Elbasy Joldauynan keyin jalaqy jogharylady
Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng 2018 jylghy 5 qazandaghy «Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pen túrmys sapasyn arttyru» atty Qazaqstan halqyna Joldauynda azamattardyng әl-auqatyn arttyru basty maqsat ekenin atap ótken edi.
Atalghan joldaudyng I tarauy "Halyq tabysynyng ósui" dep atalady. Onda Túnghysh Preziydent azamattardyng tabysyn arttyru ýshin qalay júmys jasau kerek ekenin tapsyrady. "Memleket pen adamdardyng kýsh biriktiruining arqasynda ghana biz Jalpygha ortaq enbek qoghamyn qúra alamyz" deydi Elbasy.
Egemen eldin, Qazaqstannyng әrbir azamaty memleketting bagha jetpes baylyghy. Sondyqtan elimizdegi әrbir azamat memleketting sheksiz qamqorlyghyn sezine aluy kerek. Osy maqsatta Elbasy Núrsúltan Nazarbaev shiyrek ghasyr boyy tynbay enbek etip keledi.
Azamattardyng әl-auhatyn kóteru maqsatynda, Elbasy eng aldymen Ýkimetke 2019 jyldyng 1 qantarynan bastap eng tómengi jalaqyny 1,5 ese, yaghny 28 mynnan 42 myngha deyin ósirudi tapsyrdy. Odan keyin budjettik mekemelerde júmys isteytin 275 myng qyzmetkerding enbekaqysy kóbeyip, orta eseppen 35 payyzgha ósirudi tapsyrdy. Osy tapsyrmalardy jýzege asyru ýshin 2019-2021 jyldarda respublikalyq budjetten jyl sayyn 96 milliard tenge bólu kerek ekenin aitqan edi.
Túnghysh Preziydentting osy tapsyrmalaryna baylanysty Qazaqstan Respublikasynyng Salyq kodeksine birshama ózgerister engizildi. Búnyng ishinde eng jaghymdy janalyq aiyna eng tómengi eseptik kórsetkishting 25 prosentinen aspaytyn jalaqy alatyn azamattar ýshin jeke tabys salyghyn on payyzdan bir payyzgha deyin tómendetu sheshimi qabyldanghan bolatyn.
Elbasy tapsyrmasyna say jalaqyny kóteru júmysy elimizdegi barlyq budjettik qúrlymdardyng qyzmetkerlerin qamtydy. Múghalimder, dәrigerler, mektepke deyingi bilim beru qyzmetkerleri, mәdeniyet salasynyng qyzmetkerleri jәne sport әlemining qyzmetkerleri bolsyn bәri de Elbasynyng tapsyrmasyna say jogharlatylghan jalaqygha qol jetkizdi.
Endi resmy mәlimetterge kezek bereyik, 2019 jyldyng ekinshi toqsanynda elimizde bir júmysshynyng ortasha ailyq jalaqysy 186,5 myng tenge boldy. Búl degenimiz ailyq bir jylda 14,6% ósti degen sóz. Eger inflyasiya men satyp alu jaramdylyghyn alyp tastasaq, jalaqynyng naqty ósimi 8,9% bolady. Erekshe aita keterligi, búl – songhy jyldardaghy eng joghary kórsetkish sanalady.
Elbasy byltyrghy Joldauynda jalaqyny kóteru turaly tapsyrma bergenin aittyq. Al biyl 27 aqpanda ótken «Núr Otan» partiyasynyng sezinde osy mәselege qayta ainalyp soqqan Elbasy budjet salasy qyzmetkerlerining jalaqysyn birden otyz payyz jogharlatudy arnayy tapsyrdy. Ári mausym aiynyng basynan bastap osy tapsyrma iske asa bastaghanyn da aita keteyik.
Taghy resmy mәlimetter legin sóileteyik, 2019 jyldyng basynan beri Qazaqstanda eng tómengi jalaqy 1,5 ese kóbeydi. Ári eng tómengi jalaqy alatyn azamattar ýshin salyq 10 ese azaydy. Ári birinshi mausymnan bastap budjet salasy júmysshylarynyng jalaqysy 30% jogharylap, qazirgi tanda az jalaqy alatyn 1,1 millionnan astam júmysshynyng ailyq tabysyna 31% ýstem aqy qosyldy.
Mamandardyng mәlimetine sensek, Qazaqstannyng tórt ónirinde ortasha ailyq jalaqy mólsheri ortasha respublikalyq shamadan joghary túr eken. Atap aitqanda, Atyrau oblysynda 74,2%, Manghystau oblysynda 55,2%, Núrsúltanda 54,2% jәne Almatyda 21,9% memlekettik dengeyden joghary. Búl degenimiz elimizde qyzmetkerlerding jalaqysy kórnekti týrde jogharylady degen sóz.
Sóz sonynda aitarymyz, Túnghysh Preziylentting besinshi qazandaghy Joldauyna oray elimizde endigi jerde eng tómengi jalaqy eng tómengi kýnkóris shegine baylanysty bolmaydy. Aldaghy uaqyttarda eng tómengi jalaqynyng jana mólsheri býkil ekonomika auqymyndaghy jalaqy ósimining kórsetkishi retinde qarastyrylatynyn erekshe aita ketuimiz kerek.
Biz alghashqy jarym jyldyqtyng qorytyndysyna say jariyalanghan sandy mәlimetterge sýiene otyryp, memlekettik mekemeler jәne budjettik qyzmetkerlerding jalaqysy kórnekti týrde jogharlaghanyna kóz jetkizdik. Búl mәlimetterge qarap elimizde tek budjettik qyzmetkerlerding ghana ailyghy kóterilip jatyr eken dep oilasaq mýlde qatelesemiz. Sebebi, Elbasynyng Joldauyn qoldaghan kәsipkerler men jeke óndiris oshaqtary da óz júmysshylarynyng jalaqysyn jogharlatyp jatyr. Búghan biz kýndelikti aqparat qúraldarynda jariyalanghan habarlar arqyly kóz jetkizip otyrmyz.
Atalghan mәlimetterge sýiene otyryp, Elbasynyng kezekti Joldauy da qazaqstandyqtardyng túrmys sapasynyng jogharlauyna kórnekti ýles qosqanyn senimdi týrde aitugha bolady. Joldauda aitylghan tapsyrmalar aldaghy uaqytta da óz dengeyinde atqarylatynyna senim bildiremiz.
Abai.kz