Amerika Qúrama Shtattary (AQSh) men Qytay Halyq Respublikasy (QHR) arasyndaghy sauda soghysy endi birtindep órkeniyetter arasyndaghy, ashyghyn aitqanda, Marksizmge senim artqan, eshqanday dindi moyyndamaytyn kóz-qarastaghylar men hristian dinine moyynúsynatyn, últtyq aqshalarynda «In God We Trust» (Biz Qúdaygha senip, ýmit etemiz) dep ashyq jazghan ústanymdaghylar arasyndaghy   teke-tireske ótetin tәrizdi. Oghan songhy birneshe kýn ishindegi shiyelenisken jaghdaydan sebep tabugha bolady.

Bәrimizge belgili, Japoniyada ótken ýlken jiyrmalyqtyng sammiytinde «2019 G20 Osaka summit» eki el arasyndaghy kelisim nәtiyjeli bolmady. AQSh tarapy 300 mlrd AQSh doll. túratyn Qytay tauarlary men óndiris ónimderine kedendik salyqty ýstimizdegi jyldyng birinshi qyrkýieginen bastap 10 payyzgha ósiretin bolghan edi. Oghan qarymta retinde, Qytay tarapy últtyq valutasy yuanidy qúnsyzdandyrdy. Sonymen birge, tamyzdyng 22 kýni AQSh-tyng 75 mlrd. AQSh dollarlyq qúngha ie tauaryna kedendik salyqty 10 payyzgha kóterdi әri AQSh-tyng avtokólik qosymsha bólshekteri men auylsharuashylyq ónimderin elge kirgizuge tyiym sala bastady. Osyghan oray, Trapm biylik komandasymen tamyzdyng 23 kýni shúghyl jinalys ótkizip, sol kýni týsten keyin bylaysha sheshim qabyldady: qazirgi atqarylyp otyrghan 250 mlrd. AQSh dollarlyq qúngha ie Qytay tauarlary men óndiris ónimderine salynghan 25 payyzdyq salyqty birinshi qazannan bastap taghy 5 payyzgha arttyryp, 30 payyzgha jetkizdi. Sodan son, qyrkýiekting birinen bastap kóterudi qarastyryp otyrghan 10 payyzdyq salyqty birden 15 payyzgha arttyrdy. Búl turaly Tramp Twitter paraqshasynda jazdy[1]. Qytaygha qaratylghan ekonomikalyq soqqy búnymen shektelmedi. Tramp Qytayda júmys jasap jatqan AQSh-tyq kәsiporyndardy elge qaytugha búiyrdy. Kongressting sheshiminsiz, olardy elge qaytugha búiyruyna  qanday qúqyghynyz bar degen jurnalisting súraghyna preziydent: 1977 jyly qabyldanghan «Halyqaralyq tótenshe jaghdaylardaghy ekonomikalyq ókilettilik» jónindegi zandy (International Emergency Economic Powers Act) qarauyn aitty. Alayda, key bir sayasattanushylar men ekonomister  preziydent búl sózi arqyly Qytayda qazir istep jatqan kәsiporyndardy emes, olargha endigi qúiylatyn qarjy kózderin toqtatudy aitty dese, endi bir toby, onyng búl sózi atalmysh zandyq aktining ayasynan  alshaq ketti dep otyr[2].

Tramp  Qytay tauarlary men óndiris ónimderine kedendik salyqty 45 payyzgha kóteru әdiletti әri dúrys sheshim dep esepteydi.  Eger búghan kónse syrtqy sauda jasalady, kónbese qarym-qatynas mýlde toqtatylady. Onyng búlay sóileuine ózining sauda jónindegi kenesshisi, ekonomist Piyter Navarronyng pikiri negiz boldy. Piyter Navarro Múndaghy 45 payyzdyq ósimning de ózindik negizderin myna eki  sebep boyynsha týsindiredi: Birinshiden, QHR Dýniyejýzilik Sauda Úiymyna mýshelikke ótken 2001 jyldyng jeltoqsan aiynan beri, tauarlary men óndiris ónimderin saudalau arqyly AQSh-tan shamamen 300-400 mlrd. dollar payda tapqan. Búl qarajattardy  ziyatkerlik qúqyqty úrlau, әskery tehnika men qaru-jaraqty damytu maqsatynda júmsaghan. Sonyng nәtiyjesinde endi ainalasyndaghy elderge ses kórsete bastady. Ekinshiden, Qytay ýkimeti ózderining kәsiporyndaryn memleket tarapynan qoldap, óndiris ónimderi men tauarlardyng ózindik qúnyn 5 payyz kóleminde tómendetip, әlemdik ashyq bәsekelestik zandylyghyn búzghan. Onyng ýstine, ekologiyalyq zardaptardy auyzdyqtaugha jetkilikti qarjy bólmey keledi. Búl da ózindik qúnnyng 5 payyzgha tómendeuine sebep bolghan. Qoldan últtyq aqshasyn qúnsyzdandyru (qazir 1 doll. = 7,1 yuani), júmysshylardyng enbek-jalaqysynyng tómen boluy t.b. sebepterdi jinaqtay kele tauarlar men óndiris ónimderining ózindik qúny 45 payyzgha arzandaghan. Sol ýshin 45 payyzdyq salyqty engizu әdiletti әri halyqaralyq sauda sharttaryn qorghaudyng әdisi[3].

