26 tamyz - shekara mәselesi sheshilgen kýn. 1920 jyldyng 26 tamyz kýni Qazaq avtonomiyasyn qúru jәne onyng jer kólemin belgileu jóninde dekret qabyldanghan. Osy aituly kýnge býgin 100 jyl tolyp otyr. Osyghan oray tarihshy Beybit Qoyshybaevtyng ótken jyly saytymyzda jariyalanghan maqalasyn qaytalap oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz. 

26 tamyz – kenestik qazaq memleketining tughan kýni. Qazaq Respublikasynyn. Bizding sovettik memleketimizdin. Bizding býgingi Qazaqstan Respublikasy atty tәuelsiz memleketimizding izashary bolghan taptyq memlekettik birlikting dýniyege kelgen kýni.

Býkilrossiyalyq Ortalyq Atqaru Komiyteti men Halyq Komissarlary Kenesi 1920 jylghy 26 tamyzda Qazaq Avtonomiyalyq Sovettik Sosialistik Respublikasyn qúru jóninde arnayy Dekret shygharghan edi. Búl Resey patshalyghy joyghan eldigimizdi jana túrpatta janghyrtugha tyrysqan Alash-Ordany túghyrdan taydyryp, halqymyzgha memlekettiligin kenestik negizde qalpyna keltiruge mýmkindik bergen bolisheviktik ókimet sheshimi bolatyn.

Kenestik Qazaq Respublikasynyng shanyraghyn kóteruge zandyq túghyr soqqan osy tarihy qújattyng qabyldanghanyna biyl, mine, toqsan toghyz jyl boldy. Kelesi jyly bir ghasyr tolady. Bir jyl qaldy.

Sonymen, 26 tamyz – qazaq halqynyng memlekettilik mәrtebesin qaytaruyna  jogharydan jol ashqan tarihy kýn. Qyzyghy, sovet ókimetining asa mәrtebeli basshylary qolymen manyzdy biyik pәrmen dýniyege kelgen osynau tarihy kýn jetpis jyl dәurendegen kenes dәuiri kezining ózinde qazaqstandyq Qazan tuyn asqaqtatushylar tarapynan asa elenbegen-tin. Elenbegen.  Shyntuaytynda, búl datany memlekettiligimizdi janghyrtqan kýn retinde birde-bir ret ataghan da, toylaghan da emespiz. Al qazirgi tәuelsizdik kezeninde ony mýldem úmyt qaldyryp jýrmiz. Degenmen, moyyndau abzal, qazaq eli ýshin manyzy eresen zor bolghan sol toqsan toghyz jyl ilgeridegi sovettik Dekret tónireginde onyng bir ghasyrlyq mereyli datasy qarsanynda azyn-aulaq oy qozghap, ótken jolymyzgha kóz jýgirtip qoy, aldaghy bir jyl ishinde sol syrly qújat haqynda atqarugha tiyis sharualarymyzdy nobaylap alu paryzymyz bolugha kerek.

Jalpy, qazaqtyng imperiya aranyna jútylghan memlekettiligin janghyrtudy kózdegen asa manyzdy oqighalardyng bәri jiyrmasynshy jýzjyldyqtyng alghashqy shiyreginde oryn alghany belgili. Halqynyng jer-suymen qosa ruhany sanasy otarlanyp bara jatqanyn ótkir sezingen diny qyzmetshilerding jiyrmasynshy ghasyr basyndaghy qarsylyq әreketterinen qazaqtyng jana túrpatty últ-azattyq qozghalysy úshqyn alyp, artynsha birinshi orys revolusiyasynyng dýmpuimen kenirek qanat jayyp taraghany, maqsatty baghdarlamasyn qalyptastyrghany mәlim.

