Qazir ana tilimizding auyr jaghdayyna qabyrghasy qayysyp, onyng bolshaghy ýshin alandamaytyn jandar tym siyrek. Óitkeni, qansha degenmen azattyq alghanymyzgha tura otyz jylgha tayap qalsa da «bayaghy jartas, sol jartas» kýiinde qalyp qoyghandyghy eshkimge de qúpiya emes. Búghan qarapayym qazaqtyng enjarlyghyn algha tarta bermey, mәselening mәnine terenirek ýnilgen jón shyghar. Eger búlay ister bolsaq, eng aldymen kózge úratyndyghy ana tilimizge memlekettik mәrtebe berdik dep bórkimizdi aspangha atqanymyzben, ol әli kýnge deyin orys tilining kólenkesinde qalyp qoyghandyghy ashy shyndyq. Tipti búghan da shýkirshilik der edik, ol tipti sol bir resmy degen ataq alghan tilding janyna túrugha da jaramaydy. Onyng ayaghyn búlaysha túsap otyrghan ózimizding zannamamyz.

Mәselen, Konstitusiyasymyzda «orys tili memlekettik tilmen teng qoldanady» degen qaharly bapqa qaramastan, qazaq tili orys tilimen qatar qoldanugha sol ata zanymyzdyng ózi kedergi keltirip otyr. Senbeseniz, ashyp qaranyz. Onda «Memlekettik úiymdarda jәne ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» dep taygha tanba basqanday jazuly túrghandyghyn anyq bayqaysyz. Alayda búghan qatty quanyp, jýreginiz jarylyp ketpesin. Óitkeni búl «ten» degen úghym tek әlgi memlekettik úiymdar men ózin-ózi basqaru organdaryna ghana tәn dýniye. Ol Qazaqstan baytaq ólkesining qalghan jerlerine mýldem jýrmeydi. Mysal kerek pe? Ony memlekettik tilimizdi qorghaugha tiyisti sot organdarynyng ózi-aq esh qinalmastan dәlәldep beredi. Búghan Aqtóbe qalasynda byltyrghy jyldan beri ýlken daugha ainalyp, aqyry jaqynda ghana ayaqtalghan sot prosesi aiqyn kuә.

Onyng bismillәsi mynaday. Sol Aqtóbe qalasynda byltyr oblystyq advokattar kollegiyasy óz organynyng jarghysyn janartugha sheshim qabyldaydy. Búl jana jarghysynyng jobasymen tanysqysy kelgen advokat Núrbiybi Esmaghanbetova onyng qazaqsha núsqasyn izdeydi. Ony esh jerden taba almaydy. Ol tipti osy kollegiyanyng saytynda da joq bolyp shyghady. Mine osynyng saldarynan ol búl núsqa jayly ózining pikirin bildiruge mýmkindigi bolmaydy. Yaghny memlkettik tilde aqparat alu qúqyghy shekteldi degen sóz búl. Endi ol «ózining konstitusiyalyq qúqyghy búzyldy» dep eseptep sotqa jýginedi. Al búl iske jauapker--osy atalmysh kollegiyanyng tóraghasy Raisa Yakubenko sotta talapkerding eshbir qúqyghy búzylmaghandyghyn, bәri de elimizding zannamasyna sәikes atqarylyp jatqandyghyn aityp, boy bermeydi. Áriyne, әrkim ózinikin dúrys sanaydy ghoy. Onyng anyq-qanyghyna jetetin sot bar emes pe? Alayda sol sotymyz esh oilanyp, basyn qatyrmastan «Núrbiybiniki qate, Raisa hanymdiki dúrys»  degen qorytyndygha keledi. Yaghny búl jerde qazaq tilining qylshyghy da qyltimapty.

Búl jerde biz «Sot Konstitusiyagha qayshy kelip, ana tilimizdi orys tilining aldynad jyghyp berdi» dep jónsiz kinәlaudan aulaqpyz. Sottyki dúrys. Óitkeni,  ózimiz jogharyda aitqanday «ana tilimiz tek memleketik úiymdar men ózin-ózi basqaru organdarynda ghana qoldanylady». Sonymen bitti. Elimizding ózge jerlerinde oghan eshbir jol joq. Demek, qoghamdyq úiym esebinde әlgindey kollegiyalar sening tiline múrnyny shýiirip, mensinbey qarap, ony óz júmysynda qoldanudyng qajeti joq dep eseptese, oghan eshtene de istey almaysyz. Óitkeni  qasiyetti Konstitusiyamyz onyng mandayyna shang tiygizbey qorghap túr. Demek, siz jeke menshik úiymdargha bas súgha da almaysyz. Eng ayaghy dýkendegi satushydan da ana tilimizdi bilu qajettigin talap ete almaysyz. Al endi elimizdegi barlyq dýnie jekening qolyna ótkendigin eskersek, jaghdaydyng qanshalyqty asqynyp ketkendigin týsindirip jatudyng ózi artyq shyghar. Qazaq tili kerek bolsa biz jogharyda aitqan eki úiymgha bar da, konstitusiyalyq qúqyndy talap et te, toyghan qozyday jýre ber.