Halyqaralyq sarapshylardyng pikirinshe: Eger osy sharalar iske asatyn bolsa, QHR-nyng ekonomikasynda óte qiyn jaghday oryn aluy mýmkin:

• Ekonomikanyng ósimi bayaulaydy nemese toqtaydy;
• Shetel qarjysy jәne sheteldik kәsiporyndar elden ketedi;
• Elding eng negizgi ekonomikalyq tiregi sanalatyn túrghyn ýy naryghy qúldyraydy;
• Inflasiya ósedi;
• Júmyssyzdyq artady;
• Qylmys kóbeyedi, qoghamdyq tynyshtyq búzylady. t.b. kelensizdikter payda bolady.

Tramptyng búlaysha ses kórsetip, qatang ekonomikalyq shara qoldanugha niyet etuin keybir sayasatkerler, kelesi jylghy ótetin preziydenttik saylau aldynda, beyne Kenes Odaghyn ydyratqan Ronalid Reygan sekildi úly preziydentterdey mәrtebege kóterilip, bedel jinau dep eseptep jatyr. Al Donalid Tramptyng sózinshe: Onyng Qytaymen aradaghy sauda mәselesinde búrynghy eshqanday preziydent istemegen isti qolyna aluy, ózin Qúdaydyng tandauy jәne qalauymen bolyp otyrghany dep týsinedi.  Onyng búl sózining astaryn  keybir sarapshylar  Injilmen baylanystyryp, «Adamzattyng tútas sapary Qúdaydy tanumen ótedi»-dep týsinetin hristiandyq mәdeniyet pen kósemderin «myn, myng jyl jasasyn» -dep dәripteytin  kommunister arasyndaghy aqyrzaman aldyndaghy kýres dep týsindirip jatyr[4].

«Jer shary uaqyty» gazetining jazuynsha Tramptyng osy sauda soghysy mәselesine kelgende ýnemi eki jaqtyly pikirde bolatynyn aitady. Oghan ýlken jetilik basshylarynyng kezdesuinde bir jurnalisting qoyghan «Siz búlaysha tarifti ósirgeninizge ókinbeysiz be әri búl mәsele turaly qayta qaraugha bola ma?» - degen súraghyna «Ókinemin, әriyne qayta qarastyrugha bolady. Men ýnemi eki týrli dayyndyqpen jýremin» -dep jauap bergenin, artynan AQSh baspa-sóz  betterining Tramp Qytaymen sauda mәselesinde júmsaqtyq tanyta bastady dep jazuyna oray,  qaytadan baspa-sóz ókili auzymen ol ókinishining kótergen payyzdyq mólsherlemening az boluymen baylanysty bolghanyn aitqan.  Atalmysh gazet «Columbia News» silteme jasap, Tramptyng Amerikalyq kompaniyalardyng Qytaydan shyghuyna kóptegen kәsipkerlerding qarsy ekendigin jәne 1,4 mlrd naryqty tastap ketuding aqylgha syimaytyn sheshim ekenin de jazdy[5].

Auel basta eki iri memleket arasyndaghy ekonomikalyq baqtalastyq negizde qalyptasqan «Sauda soghysy» - degen atpen tanylghan búl shiylenis, birtindep aumaghyn geosayasi, mәdeni, geoekonomikalyq, kisilik qúqyq jәne beybitshilik pen aimaqtyq tónkeristerge deyin úlghayghan kýrdeli, kýrmeui kóp mәselege ainalyp barady. Búghan QHR-nyng ishki isimiz dep  sanaytyn Gonkong dýmpui, Tayuan shiylenisi, Shynjang men Tiybet mәselelerimen qatar, Aziya-Tynyq múqit aimaghyndaghy ózge eldermen aradaghy syrtqy mәselelerding oyanghan janar taularday barghan sayyn tútanyp otyruynan kóruimizge bolady. Tamyz aiynyng basynda Qytaydyng ózekti mәselelerin, týitkildi súraqtaryn keng auqymda, jata-jastana, erkin týrde talqylaytyn «Byy Dayhy jinalysy» ótti. Osy bas qosuda AQSh-pen aradaghy teke-tiresten bastap, biz aityp otyrghan mәselelerding bәrining de talqygha týskeni anyq. Biraq naqty nendey qaulylar men sheshimderding qabyldanghandyghy anyq emes. Desede, Aq Ýiding aitqanyna kóne qoymaghany, ne bolsa da «Sheshingen sudan tayynbastyn» kýiin  keship otyrghanyn kórsetedi. Alayda, shynynda da zamanaqyr aldyndaghy jantalas pa, joq әlde jana bir jayly zamannyng bastamasy ma ony uaqyt kórseter.  Al biz tek qana beybitshilik pen damudyng bayandy boluyn qalaymyz.

Qaster Sarqytqan,
Abay atyndaghy QazÚPU ústazy 

Abai.kz