Býginde Alash qozghalysy dep atalatyn búl qúbylys jalpyimperiyalyq revolusiyalyq qozghalyspen, imperiyadaghy jalpymúsylman qozghalysymen astasa óristedi. Patshany taqtan taydyrghan ekinshi revolusiyadan – 1917 jylghy Aqpannan keyin qazaq azattyq qozghalysy erkin damyp, jer-jerde ótken jinalystarynda keleshek memlekettilik týrin tanday bastady. Qazaq qayratkerleri Qúryltayshy jinalysqa sendi.  Alayda búrynghy imperiya aumaghynda ornaugha tiyis memlekettik qúrylym týrin anyqtamaq Qúryltayshy jinalys iydeyasyn ýshinshi revolusiya – 1917 jylghy Qazan jenimpazdary joqqa shygharatyny bayqaldy. Sonda olar Qúryltayshy jinalysty kýtpey-aq, últtyng azattyq qozghalysyn mejeli shynyna shygharudy batyl qolgha aldy...

Orynborda jinalghan II Jalpyqazaq sezi delegattary 1917 jylghy 12 (25) jeltoqsanda jana Resey qúramynda bolatyn memlekettik birligining shanyraghyn kóterip, Býkilqazaqtyq «Alash-Orda» Halyq Kenesin – qazaq avtonomiyasynyng ýkimetin saylady.  Sóitip, tarih sahnasyna etnostyq óz atymen shyghyp, tórt ghasyr derbes ómir sýrgennen keyin alpauyt imperiya aranyna jútylghan últtyq memlekettilik әldeneshe ondaghan jyldan son, zamanauy túrpatta janghyrtyldy.

Biraq ghúmyry úzaq bolghan joq. 1917 jylghy 25 qazan (7 qarasha) tónkerisin jasap ómirge keluimen dýniyeni dýr silkindirgen tapshyl bolisheviktik biylikpen 1918 jylghy sәuirde Alash-Orda delegasiyasy kelissóz jýrgizgen, sonda sovettik basshylyq II Jalpyqazaq sezining sheshimderin moyyndaghanday bolghan. Alashtyq delegasiya Kishi Sovnarkomda  avtonomiyanyng basqaru qúrylymyn sovettik reliske jaqyndatu jobasyn jasaghan, delegasiyagha ony jýzege asyrugha qajet mol qarjy berilgen. Alayda keri qaytqan delegasiya qazaq shegine jeter-jetpeste-aq bolishevizm kósemderi «últshyl burjuaziyamen» ymyragha barugha bolmaytynyn mәlimdep, jer-jerdegi ókilderine tiyisti núsqaularyn joldaghan-dy...

1918 jyldyng basynda taghayyndalghan Dala ólkesining komissary, sol jylghy mamyrda qúrylghan Últ isteri jónindegi halyq komissariatynyng Qazaq bólimi el ishinde sovdepter (deputattar kenesi) nasihatyn kýsheyte týsti. Shyghys Alash-Orda ókilderi sovet ókimeti jaghyna shygha bastady. 1919 jylghy 10 shildede Predsovnarkom (Halyq Komissarlary Kenesining tóraghasy) Lenin ólkeni әskeri-azamattyq túrghyda basqarudy jýzege asyrugha tiyis eng jogharghy biylik mekemesi Qazaq revolusiyalyq komiytetin qúru jayyndaghy dekretke qol qoydy. Qúramyna qazaq últ-azattyq qozghalysynyng búrynghy qayratkerleri de kirgen Qazrevkomnyng qaramaghyna Astrahan guberniyasyndaghy qazaq aumaqtary men Oral, Torghay, Aqmola, Semey oblystary berildi. Qazaqtyng ózge terrritoriyalary 1918 jylghy 1 mamyrda jariyalanghan Týrkistan Respublikasynyng qúzyrynda bolyp, 1917 jyldan bastalghan alghashqy asharshylyq zardabyn shegip jatty.

Qazrevkom qily kelissózderden keyin Batys Alash-Ordany barsha qúrylymymen sovetke qaratty, sodan son, 1920 jylghy 9 nauryzda Alash avtonomiyasynyn, onyng ýkimetinin, bólimshelerining taratylghany jóninde sheshim shyghardy. Óstip Alash ýkimeti jenildi, tarih sahnasynan ketti. Shýkir, biraq Alash iydeyasy jenilgen joq. Ol sovet platformasyna shyqqan azamattardyng sanasynda laulap, onymen ruhtanghan kýreskerler әrdayym eldik mýddeni nysana etti. Últ qayratkerlerining qatysuymen kenestik qazaq avtonomiyasyn dayarlau isi danghyl jolgha týsti, búl rette Qazrevkom qyruar júmys jýrgizdi. Qazrevkom belgilegen ókilder bolashaq avtonomiya aumaghyn naqtylaugha baylanysty ortalyqta ótken mәjilisterge qatysty. 1920 jylghy 17 tamyzda  Sovnarkom Qazaq Respublikasy haqyndaghy qújattyng jobasyn qarap, maqúldady.

