Alkogoli óndirisin memleket monopoliyasyna ótkizu tiyimdi bolar ma edi?
Reseyde tanerten, keshke jәne demalys kýnderi alkogoli ónimderin satugha tyiym salynyp, zansyz jolmen araq shygharghandargha qylmystyq jaza belgilenui mýmkin. Osynday bastama kótergen Qoghamdyq palata araq-sharap satu isin memleket monopoliyasyna berudi úsynyp otyr. Búghan erler arasyndaghy ólimning 30 payyzy, әielder arasyndaghy ólim-jitimning 15 payyzy qu araqtyng keseli degen dәlelder keltirilgen. Degenmen «ishetinder túrghanda múnday sharadan eshtene de shyqpaydy, qayta sapasyz araqty jasyryp satatyndar kóbeyedi» deushiler de bar. Qazaqstanda araq shygharatyn 40, sharap shygharatyn 24 jәne syra ashytatyn ýlkendi-kishili 62 zauyt bar. Biz sarapshylargha «Qazaqstandaghy alkogoli óndirisin memleket qaramaghyna bergen tiyimdi bolar ma edi?» degen súraq qoydyq.
Múrat ÁBENOV, Mәjilis deputaty:
IYә
- Áriyne, ekonomikalyq túrghydan alkogoli óndirisine memlekettik monopoliya engizgen tiyimdi bolar edi. Óitkeni budjetke de aqsha týsedi, sapa da dúrys bolady. Biraq búl mәseleni múqiyat zertteu kerek.
Reseyde tanerten, keshke jәne demalys kýnderi alkogoli ónimderin satugha tyiym salynyp, zansyz jolmen araq shygharghandargha qylmystyq jaza belgilenui mýmkin. Osynday bastama kótergen Qoghamdyq palata araq-sharap satu isin memleket monopoliyasyna berudi úsynyp otyr. Búghan erler arasyndaghy ólimning 30 payyzy, әielder arasyndaghy ólim-jitimning 15 payyzy qu araqtyng keseli degen dәlelder keltirilgen. Degenmen «ishetinder túrghanda múnday sharadan eshtene de shyqpaydy, qayta sapasyz araqty jasyryp satatyndar kóbeyedi» deushiler de bar. Qazaqstanda araq shygharatyn 40, sharap shygharatyn 24 jәne syra ashytatyn ýlkendi-kishili 62 zauyt bar. Biz sarapshylargha «Qazaqstandaghy alkogoli óndirisin memleket qaramaghyna bergen tiyimdi bolar ma edi?» degen súraq qoydyq.
Múrat ÁBENOV, Mәjilis deputaty:
IYә
- Áriyne, ekonomikalyq túrghydan alkogoli óndirisine memlekettik monopoliya engizgen tiyimdi bolar edi. Óitkeni budjetke de aqsha týsedi, sapa da dúrys bolady. Biraq búl mәseleni múqiyat zertteu kerek.
Alkogoli óndirushilerine qoyar súraghym bar. Byltyrghy jyldyng alghashqy jartysynda Qazaqstan boyynsha el ishindegi óndiris pen importty qosqandaghy alkogoli naryghynyng kólemi 9 payyzgha artyp, 28 million dekalitrden 30,5 dekalitrge deyin artqan. Aldynghy jylmen salystyrghanda import mólsheri 70 payyzgha artyp, ishki óndiris әleueti 2,7 payyzgha kemigen. Múnyng sebebi nede?
