- Almatyda qonys tep­ke­ninizge qansha uaqyt boldy?
- Bir jyldyng ar jaq, ber jaghy...
- Sizdi ýlken sahnalar­dan ýnemi kórip jýrgenimizge qa­rap, osynda túrady dep oi­lau­shy edim...
- Osy uaqytqa deyin Qa­raghandy memlekettik uniy­versiytetinde, kezinde ózim qúr­ghan «Bota» intelek­tual­dyq ortalyghynda, keyin Me­yirhan Aqdәuletovting sha­qy­ruymen Aqtóbedegi «Altyn Orda» gazetinde, basqa da bir­qatar mәdeniyet salalarynda júmys istedim. Biraz jylym «Qa­zaqstan» últtyq arna­sy­nyng Qaraghandy oblystyq fiy­lialynda ótti.
Alysta jýrsem de, Alma­tymen baylanysym búrynnan ýzilgen emes. Derekti filim­der­ge ssenariy jazyp, kon­sert­terge jii qatysyp túratyn­myn. Byltyr «Qa­­­­­­­zaq­filim» kinostu­diya­sy­nyng bas redaktory Didar Aman­taydyng úsynysymen osynda kóship keldim.
- Múny súrap otyrghanym, kezinde «Qaraghandygha kelip әn aitpaghan adam joq. Tip­ti Reseyding artisteri osy jer­den shiyrlap shyqpaydy. Al Qayrat Baybosynov 20 jyl boyy birde-bir shyghar­ma­shylyq keshin ótkize almay jýr» dep respublika kóle­minde mәsele kóterdiniz. Nә­tiy­jesinde, shahterler qa­la­synda halyq artiysining eki kon­serti úiymdastyryldy. Sol siyaqty Almatyda da kim­der әn salmady?! Sizding osy eki qalanyng birinde konsert qoyatyn uaqytynyz keldi emes pe?
- Ázirge tughan jerimde әue­letip әn shyrqaytynday mýmkindik bolmay otyr. Onyng kóp sebepteri bar. Tara­zy­lasam, Qaraghandygha qaraghanda, Almatyda kóbirek óner kór­setippin. Biraq alghashqy shy­gharmashylyq keshimdi Al­ma­tyda da, Qaraghandyda da emes, Litvada úiymdastyrylghan dýniyejýzilik muzyka fes­tivali ayasynda ótkizdim. Sonda qala meri qabyldap, «Qazaqstan men Litva ara­­­­­­syn­da­ghy birneshe jylda or­­nata alma­ghan mәdeny bay­la­nys­ty bir aptada jýzege asyr­dynyz» dep riza­shy­lyghyn bildirgen. Esimnen ket­peytindey әdemi bir kesh bolghan edi. Alla búiyrtsa, endi Almatydaghy kórer­men­men qauyshyp, óz tuyndy­la­rymdy, qazaqtyng klassiy­kalyq әnderin oryndasam degen oy bar.
- Dәstýrli әn keshi ghoy...
- Jalpy, men qazaq mu­zy­ka ónerinde eki dýniyege qar­symyn. Onyng birinshi­si - maghan «Dәstýrli әn» de­gen sóz únamaydy. Búl joldan qo­sylghan tirkes. Orys tiline au­darsaq, «tradisionnaya pes­nya», yaghny túrmys-salt jyr­lary, әdet-ghúryp әnderi degen maghyna beredi. Toq­sanynshy jyldargha deyin barlyq mu­zyka zertteushi, ónerta­nu­shylar, Mәdeniyet ministrligin bas­qarghan marqasqalar «qa­zaqtyng klassikalyq әnderi» nemese «halyq kompoziy­tor­larynyng әnderi» dep sóiley­tin. Keyin kele «dәstýrli әn» degen atau payda bolyp, qa­lyp­tasyp, sanamyzgha sinip ketti. Óz basym múny qoldamaymyn. Mýlde qarsymyn. Ekinshiden, qar­nymnyng ashatyny, qazir sha­masy kelse, dausynyng bar-joghyna qaramay enbektegen baladan, enkeygen qartqa deyin, әkimqaralar, shendi men shek­pendiler de, qaltasyna miy­niy­disk salyp jýretin boldy. Fonogramma bas auruymyzgha ai­­naldy. Ataqty әnshilerimiz­ding ózi óli dauyspen әn aitu­dan úyalmaytyn boldy. Basqa elde auyz jybyrlatyp, halyqty aldau - qylmys dep sanalsa, bizde sәnge ainalghan. Kezinde Núrghisa Tilendiyev aghamyz «Joghary dәrejeli kýishi bolu ýshin kýnine alty saghat dombyra tartu kerek» degen edi. Ánshi bolu ýshin de solay. Ánshilik, әsirese, jas kezinde kýrdeli izdenisti, tabandy enbekti talap etedi. Jas әnshiler әlden teh­nikagha sýienip alsa, kýn sayyn dauystaryn shynyqtyrmasa, bolashaghynan ýmit kýtip, erteng olar Maqpal, Roza, Naghima shyqqan biyikke shygha alady dep senu qiyn. Álemdegi ýlken elderding barlyghy, tipti kórshi memleketterge deyin fono­gram­­magha әldeqashan tyiym sal­sa da, bizdikiler osyghan nege ýn­siz otyrghanyn týsine almay-aq kelemin!