Osylardan keyin tarihy Dekret dýniyege keldi. Býkilreseylik Ortalyq Atqaru Komiyteti (VSIYK) jәne Halyq Komissarlary Kenesi (Sovnarkom) 1920 jylghy 26 tamyzda Sovnarkomnyng 1919 jyldyng 10 shildesindegi dekretin damyta qarap, Qazaq Respublikasyn qúru jóninde qauly aldy.

Avtonomiyalyq Respublika Resey Sosialistik Federativtik Sovettik Respublikasynyng bóligi retinde qúryldy. Qúramyna Pavlodar, Semey, Óskemen, Zaysan, Qarqaraly ýiezderinen túratyn Semey oblysy, Atbasar, Aqmola, Kókshetau, Petropavl ýiezderinen jәne Omby ýiezining bir bóliginen túratyn Aqmola oblysy berildi. Omby ýiezining Qazaq jәne Sibir bólikterin dәl mejeleudi Qazrevkom men Sibrevkom ózara kelisip jýzege asyrady dep eskertildi. Respublikagha, sonday-aq, Torghay (Qostanay, Aqtóbe, Yrghyz, Torghay ýiezderimen), Oral (Oral, Ilbishin, Temir, Guriev ýiezderimen) oblystary, Kaspiy syrty oblysynyng Manghystau ýiezi, osy oblystaghy Krasnovodsk ýiezining 4-shi jәne 5-shi Aday bolystary, Astrahan guberniyasynan Siynemorskaya bolysy, Bókey ordasy, 1-shi jәne 2-shi Teniz jaghalauy okrugterine japsarlas búrynghy qazynalyq obrok jerlerining aumaghy berildi. Teniz jaghalauy jolaghy jәne Safronov, Ganushkiyn, Nikolaev bolystary Qazrevkomgha qaratyldy. Astrahan atqaru komiyteti janynan  halqy aralas oblystardyng ózara qarym-qatynastaryn múqiyat retke keltiru ýshin Qazrevkom men Astrahan atkomy ókilderi kiretin komissiya qúru kózdeldi. Al sol sәtte Týrkistan Respublikasynyng qúramynda túrghan qazaq territoriyalaryn Qazaq Respublikasy qúramyna qosu sondaghy halyqtyng erik-jigeri nәtiyjesinde jýzege asyrylady dep belgilendi.

26 tamyz Dekreti boyynsha «jergilikti Sovdepter, Ortalyq Atqaru Komiyteti jәne Qazaq Sosialistik Sovettik Respublikasynyng Sovnarkomy» Qazaq Respublikasynyng basqaru organdary bolyp tabylatyn. Osynday qúrylymdy tolyq zandastyru maqsatymen Qazrevkom 1920 jylghy 4–12 qazanda Qazaqstan Sovetterining Qúryltayshy sezin ótkizdi de, ókilettigin toqtatty.

Sezd Qazaq Respublikasy enbekshileri qúqtarynyng deklarasiyasyn qabyldady. Deklarasiyada Resey Federativtik Respublikasynyng qúramynda Qazaq Avtonomiyalyq Respublikasynyng qúrylghany konstitusiyalyq túrghyda jariya etildi. Respublika azamattarynyng negizgi qúqtary men mindetteri, memlekettik biylik organdary, saylau jýiesi men onyng prinsipteri,  jer sayasaty, sottyng úiymdastyryluy men qyzmetining jýiesi belgilendi. Respublikanyng jogharghy biylik organdary – Ortalyq Atqaru Komiyteti (Qazatkom) men Halyq Komissarlary Kenesi (Halkomkenes) saylandy.

Múnyng bәri júrtshylyq tarapynan jaqsy qabyldandy, qazaqtyng sovettik últtyq memlekettiligining jariya boluy otarlyq qapastan shyqqan halyqtyng últtyq janghyru jolyndaghy alghashqy qadamy retinde baghalandy.

Biraq, qazaqtyng últtyq memlekettiligi 1920 jyly jariya boldy degenmen, is jýzinde últtyq memlekettilik ýshin kýres eshqashan tolastaghan joq.  Respublikanyng shyghysynda da, batysynda da shekaralar birtindep naqtylanyp jatty. Qazrespublika aumaghynda 1921–1923 jyldary ýlken asharshylyq boldy. 1924 jyly Orta Aziyada janasha túrpatta últtyq-memlekettik jikteu jýrgizildi. Mejeleuden song ontýstik qazaghy jer-suymen respublikagha qosyldy. Endi Qazaq Respublikasy Ýlken Týrkistan ólkesinde shanyraq kótergen memlekettik qúrylymdardyng ishindegi halqynyng sany jaghynan da, jerining kólemi jaghynan da eng kórnektisine ainaldy. Biraq ol Ózbek, Týrikmen memleketteri tәrizdi Sovet Odaghyn qúrushy odaqtas respublikalar qataryna jolatylmay, búrynghysynsha, RKFSR qúramynda qaldyryldy. Sonda Ýlken Qazaqstan Kenesterining 1925 jylghy 1-shi (jalpy reti boyynsha 5-shi) sezinde búryn jәy ghana jariyalanghan Qazaq Últtyq Respublikasynyng endi is jýzinde qúrylghany jóninde bar dauyspen atap aityldy. Oryssha «kirgiyz» dep aitylyp-jazylyp kelgen halyq pen memleket atauy resmy týrde «qazaq» atauyna almastyryldy. Respublikanyng últtyq sipatyn naqty ispen tiyanaqtaudy kózdeytin birqatar manyzdy qarar qabyldandy. Ókinishke qaray, olardyng bәri birdey bolisheviktik ortalyq tarapynan qoldau tappady.

Búrynghy imperiyany halyq kónilinen shyqqan kenestik biylik torymen shyrmaghan sovet ókimetining qúlaq kýiin kommunistik  partiya keltirip otyrghany mәlim. Al bolishevizmning kompartiyasy ózining tabighatynan qatang ortalyqtandyrylghan imperiyalyq partiya bolatyn. Tiyisinshe, onyng taktikalyq eseppen qúrghan últtyq qúrylymdarynyng barshasy kommunistik maniyfeste tújyrymdalghan «júmysshylarda otan joq» qaghidasyna adaldyqpen, әrdayym dýnie jýzi proletarlaryn biriguge shaqyryp úrandatatyn. Jergilikti júrttyng taptyq túghyrdan tiytimdey de auytqymauy senimdi kózder arqyly qatang qadaghalanyp túratyn.  Osynday iydeologiyalyq ahualda Qazaqstandy basqarugha 1925 jyly jiberilgen «kóldeneng kók atty» jergilikti kommunisterding sana-sezimin, oilau kókjiyegin bir arnagha týsiru, kóndikpeytinderin qyzmetten, elden alastau, alashordashy delinetindermen ymyrasyz kýresu sayasatymen qatar qazaqtyng últtyq mýddesine kereghar solaqay reformalardy oiyndaghyday jýrgizu arqyly respublikany 1931–1933 jyldarghy alapat asharshylyqqa dushar etti.