Al endi búghan da kýmәndansanyz, bizdegi Konstitusiyalyq kenes degen azuy alty qarys organnnyng týsindermesine qúlaq týriniz. Anyghyraq aitqanda, osy kenesting 2007 jylghy 23 aqpandaghy №3 qosymsha qaulysyna nazar audarynyz. Onyng 3-shi babynda: « Konstitusiya memlekettik tildin, resmy týrde paydalanylatyn tilding jәne ózge de tilderding túrmystaghy, adamdar arasyndaghy, újym ishindegi qarym-qatynasta, memlekettik emes úiymdarda, sonyng ishinde, memlekettik jәne qoghamdyq manyzy bar is-sharalar (qabyldaular, assambleyalar, sezder, konferensiyalar, dóngelek ýstel otyrystaryn) ótkizu kezinde qyzmet etuin reglamenttemeydi. Respublika Konstitusiyasynyn  7-babynyn  2-tarmaghynda paydalanylghan "ten" úghymy túrmystaghy, adamdar arasyndaghy jәne újym ishindegi qarym-qatynasqa, sonday-aq qaralyp otyrghan ótinishte kórsetilgen is-sharalargha qatysty emes» dep soqyrgha tayaq ústatqanday etip jazylghan. Dәl osynday tújyrym bizding «Tilder turaly zanda» da bar. Endeshe orys tilin jaqtap sheshim shygharghan sotqa qanday renish pen ókpe bar?  Mәselening bәri ózimizde. Eger bizding Konstitusiyamyzgha eng bolmasa «Qazaq tili orys tilimen teng dәrejede el aumaghynyng barlyq ónirinde qoldanylady» degendi de jazugha jýregimiz daualamay, әrkimge bir jaltaqtap otyrsaq, kimge ókpeleymiz?. Búl da bolsa, azdap algha ilgerileushilik bolar ma edi, kim bilsin. Bizdiki әiteuir, esikten syghalaugha jaramay qalghan qasiyetti ana tilimizdi tórge shyghara almasaq ta, iyghynan sýieuge degen әlsiz ghana tirshilik qoy. Qayteyik, qolymyzdan tek osylay ghana jazudan basqa eshene  kelmese.

Aytpaqshy, ana tilimizding bolashaghyn oilap botaday bozdap jýrgende keybireuler «jyghylanghana—júdyryq» degendey, tilimizge aghylshyn tilin mingestirgenimen qoymay, endi qytay tilin jappay ýirenuge kirisu qajet degen oida eken. Sózimiz jalang bolmas ýshin  «Alashainasy.kz» saytynda jariyalanghan Qytay tili ekinshi shet tili retinde 2 synyptan bastap oqytylady» degen maqalagha kónil audaralyq.  Osyndaghy birer pikirdi sol qalpynda keltirsek, qalghanyn oqyrmandar ózinshe oy týie jatar. Onda: «Núr-Súltandaghy Nazarbaev ziyatkerlik mektebining diyrektory Meyram Jakenov oqu ordasynyng ashylghanyna 10 jyl bolsa, ondaghy bilim alatyn balalar 9 jyldan beri qytay tilin mengerip jatqanyn aityp ótti.

«Men aldymen qytay tilin qalay oqy bastaghanymyzgha toqtalghym keledi. Bizding Nazarbaev ziyaitkerlik mektebi fizika-matematika pәnine den qoyghan. Mektepting ashylghanyna biyl 10 jyl toldy. Al qytay tilin biz 9 jyl qatarynan oqyp kelemiz», - dedi Jakenov.

Al múny az deseniz, osyndaghy taghy bir pikrge nazar audara ketiniz.Búl maqalada Jakenov myrzagha taghy bir diyrektor qosylypty. Oqyp kóriniz. Onda: «Núr-Súltan qalasynyng №81 "Astana English School" gimnaziyasynyng diyrektory Gýlnar Sadyqovanyng aituynsha, ózi basqaryp otyrghan mektepte balalar qytay tilin ekinshi til retinde 2-synyptap bastap mengeredi» delingen eken.

Búghan endi bizding qosyp-alarymyz joq.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz