Senbi, 23 Qarasha 2024
Alang 4588 3 pikir 5 Qyrkýiek, 2019 saghat 11:16

Ómir sapasy – últ әl-auqatynyng kórsetkishi

Osy Joldaudyng barynsha auqymdy mәseleler qataryn qamtugha degen talpynys jasaghany bayqalyp otyr. Búl kezdeysoqtyqtan emes dep oilaymyn, sebebi aitylghan mәselelerding kóbi songhy uaqytta sarapshylardyng kótergen, aqparattyng kenistikte oryn alghan jәne eng manyzdysy halyqtyng kókeyinde jýrgen alandaushylyqtar. Sәikesinshe búl býgingi tandaghy ózekti jәne aityluy tiyis, qajet jәne ómirsheng mәseleler.

Atap aitqanda, Preziydent Q.Q. Toqaev halyq ýshin tiyimdi memleket qúrudan bastap ónirlerdi damytugha deyingi manyzdy mәselelerge toqtalyp ótti. Negizgi ekpin – biylik pen qogham arasyndaghy ýilesimdilikke qoyylyp otyr, al qoghamdaghy keybir instituttardyng disfunksiyasy búl ýilesimdilikke keri әserin tiygizip otyrghany belgili.

Kez-kelgen el men últtyng әl-auqaty «ómir sapasy» degen kategoriyamen sipattalady. Búl qoghamdyq diskursta keng talqygha ie úghymdardyng biri. Joldauda osy ómir sapasyn jaqsartudyng birqatar indikatorlaryna nazar audarylyp otyr, onyng ishinde toqtalyp ótkim keletini – túrghyn ýy mәselesi men ónirlerdegi infraqúrylym. Búl mәselelerding payda boluyna týrtki bolatyn urbanizasiya ýrdisi. Óitkeni bir jaghynan, urbanizasiya qalalar men olardyng halqynyng ósui, sәikesinshe elding JIÓ artuymen baylanysta bolsa, ekinshi jaghynan, býgingi shynayylyq urbanizasiya men damu ýnemi bir-birimen tyghyz baylanysta bola bermeytinin kórsetip otyr.

Jalpy әlemdik tәjiriybe kórsetip otyrghanday, urbanizasiya ýrdisimen tuyndap otyrghan syn-tegeurinderding biri – túrghyn ýiding tapshylyghy men qoljetimsizdigi. Búdan Qazaqstan da tys qalmady, elde birqatar memlekettik túrghyn ýy baghdarlamalary men ipotekalardyng júmys isteuine qaramastan, 2,5 mln. adam nemese halyqtyng 14% túrghyn ýige múqtaj[1]. Bizding songhy jýrgizgen әleumettanulyq zertteulerimizge say eldegi qala túrghyndarynyng 30% óz túrghyn ýiimen qamtylmaghan.

Kórip otyrghanymyzday, qabyldanghan túrghyn ýy baghdarlamalarynyng tiyimsizdigi nemese elimizding basty qalalarynyng qarjylyq jәne basqa da mýmkinshilikteri býgingi tandaghy túrghyn ýige degen súranysty qanaghattandyra almay otyr. Osyghan baylanysty El Basshysy Q.Q. Toqaev óz Joldauynda Ýkimet jýiesiz baghdarlamalar qabyldau tәjiriybesin toqtatyp, túrghyn ýy sayasatyn jetildiruding birynghay modelin dayyndau qajet dep tapsyrdy.

Ónirlerdi damytu jәne urbanizasiyamen betpe-bet kelip otyrghan ekinshi problema – infraqúrylymnyng tiyisti týrde damymauy men tapshylyghy. Joldauda aitylghanday, elimizding әr aimaghynyng túrghyndarynyng taza auyz sugha, tabighy gazgha, kólik infraqúrylymyna qol jetkizu dengeyi birkelki emes. Eger songhy әleumettanulyq zertteuding derekterine sýiensek, әrbir ýshinshi qazaqstandyq qaladan tys jerlerdegi joldyng sapasyna qanaghattanbaydy. Sәikesinshe, Preziydent Q.Q. Toqaev múnday tensizdikti jon ýshin júmysty jandandyru qajet dep aityp ótti joldauda.

2022 jylgha qaray ónirlerdi damytu budjeti 800 milliard tengeden astam bolmaq, al múndaghy tek infraqúrylymdy damytugha memleket 2022 jylgha deyin 1,2 trillion tengeden astam investisiya salady dep kórsetilgen joldauda.

Qorytyndylay kele, qalalar men ónirlerdi damytu jәne olardy josparlau tәjiriybesi kórsetip otyrghanday, búl kenistikter eng aldymen «halyqqa baghyttalghan» – túrghyndardyng ómir sýrui ýshin qolayly jәne olardyng әleumettik-ekonomikalyq qajettilikterin tolyq qamtamasyz ete aluy qajet.

Musina Almagýl Maqsútqyzy
Euraziyalyq integrasiya Institutynyng bas sarapshysy, PhD

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347