- Óziniz estradalyq әn­derdi qalay oryndaysyz?
- Men estradalyq әn ait­paymyn.
- Biraq estradalyq әn ja­zasyz, solay ma?
- Óz shygharmalarymdy estradalyq әnder qataryna da jatqyzbaymyn. Dombyranyng tabighatyna jaqyn, lirikalyq qonyr әnder der edim. Ázirge әnderimdi Maqpal Jýnisova, Meruert Týsipbaeva, Erbol Aytbaev, Erkin Shýkimanov, Seyil Ayaghanovtar shyrqap jýr. Eki iyqty júlyp jep, alqyn-júlqyn biyleytindey emes, kónil-kýige baylanysty tughan tuyndylar. Múndylau bolyp keledi. Sekiretin әnderge sa­naly týrde bara almaymyn. Jan-dýniyem oghan qarsy, bol­mysyma, minez-qúlqyma say emes. Jalpy, men qonyr kýiding adamymyn. Asa jarqyldaghan dýniyeni únatpaymyn. Keyde toygha barsang da, «Kónildi әn aitshy» deytin әdet qa­lyp­tasqan. Án ózi qatty quanghanda, ne bolmasa sher tolqytqanda shyghady. Arzan kónilden, toq, kýili ómirden tughan, shougha ja­qyn dýniyeler tez úmytylady da ghúmyry alysqa barmaydy. Al qazaq әnderinde halqy­myz­dyng óner shejiresi, dý­niye­tanymy, kórgen azaby, tartqan beyneti, mún-sheri jatyr. Ony qalay kónildi qylyp aitasyn?! Qazir onsyzda syrty jylty­raghan dýniyeler, sanyn jala­nashtaghan qyzdar men әlekey-shýlekey taqqan qyz dauysty jigit әnshiler kóbeyip ketti. Saudagerler tauaryn ótkizu ýshin syrtqy týrin kelistirip orap qoyady ghoy, ishin ashsang dym joq, tura sol siyaqty. Betterin boyap, shashtaryn sәndep, kó­rermenge kelbetimen únaghysy keledi. Qazirgi ónerpazdar jan dýniyesin bayytqannan góri, materialdyq iygilikke bólenuge jantalasady nemese әzilge búryp aitar bolsaq, olargha jýregin taza ústaghannan góri, sheteldik kóligin ainaday jar­qyratyp mingen manyz­dyraq. Kóp jaghdayda solardan qazaq ónerine qyzmet jasayyn degen niyet kórmeysin...
- Qonyr kýiding adamdary syrt kózge saly sugha ketip, ómirden týnilip jýrgendey kórinetin siyaqty...
- Ne bolsa da әrkimning óz ishinde ghoy. Meni tanyghysy kelgender әnderimdi tyndap kórsin. Dausyma qúlaq týrsin. Qo­lyna dombyra ústaghan әn­shiler óz dengeyimizdi bil­gen­dikten, ózimizdi-ózimiz jar­na­malaghandy únatpaymyz. So­syn qonyr túrmys keshemiz, qo­nyr kýide jýremiz, qonyr әn aitamyz.
Myna qogham maghan suyq kórinedi. Mening janym, mening kónilim, mening ansarym HIH ghasyrgha auady da túrady. Ol qazaq ónerining sharyqtaghan kezeni, әsirese, últtyq muzy­kamyz ýshin altyn ghasyr bolghan zaman edi. Bireuding ótirik maqtap, ótirik kýlip, aldap, bósip túrghanyn kórgenshe, ózimmen-ózim onasha, jalghyz qalghandy dúrys sanaymyn. Kóp adammen aralasa bermeymin.
- Sal-serilerding qasynda top-tobymen ónerpazdar jýr­meu­shi me edi, jalghyzdyqqa qash­qanynyz qalay?
- Sal-seriler zamany qazaqtyng basynan әldeqashan ótip ketti? Ádiletsizdikke tóz­beu, kýshti men juandy halyq­qa jyghyp beru, elding ayauly ada­myn dәripteu, súlulyqty ar­daqtau, eng bastysy, boyynda­ghy jarqyn ónerin qarapa­yym júrtqa pash etu - sal-seri­ler­ding ónerpazdyq ústanymy, serti edi.
Ataqty Qúltuma degen serinin: «Alysyp biy-bolyspen kýnim ótti, Bolghan son, ózim seri kónbedim de» degen óleni bar. Óitkeni ol zamanda serining sózin sóileytin, oghan ara tý­se­tin halqy boldy. Seri men ha­lyq ol zamanda bir-birine sý­yendi. Búl ghasyrlar boyy qa­lyptasqan ýlken eldikting bir nyshany edi. Ataqty «Birjan sal» filiminde Poshtabaydan tayaq jep, qúsalanyp qorlanghan Birjan saldyng «Qazaq qar­taydy» dep nalityn sózi bar. Kinonyng osy jerinde kózime jas keldi. Maghan qazaq qar­taymaq týgili, aljyghan siyaqty kórinedi osy kýni. Qazaqty qazir kim kóringen, onyng ishinde óz balasy qorlaydy, onyng tilin mensinbey, ónerin mazaqtaydy. Osynyng bәrin qazaq sezbeydi, sezse de qayrat kórsete al­maytyn pesh týbindegi aljy­ghan qariya syndy bop qaldy. Sondyqtan jalghyzdyqqa qashpaghanda, qayda qashasyn? Aynaladaghy bolyp jatqan súmdyqtargha qarap, kózinning jasyn jútyp, ishten tynghan­nan basqa dәrmen joq. Keyde ja­zushy, mәdeniyettanushy Ta­lasbek Ásemqúlov aghamyz ekeu­miz bas qosqanda tandy-tangha úryp, bayaghy sal-seriler za­manyn әngime qylyp, sol dә­uirding ishine týsip ketetin sәt­terimiz bolady. Tipti beri qaray shyqqyng kelmey qalady. Ol kýy tartyp, men aityp, bir ja­sap qalamyz. Ókinishtisi, ol dәuirdi biletin, týsinetin, an­saytyn Talasbek siyaqty ýlken ónerpazdardyng myna qoghamda baghasy joqtyghy qynjyl­tady.
Sondyqtan sal-seriler dәu­reni kelmeske ketti dep oi­laymyn.
Keyde jiyn- toylarda dom­byramen әn aitqan sәtterimde, kórermenderge әdeyi synap qaraymyn. Keybireuleri «Búlar әli tiri jýr me?» degendey, bir­týrli kózben qarap otyrady...
- Nege olay oilaysyz?
- Óz mәdeniyetinen jerinip, Batysqa eliktep jýrgender ghoy. Oghan tanghalmaymyz. Biz Kenes ýkimetining otarlauynan qú­tylghanymyzben, qazir sana­myz әlem­dik otarlaugha túty­lyp otyr. Bireuding qansyghyn tan­syq kóremiz. Shetelden kelgen әnshilerding konsertine aqsha shashyp jatatyndardy týsin­beymin. Astana merekesi qar­sanynda Stingting konsertine biyletter 100 myng tengege deyin satylypty. Sol dýniyejýzine tanymal britandyq әnshinizdi Qayrat Baybosynovtyng bir tyrnaghyna tatyrmas edim. Álemdik muzykany joqqa shygharmaymyn, biraq men ýshin onyng óneri jat óner. Fo­no­grammamen әn aita­tyn­dardyng konsertine ayaghymdy baspay­myn. Sanaly týrde bas tarta­myn. Men dombyrany eshqanday qúndylyqqa aiyrbas­ta­may­myn. Ózgening mәdeniyetine, onyng ishinde tobyrlyq mәde­niyet­ke bas ii jaqsylyq әkel­meydi. Ókinishtisi, bizding qogham әzirge osyny úqpay otyr.
Al halyq әnderining kesh­terinde kózi ashyq, qazaqtyng ziyaly bir top shoghyry ghana ke­ledi. Sekseninshi jyldary ha­lyq dombyra dese, ishken asyn jerge qoishy edi. Qazir eshkim tyndamaydy, jatsynyp qaldy. Óitkeni memleketting qam­qor­lyghymen dombyramen әn ai­tatyndardyng birde-birining diys­kisi shyqqan emes. Sonda qazaq mәdeniyetine bólingen qarjy qayda?
- «Qazaqtyng dәstýrli 1000 әni men 1000 kýii» jaryq kórdi emes pe?
