Seysenbi, 5 Qarasha 2024
Masqara! 7205 6 pikir 28 Tamyz, 2019 saghat 17:58

Sheneunikter bir-birin «әshkerelep» jatyr

QR Sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttigining ótken jylghy esebi boyynsha, jemqorlyq isteri eng kóp tirkelgen sala - bilim beru salasy eken.

Basqasyn aitpaqanda jaqynda ghana Bilim jәne ghylym ministrligining viyse-ministri Elimira Suhanberdiyeva sotty boldy. Biraq, búl jerde sotty boldy degennen góri sot zalyn kórip shyqty degen jón shyghar. Para aldy dep aiyptalghan eks-ministr jenil jazamen qútyldy. Bostandyqqa shygha sala "biznespen ainalysam nemese múghalim bolam" dep syrdyng suy siraghynan kelmey kýlip jýrgenin kóz kórdi.

Jemqolarlar - múghalim, múghalimder - jemqor boldy. "Et sasysa túz sebedi, túz sasysa ne sebedi" degendi osyndayda aitady. Qazaqstannyng bolashaghy bolghan jastardy jemqorlar tәrbiyelep jatsa, elding erteni ne bolmaq? Qasqyrgha qoy baqtyryp otyrghan myna týrimizben aldaghy jýz jylda da jemqorlyqty joya almaytyn shygharmyz.

Biz Bilim jәne ghylym ministrligine orynsyz min taghyp otyrghan joqpyz. Jemqorlyqpen kýres agenttigining ózi búl salada jeng úshynan jalghasqan qylmystyng kóp ekenin aityp otyr. Onymen qosa, ministr auysqan sayyn reforma jasalatyn búl salanyng dau-damayy basynan asady. Memleket ýshin eng manyzdy ministrlikting múnsha bylyqqa batyp jatqany janymyzdy auyrtady.

Sol BGhM-dan taghy bir dau shyqty. Búl joly aiyptaushy da, aiyptalushy da atalghan ministrlikting ózinen. Tarqatyp aitsaq, BGhM Ákimshilik júmys jәne memlekettik satyp alu departamentining diyrektory Anar Qayyrbekova kýtpegen mәlimdeme jasady. Ol jauapty hatshy Aryn Órsariyev pen viyse-ministr Rýstem Bighariydi qyzmettik kelisimshartqa qol qoiy kezinde qysym kórsetti dep aiyptady.

Anar Qayyrbekova

Onyng aituynsha, serverlik jabdyqtardy kóshiruge budjetten 48 million tenge bólingen, biraq jetkizushi júmysty ayaqtamaghan. Soghan qaramstan, jauapty hatshy Órsariyev aqshany tolyghymen audaryp bergen.

- Serverlerdi kóshiruge júmsalghan 48 million tengening júmysy is-jýzinde oryndalghan joq. Men búl turaly ministrlikting jauapty hatshysy Aryn Órsariyevke hat jazyp, jetkizip berushimen kelisim boyynsha tólem tóleudi toqtatu kerektigin aittym. Biraq, oghan qaramastan Órsariyev pen qarjy departementi diyrektory aqshany tolyq tóledi. Búghan deyin de Bighary men Órsariyev meni 100 mln tengening zansyz kelisimshartyna qol qongha mәjbýrledi. Men odan bas tarttym. Sodan keyin Órsariyev "sizben júmys jasau qiyngha soqty" dep esketti, - deydi Qayyrbekova.

Anar Qayyrbekova búl mәseleni jemqorlyqpen kýres agenttigine mәlimdegenin, olardyng tekseris jýrgizip jatqanyn aitty. Biraq, jemqorlyqpen kýres agenttiginde jauapty hatshynyng ózine emes, onyng orynbasary Kýderovke qatysty qylmystyq is qaralyp jatyr eken. "Alayda orynbasar hatshynyng qarjylyq qújattargha qol qonggha qúzireti jetpeydi. Sondyqtan jauapty hatshynyng orynbasary jeke ózi múnday qylmys jasay almaydy" deydi ol.

Al Bilim jәne ghylym ministri Ashat Aymaghambetov qol astyndaghy qyzmetkerlerge taghylghan aiyptargha qatysty týsinikteme berip, qyzmettik tekseris jýrip jatqanyn aitty.