Shynymen de, araq-sharapty azyraq shygharatyn boldyq pa, әlde daghdarys kesirinen kóptegen kәsiporyndar kólenkeli bizneske ketti me? Qarjy daghdarysy bastaldy dep araq iship jýrgender viskiyge kóship ketpegen shyghar. Kólenkeli biznes óristegen jerde sapasyz ónim shyghady degen sóz. Búl - talay jylghy tәjiriybede dәleldengen shyndyq. Qalay bolghanda da, qadaghalaudy kýsheytu kerek. Araq óndirisine kelgende budjetting tabysy birinshi orynda túrmauy kerek. Adamgershilik túrghysynan alghanda memleketke óz aldyna múnday maqsat qoydyng qajeti joq. Múnday aqsha bizneske de, memleketke de bereke bere qoymas. Adamdardyng әlsizdigi esebinen aqsha tabugha qarsymyn. Olardy emdeu ýshin kóbirek qarjy júmsaugha tura keledi. Daghdarys zamanynyng ózinde búl saladan payda alugha tyryspaghanymyz jón. Azamattar neghúrlym az ishse, memleketke soghúrlym jaqsy. Óitkeni halyqtyn, әsirese jastardyng densaulyghy óte manyzdy. Búl qazir ýlken problemagha ainalyp otyr. Ókinishke qaray, jarnamagha tyiym salghanymyzben, jastardyng ishimdikke әuestigin azayta almadyq. Jastar syrany kóp ishetin boldy. Olardyng arasynda boyjetkender kóp. Búryndary syrt kózge kórsetuge úyalsa, qazir sәnge ainaldyrdy. Syradan bastap ishimdikke salynyp ketu onay.
Spirttik ishimdikterding jasyryn óndirisi men satyluyna qatysty qatang sharalar engizu qajet. Kóptegen memleketter alkogoli óndirisi men ainalymyna memlekettik qadaghalau engizgen. Órkeniyetti elderde ishimdikting satyluyna baylanysty 10-nan astam shekteu bar. Mysaly, spirttik ónimderdi satugha rúqsat alghan sauda oryndarynyng sanyn anyqtau, araq satatyn dýkenderding mektepke jaqyn bolmauy, alkogolidi ishimdik satylatyn kýnder men saghattardy shekteu, mas adamdargha araq-sharap satpau, jas mólsherine shekteu, saylau nemese iri sporttyq jarystar bolatyn kýni alkogoli satpau. AQSh-ta bir shólmek satyp alu qiyamet-qayym qalalar bar. Europanyng kóptegen elderinde shekteuler engizilgen. Biz de osyghan jetuimiz kerek.
Ámirjan QALIYEV, «Qazalko» qauymdastyghynyng preziydenti:
Joq
- Búl mәsele osydan 2-3 jyl búryn da kóterilgen edi. Biz oghan qarsy shyqtyq. Óitkeni bәsekelestikting joqtyghy araq-sharap ónimderining sapasyn tómendetip jiberedi. Jeke kәsiporyndar әrqashan ónimning sapasyna qarap, kóbirek satugha tyrysady. Kenes ókimeti kezinde araq ónimderining 5-6 týri ghana bolsa, qazir assortiyment 200-300-ge deyin jetedi. Bәsekelestik rynok ýshin óte jaqsy. Kimning ónimi jaqsy bolsa, sol algha jyljidy. Reseyde I Petrden bastap Gorbachevke deyin araq ónimderin óndiruge, ishuge tyiym salugha baylanysty talay zang qabyldaghan. Biraq onyng nәtiyjesi bolghan joq. Onda maskýnemdik óte joghary. Mysaly, bizde adam basyna jylyna 7 litr absoluttik spirtten kelse, olarda 18 litrge deyin jetedi. Búl - óte kóp mólsher.
Áriyne, Resey ýshin maskýnemdikpen kýres birinshi orynda túr. Aksiz qúny joghary bolghandyqtan, zandy jolmen shygharylghan araq qúny jasyryn zauytta qúiylghan shólmekten eki ese qymbat. Júmyssyz, jәrdemaqygha qarap otyrghandar ala almaydy. Resey maskýnemdikke qarsy, kólenkeli bizneske qarsy qalay kýreserin bilmey jatyr. Bizde búl mәsele múnshalyqty manyzdy bolyp túrghan joq. Elimizde araq ishu azayyp keledi. Araqty bos jýrgender, 45-60 jas aralyghynda zeynetke jetpey júmyssyz qalghandar ghana ishedi, júmysy barlar myna zamanda ishe qoymaydy. Sondyqtan júmyssyzdyqty azaytu kerek. Memlekettik monopoliya bolghanda jasyryn biznes kemiydi dep aita almaymyn. Birinshiden, araqtyng týrleri azayady, sapasy nasharlaydy. Sebebi bәsekelestik bolmaydy. Ekinshiden, Reseyde «araqty senbi-jeksenbi kýnderi satpayyq, keshkisin, týnde satpayyq» deydi. Onyng barlyghy bos nәrse. Araqqa tyiym salynghan 80-jyldary Almatyda «Turchatnikte», qonaqýilerde, taksiyde, vokzaldarda jasyryn satylatyn. Ishetin adam qaydan bolsyn tabady. Ishpeytin jaghyn oilastyru kerek.