- Ol jekelegen últ ja­n­ashyrlarynyn, mәdeniyet qay­ratkerlerining enbegining arqasy. Barlyq mindetti je­kelegen azamattardyn, bol­masa bir produserlik ortalyqtyng iyghyna artyp qoigha bolmaydy. Qazir ortamyzda jýrgen san­laqtargha, jastargha kónil bólui qajet. Solardyng óneri nege na­sihattalmaydy? Qoldau qa­shan jasalynady? Memleket búghan yntaly boluy tiyis. Je­kemenshik radiolardyng qay­sysy últtyq klassikalyq әn­derdi berip jatyr?! Solardy ký­nine on saghat efir taratsan, sonyng tym bolmaghanda bir-eki saghatynda últtyq múralardy taratasyng dep nege mәj­býr­lemeske?!
- «Dombyrany eshkim tyn­damaydy» dep kesip aitugha da bolmas...
- Endi bar ghoy, bir-aq az. Búrynghy balalar dombyragha qol sozsa, qazirgilerding fo­no­grammagha kindikteri jabysyp qalghan. Bizding qatarlas­ta­rymyz, bizden keyingi buyn Jәnibek Kәrmenov, Qayrat Baybosynov, Maqpal Jýnisova Bekbolat Tileuhanov, Janar Ayjanova bolghysy keletin. Óitkeni olardyng kezinde óner­ge kónil bólinetin. Olardan keyin qanshama ónerpazdar shyqty, biraq qamqorshysy joq. Qayrat Baybosynov jarq etip shyqqanda Saparghaly Begaliyn, Ghabit Mýsirepov, Gha­biyden Mústafinder qatty quanyp, Jýsipbek Elebekovke raqmet aitqan kórinedi. Kezinde Bekbolat Tileuhanov eng alghash sahnagha shyqqanda da Aqseleu Seydimbekov aghamyz qolynan jetektep shyghyp, baghasyn berip, júrtshylyqqa tanys­tyrghanyn «Qazaqstan» telear­nasy arnayy kórsetken edi. Sonday-aq batasyn beretin, arqadan qaghatyn dualy auyz aghalar qayda? Qolyna dombyra ústaghan bir qazaqtyng balasyn qamqorlyghyna alyp, sahnagha sýirelep jýrgen agha buyn bar ma, qazir? Osynday dýniyelerdi oilap, janyng qúlazyp, qonyr kýige týspegende qaytesin...
- Al siz óner zertteushisi re­tinde Arqanyng әn mektebin zert­tep jýrsiz be, joq pa­luan­gha on-soly bir me?
- Qazaqtyng halyq mu­zy­kasynyng tarihyn qolymnan kelgenshe qattap, zerttep jýr­min. Búl biraz jyldan beri ainalysyp kele jatqan sýiikti isim desem bolady.
Meninshe, qazaq әni birtútas mektep dep oilaymyn. Keyin bólip-bólip alghan ózimiz. Búryn býkil qazaq Arqanyng da, Je­tisudyng da әnin bólip-jarmay tyndaytyn. Qazir әr ónirding әni ózine ghana kerek siyaqty jik­telip qaldy. Árqaysysy ózine qaray tartyp, iyemdenip aldy. Búl - qauipti ýrdis. Son­dyqtan men úshar basynan bas­tap zerttep kelemin. Bizge eng birinshi HVII ghasyrdan jetken bir-aq әn ol - «Elim-ay». Odan keyin qazaq әnining basynda Birjan sal túrady. Sosyn Aqan seri, Múhiyt, Ýkili Ybyray, Baluan Sholaq, Jayau Músa, Estay, Áset, Jarylghapberdi, Sary, Imanjýsip, Shashubay, Mәdy bolyp kete beredi. Sony Kenenmen týiindeledi. Búlar­dan bólek, bir-eki әnmen ta­nylyp, atausyz qalghan әnshiler bar. Solardyng barlyghyn qam­tyghym keledi.
- Qanday derekterge sý­y­enesiz?
- Búghan deyin jazylghan derekterding barlyghyna sý­y­enemin. Barlyghyn salys­ty­ramyn. Elding auzynan jinay­myn. Qúday maghan sonday qa­bilet bergen, әn tyndaghan kez­de, kimning әni ekenin birden bile alamyn. Mysaly, Ýkili Ybyraydyki ma, dәl tabamyn. Ártýrli sebeptermen Segiz serige biraz әnder tanylyp ketken. Olardyng ara jigin ajyratu qajet. Batys ónirinde tughan әndi soltýstik ónirge apa­ryp telu - qiyanat. Sondyqtan kerek derekke abay bolghan dúrys.

Ángimelesken Qanshayym BAYDÁULET

"Ayqyn" gazeti