Halyqty Últtyq Apat úiyghyna tirep, joyylugha taqaltqan emissardyng qatelikterin týzeuge ortalyq ekinshi bir «senimdi ókilin» jiberdi. Onyng basshylyghymen el ensesin kóterdi. Tiri qalghan júrtty qayrattandyru, bosqandardy elge qayta jinau,  qúlaghan dәstýrli sharuashylyqty jandandyru, әsirese mәdeny revolusiya jasau nәtiyjeleri júrtty sýisindirdi. Halyqty qynaday qyrghan memlekettik qylmys izderin býrkemeleytin jana tarihy sheshim qabyldandy. Qazaq Respublikasyna odaq qúrushy memleket tәji kiygizildi: 1924 jyly barlyq talapqa say bolyp túrghanyna qaramastan berilmegen odaqtyq mәrtebe bir mýshelden keyin berildi. Jasandy asharshylyq saldarynan qazaghy azshylyqqa, biraq kóshpendilikten ketip, otyryqshygha ainalghan, biyik ónerining arqasynda «qaranghy halyq ishindegi sosializm jetistikterin» aiday әlemge pash etken saltanattan song berildi.  Búl dәrejeni aspannan týskendey etip 1936 jylghy 5 jeltoqsanda qabyldanghan KSRO Konstitusiyasy syigha tartty. 1920 jylghy 26 tamyz Dekretinen bastalghan sovettik avtonomiyalyq qazaq memleketi osylay, 1936 jylghy 5 jeltoqsandaghy stalindik Konstitusiya boyynsha jana sapagha kóterilip, «respublikalar odaghyn qúrushy sosialistik tәuelsiz memleketterding birine» ainaldy. Búl kenestik qazaq memleketining tarihyndaghy orasan zor beles, erekshe mәnge ie tarihy oqigha edi. Búl – memlekettik tәuelsizdigimizding 1991 jylghy 16 jeltoqsanda konstitusiyalyq zanmen bekitiluin mýmkin etip, 1936 jyly soghylghan bekem zany túghyr bolatyn.

Artynsha sayasy repressiyalar nauqany, ekinshi jahandyq soghys, halyq sharuashylyghyn qalpyna keltiru, industriya oshaqtaryn órkendetu, danqty tyng epopeyasy oryn aldy. Tyngerler deytin romantikalyq at iyelengen janasha otarlaushylar shalqytqan qonys-múhit aidynynda oqshau shaghyn aral ispettene qarauytqan  qazaq auyldary birtindep jalpyadamzattyq úrangha qúlap jatty. Halyqtyng sana-sezimi, mәdeniyeti ózgerdi, oryssha sauaty artty, kommunizmge bir tilmen baru armangha ainaldy. Ekonomika qauyrt ósti, respublikada әr on jylda jorymaly týrde bir industriyaly Qazaqstan salynyp túrdy. Biraq respublikany sonshama iri jetistikterge jetkize túra, kenestik biylikting qazaq últtyq mýddesin shekteuge týsirui eleusiz qala bermedi: elge tendik bergen stalindik konstitusiya qabyldanghaly beri jarty ghasyr ótkende qazaq jastarynyng әigili Seksen altynshy jyl jeltoqsanyndaghy sayasy kóterilisi oryn aldy. Totalitarizm ydyray bastady...

Tәube, últymyzdyn  totalitarlyq biylik búrmalaularynan jan-dýniyesi syrqyray auyryp, aityp-jetkizgisiz qasiret shegui óteusiz qalmady: kenestik qazaq memleketi tәuelsiz damu syndy jana sapalyq dengeyge auysugha bettedi. Auysty. Algha jana maqsattar tartyldy. Bolashaqqa senimmen betteu ýshin ótken joldy jaqsy bilu kerektigi, әrkimning ózin-ózi tarihpen tәrbiyeleuining manyzdylyghy, totalitarizm býrkemelegen qaraly tarihtan sabaq aludy tәrtipke ainaldyru jón bolmaghy aiqyndaldy. Al búl – maqsatty týrde ilgerileuge qajet shart.

Osy orayda 26 tamyz syryna tereng boylap, kele jatqan ghasyrlyq datasy qarsanynda memlekettiligimizdi janghyrtu jolyndaghy kýresimizdi zerttey týskenimiz dúrys bolar edi. Jetpis bir jyl ómir sýrgen qazaqtyng kenestik respublikasynyng bastauyna ýnilip, imperiya joyghan últtyq memlekettiligimizdi qalpyna keltiru, jer-suyn, halqyn jiyp, shek-shekarasyn anyqtap belgileu jolynda janyn bergen azamattarymyz ben olardyng enbekterin saralau әm әdil baghalau әli kýnge deyin tolyq zerttelgen joq. Solardyng janqiyarlyq qyzmetteri, myn-san sayasy qúrban, milliondaghan asharshylyq qúrbandary bizding tәuelsizdigimizge jol saldy, sony osy aldaghy bir jylda, sovettik qazaq memleketining jýz jyldyghyna deyin әdil de jan-jaqty zerdeleudi boryshymyz dep úghayyq.

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty.

15.08.2019

Abai.kz