- Ol kisi (Anar Qayyrbekova) keshe ghana bizge osynday shaghymyn jetkizdi. Qúzyrly organdar qajetti qyzmettik tekseris jýrgizedi. Jauapty organdar ashyq jәne әdil tergeu jýrgizedi dep oilaymyn. Qúzyrly organdardyng sheshimin kýtip otyrmyz. Osydan keyin ghana tolyq aqparat bere alamyz, - dedi ministr.

Anar Qayyrbekovanyng aituynsha, "sizben júmys jasau qiyngha soqty" dep qoqan-loqy kórsetken Aryn Órsariyev oghan jala jauyp, týrli әkimshilik is qozghatyp, sógis jariyalatqan. Ózining aitqanyn istete almaghan sheneunik endi departament diyrektoryn júmystan shygharugha әrekettenip jatqan kórinedi. Biraq, Qayyrbekova Órsariyevting úiymdasqan toppen aqsha jymqyryp otyrghanyn dәleldeytin mәlimetter bar ekenin aityp otyr.

Aryn Órsariyev

Búl iske baylanysty býgin Aryn Órsariyev Facebook jelisindegi jeke paraqshasynda jauap beripti. Jauapty hatshy jauabynda óz isining aqtyghyn aityp, departament diyrektorynyng sózin joqqa shygharugha tyrysty.

Onyng aituynsha, A.Qayyrbekova eki sebepti jeleu etip shaghym bildirgen. Ol ózin sybaylas jemqorlyq shemalaryna qarsy "kýresker" etip kórsetip otyr.  Birinshiden, serverlik jabdyqty kóshiru júmystary tolyq jýrgizilgen. Búghan dәlel retinde "GTS" RMK bergen aqparattyq qauipsizdik attestaty bar eken. Sonymen qatar, atalghan jabdyqtardyng qayda túrghanyn da aitypty.

Al «studentterge arnalghan jazghy startaptar mektebi» jayly mәselede, departament diyrektory A. Qayyrbekova osy bayqaudy ótkizu bastamasyn kóterip, qyzmetti qabyldaugha ózi jauapty bolghan. Sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttigi startap-lageride boluy mýmkin zang búzushylyqtardy tergep jatyr eken. Onyng nәtiyjeleri keyinirek jariyalanatyn kórinedi.

Órsariyevting aituynsha, ýshinshi mәsele 2014 jylghy jataqhanalar qúrylysyna qatysty. A.Qayyrbekova búl iske baylanysty bes jyl búryn shaghymdanghan. Alayda Sybaylas jemqorlyqqa qarsy agenttikting tekserip, eshqanday zang búzushylyqtar taba almaghan eken.

Anar Qayyrbekovagha jala jauyp, sógis jariyalatqany jayly mәselege de Órsariyevting jauaby dayyn eken. Onyng aituynsha, sәuir aiynda A.Qayyrbekova әdepsiz qylyqtary ýshin tәrtiptik jauapkershilikke tartylghan. Búghan sebep, qyzmetkerler júmys uaqytynda óz júmysyna qatysy joq sayttargha kirgen kórinedi.

Aryn Órsariyev sózining sonynda, Qayyrbekovanyng shaghymynda sybaylas jemqorlyq jasady dep aiyptalghan memlekettik qyzmetkerler ar-namysy men abyroyyn qorghau ýshin tiyisti organdargha jýginetinin aitypty.

Qos taraptyng aitary osy. Endigi mәsele jauapty organdardyng búl isti qalay birjaqty etetininde bolyp túr. Osy dengeyge jetken dau endi jyly jabyla qoymas. Biraq, janbyrdyng arasynan su bolmay shyqqan Suhanberdiyeva isin de esten shygharmaghan jón. Sol ýshin búl mәselening týp-tamyryna ýnilu kerek. Bildey ministrlikting búnsha bylyqqa batuyna ne sebep? Ministrlik basshylary nege bir-birin әshkerelep jatyr. Búl shynymen de әdiletsizdikke tózbeytin adal sheneunikting isi me, әlde "taqqa" talas barysynda jasalghan arandatu ma? Sony anyqtau kerek. Eng manyzdysy, halyqtyng aqshasyn asaghan jemqorlar qatang jazalanu kerek...

Quanysh Qappas

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1012
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 1473
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 1439