Bizding jekemenshik zauyttar elitalyq araqtardy da shyghara alady. Olardyng ortasha bagha dengeyindegi araghy bizge jetkizilgenshe jol shyghyny bar, kedennen ótkizgeni bar, baghasy 700-800,1000 tengege deyin kóterilip ketedi. 10-15 myng tengege deyin jetetinderi bar. Syrttan әkelinetin alkogoli ýlesi elde tútynylatyn mólsherding 16 payyzyn qúrap otyr. Resey, ukrain araqtarynyng ótimdi bolyp otyrghan sebebi olarda jarnama bar. Ózderiniz bilesizder, Qazaqstanda araq-sharap jarnamasyna tyiym salynghan. Alayda Reseyding aqparat qúraldary bizding elde taraytyndyqtan, radio, televiziya, týrli-týsti jurnaldar orys ónimderining jarnamasyna toly. Negizinde, olardyng bizding araqtardyng sapasynan artyq eshtenesi joq. Qansha aitqanmen, araq orys mәdeniyetimen baylanysty ghoy. Bizde 35-40 payyzy kólenkede. Olardyng jasyryn júmys jasap jatqany - aksiz qymbat. Salyq mólsheri kәsipkerler ýshin tiyimdi boluy kerek. Salyq joghary bolsa, kәsipkerler odan jaltara bastaydy. Qazir litrine 100 tenge aksiz tóleymiz. Ekinshiden, jeke kәsipkerlerge qiyn tiyip otyrghan taghy bir sebep - songhy ýsh jylda aksiz tólemin kýni búryn tóleytin boldyq. Búl óte kóp shyghyndy qajet etedi. Óitkeni ol ónimning satylar-satylmasy belgisiz. Kәsipkerler osy ýshin nesie alady, al kreditting qúnyn ózderiniz bilesizder. Eseptik-baqylau markasyn araqty óndirmey túryp aluymyz kerek. Ashyq júmys isteytinderding jaghdayyn kórip otyrghan kólenkede jýrgen kәsipkerler ashyq júmysqa barghysy joq.
Týiin
Meruert MAHMÚDOVA, Qoghamdyq problemalardy taldau ortalyghynyng diyrektory:
- Sharap óndirushilerding aituynsha, olardyng atyn jamylyp, naryqqa shygharylghan jalghan ónim ýlesi 60 payyzgha deyin jetip qalady. Ýkimet ónimning sanitarlyq talaptargha say sapaly әzirlenuin, adamdar ulanyp qalmaytynday boluyn qamtamasyz etui tiyis. Salyqtyng tolyq tólenuin, salyqtan jaltarghandardyng jauapqa tartyluyn qadaghalauy kerek. Búghan ýkimetting zandyq tetikteri jetkilikti. Al araq-sharap óndirisine nemese satugha monopoliya engiziluin qoldamaymyn. Memleketting 18 jyl boyy naryqtyq ekonomikany qalyptastyryp kele jatyp, qaytadan óz bauyryna qaytaryp alghany jón bolmaydy. Reseydegi bastamalardan nәtiyje shygharynan kýmәndimin. Óitkeni tyiym salynghan jerde jasyryn әreket jandanady. Júrt samogon, odekolon ishe bastaydy. Múnday tyiymdardy paydalanyp, óz paydasyn kóretinder de tabyluy mýmkin.
Dayyndaghan Anar Quanyshbekova
"Alash ainasy" gazeti 18 mausym 2009 jyl