kiristi eseptep kóreyik. Qazirgi kezde múnaydyng baghasy 95 dollar. Endi qaranyz, múnaydyng bir barreli (150 litri) orta eseppen 60 dollar dep alayyq. Bir tonna múnay 1400-1600 litr bolady desek, yaghny 1 tonna múnaydyng baghasy - 600 dollar. Al 80 million tonna shiyki múnaydyng qúny 48 000 000 000 dollar bolady eken. Búl tek qana 2010 jylghy óndirilgen múnaydyng qúny. Eger elimizde óndirilgen múnaydyng kem degende 30%-y Manghystaudyng enshisinde bolsa, ótken jylghy óndirilgen 80 000 000 million tonna múnaydyng 30% qansha aqsha bolady? Baspasózde jariyalanghan derekke sýiensek Manghystaudan ótken bir jylghy óndirilgen múnaydyng qúny 14 400 000 000 dollar bolypty. Ár týrli múnay shyghyndary men salyqty alyp tastaghannyng ózinde (tipten osy shyghyndardyng 50 payyzy degenning ózinde) qalghan milliardtaghan shyghyndar qayda ketti?" deydi. Búl jay ghana qarapayym esep.

Al, bizding jaghdayda bәri kerisinshe. Qoghamdyq tensizdik, dәulettiler men qanalushy tap qarapayym halyqtyng arasyndaghy túrmys jәne tabys alshaqtyghy әbden terendegen. Jaldamaly enbekting ýstem tapqa kiriptarlyghy ushyghyp túr. Manghystau, Aqtóbe júmysshylary jalaqysyn kóterudi talap etip jatyr. Al biylik bolsa júmysshylargha barlyq tiyesili әleumettik jenildikteri men jalaqylarynyng uaqytyly tólenip kele jatqanyn, júmysshylardyng qazirgi taptarynyng orynsyz ekenin jeleu etude. Joq, olay emes, jalaqysymen qosa әleumettik kómekterding dengeyi de taghy kóterilui tiyis. Manghystau múnayynyng bir jyldyq kirisi  14 400 000 000 dollar bolsa, nelikten júmysshylardyng tabysy tómen boluy kerek? Joghary óndiristi mekemening tabysy qay kezde de joghary bolady, demek júmysshylardyng alar jalaqysy da soghan sәikes joghary boluy tiyis. Osyndaydan keyin júmysshylardyng jalaqysyn 100%-gha deyin kóteru kerek degen talabyn zannan tys dep kór.

Osy jerde Manghystau múnayshy - júmysshylarynyng qanaushy tapqa qarsy songhy jyldardaghy jiyilegen ereuili olardy sheshushi tabystargha jetkizip te jýr. "Júmysshy taby" óz kýresinde jalghyz bolghan emes. Oghan qoghamdyq úiymdar men halyqtyng basqa da jikteri tilektes. Júmysshy taby әrkezde de óz jetekshiligin qanaushy tapqa qarsy, halyq mýddesi jolyndaghy tabandy kýresi arqyly ornatady. Sayasy partiyalar men qoghamdyq úiymdar jalpydemokratiyalyq-sayasy reformalar jolynda zang shenberinde halyq búqarasynyng mýddelerin kózdey otyryp, memleketting ishki jәne syrtyq sayasatyna qoghamdyq damudyng jetekshi kýshining biri - júmysshy tabynyn  yqpalyn kýsheytuge aralasugha tyrysuy da zandylyq. Ýstem tapqa qarsy kýreste sayasy aghymdar qashanda júmysshy tabynyng qanaushylargha qarsy kýreste tabighy odaqtastary. Búl da ghylymy aksioma. Búl mýddelestikti: "birin-biri aidap salushy arandatushylardyng isi" (biylik ókilderining sózi) deuge negiz joq. Solay bola túra bizding biylik júmysshylardyng mýddesin qorghaushy sayasy partiyalardy arandatushylargha jatqyzuyn qoyar emes. Qarapayym auyl halqy da júmysshy tabynyng múnay-gaz salasyndaghy kelisim - sharttardy qayta qarap,  óndiris oryndaryn memleket menshigine qaytarudy súraghan talaptaryn qoldaydy. Sharualar da sheteldikterding qazaqtyng óz baylyghyn ózine bermek týgili, kirisinen týsken tamshysynan da jalatpay otyrghanyn kórip otyr.

Biz bir nәrseni anyq týsinuimiz kerek. Manghystau (Qarajambas), Aqtóbe (Kenqiyaq), Atyrau, Batys Qazaqstan júmysshylarynyng kózdegeni: qanaudyng barlyq týrinen, sonyng ishinde sheteldikterding sayasy - ekonomikalyq basybaylyghynan qútylu. Mәselen, Qytay, AQSh sekildi derjavalar Qazaqstandy tәuelsizdigin keshe ghana alghan otar elderding biri retinde әleumettik azattyqqa aparatyn jolgha týskenin qalamaydy. Sheteldikter әr kezde de otar elderge kirgende onyng baylyghyna óz ýstemdigin úzaghynan saqtap qalu ýshin ókimettegi óz sybaylastaryn paragha satyp aludy meylinshe paydalanyp, birte-birte sol elding ekonomikalyq jәne sayasy jaghdayyna baqylaudy óz qoldaryna aludy kózdeydi. Osynday maqsatpen engen Qytay men basqa da sheteldik transúlttyq korporasiyalar býginde bizdi baghynyshty etip ústau ýshin ózderining bet-beynesin býrkemelegen otarshyldyqtyng jana jýiesin engizip jatyr. Búl ekonomikalyq búghau qazirding ózinde qazaq elin qylghyndyra bastady. Qauipti sezingen qazaqtyng "júmysshy taby" búghan jauap retinde qazirding ózinde barlyq jerde ereuilderge shyghuda. Qanaushy tapqa qarsy kóterilgen ereuilshi júmysshylardyng azattyqtan tuyndaghan tabighatyn týsinbeu, olargha qughyn jasau tek qana sheteldikterding paydasyna júmys jasaytynyn, qúqyq qorghau organdary olardy jazalau sharalaryn toqtatu kerek.

Osy orayda qazirgi qazaqstandyq "júmysshy tabymen" birlese qimyldap jýrgen sayasy partiyalardyng (JSDP "Azat", Kommunister, Konstitusiyany qorghayyq" komiyteti t.b) kózdegeni de osyghan sayady. Sheteldik monopolister (qytaylyqtar t.b) Qazaqstandy shiykizattyng qoymasy, kapitalyn ýstemelu jәne ónimin tiyimdi ótkizuding naryghy, shekten tys paydanyng kózi dep qaraydy. "Elimizding ekonomikalyq azattyghy basty mindet" - dep esepteytin demokrattar, әrbir azamaty júmysshylardyng ereuilin bodandyqqa qayta týskeli túrghan "memlekettik derbestigimizdi" saqtap qaludan tuyndaghan kýres qadamyn qoldaulary kerek. Biylik elimizde júmysshylar qozghalysynyng әleumettik keng koalisiyagha ainaluynan, oghan halyqtyng basqa bólikterinin: sharualardyn, orta kәsipkerler men demokratiyashyl ziyaly qauym ókilderining qosyluynan qorqady. Osy baghytta 28.05.2011 kýni Almatyda birneshe sayasy partiyalar men qoghamdyq úiymdardyng bastamasymen kóp jaydy ashyp aitqan mitingi ótti. Oppozisiyalyq demokratiyalyq qozghalystar júmysshylarmen mýddelestigin bildirip, múnay-gaz salasyndaghy Qytaygha ótip ketken aktivterdi, basqa da eldegi strategiyalyq nysandardy memleketting menshigine satyp alu qajettigin mәlimdedi. Búl oryndalmaytyn nәrse emes. Oryndalatyn jәne baylyghyn qaytaruda әlemdik memleketter tәjiriybesinde bar nәrse. Búlay jasaugha Qazaqstannyng baylyghy da (ishtegi jәne syrttaghy kólenkeli biznestegi tabysty qosqanda), mýmkinshiligi de jetedi. Osyny aityp jýrgen partiyalar eshqanday da arandatushylar emes. Kerisinshe, halqyn qanaudy terendetip, ishtegi әleumettik, sayasy ahualdy monopolistermen qosyla ushyqtyryp otyrghan qazaqstandyq biylikting isi men mәseleden syrt qalyp jýrgen Núrotandyqtar bolyp otyr.

Oppozisiyanyng maqsaty - halyqty shekten tys qanaushy, ishtegi әleumettik, qoghamdyq qatynastardy ushyqtyrushy  sebepterding biri bolyp otyrghan sheteldikterdi sayasy jәne ekonomikalyq tirligimizge yqpal etetin manyzdy tetikterin aiyru, últtyq ónerkәsipti damytudy qolgha alyp, demokratiyalyq qúqyqtarymyzdy qorghau, syrtqy sayasatta antikolloniyaldyq baghyt ústanu ghana. Biz, óz halqyn ózgege kiriptar etip, aitaqyrgha otyrghyzatyn biylikpen emes, әr kezde de memleketimizding "shynayy tәuelsizdigi men azattyghy" jolynda jýretin onyng jetekshi kýshi "júmysshy tabymen" birgemiz! Halyq qashanda tek qana demokratiyalyq sayasy reformalardy tu etken júmysshy tabynyng sonynan ergen. Qazaqstan múnayshylary men kenshilerin biz de qoldaymyz. Eki jaqta qanau joyylsyn! Kóter basty, jina esti, Oyan Qazaq!

Núrlybay Qoshamanúly,

Aqtóbe qalasy

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3265
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5602