Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Bizdin sheneunik 4624 53 pikir 11 Qyrkýyek, 2019 saghat 13:11

Ábishev memlekettin 300 mlrd tengesin qalay ýnemdedi?

Biz «Islam Ábishev memlekettin 300 milliard tengesin ýnemdegen.., 1 trillion tengeni ýnemdegen...» dep jii aytyp jýrmiz. Biraq sonshama qyruar qarjyny qalay ýnemdegen degen súraq tónireginde asa oylanghan joqpyz...

Rasynda, belgili bir salagha, bilgili bir jobalargha Ýkimet bólip, bekitip qoyghan osynshama qarjyny ýnemdeu mýmkin be? Mýmkin emes siyaqty...

Biz sol jobalar turaly, 300 mlrd tengeni qalay ýnemdegeni turaly tergeu izolyatorynda otyrghan ol kisige advokaty Abzal Qúspan arqyly birneshe súraq joldaghan edik...

– Siz 2012 jyldyn 5 aqpanynda QR AShM Su resurstary komiytetinin tóraghasy qyzmetine taghayyndalypsyz da, 2013 jyly 5 mausymda ol qyzmetten ketipsiz. Estuimizshe, 1 jyl 4 ayda memlekettin 300 mlrd tengesin ýnemdegen kórinesiz. Múnsha qarjyny qalay ýnemdediniz, osy turaly aytyp berseniz...

– Júmysqa kiriskennen keyin, әriyne, negizgi mәsele – byudjettin qarjysy qayda jәne qalay júmsalatynyna taldau jasay bastadym. Búghan deyingi júmys istegen jerim Óskemen qalasynda jylyna 3-4 milliard tengenin qarjysy qúrylys júmystaryna júmsalatyn. Múnda kelgende bir jylda júmsalatyn qarjy 70-80 milliard tengeni qúraytynyn kórdim.

Múnshama ýlken qarjy búryn kórmegendikten ony tiyimdi paydalanu en manyzdy mәsele ekeni týsinikti boldy. Sondyqtan en aldymen qúny 1 milliardtan asatyn jobalarmen tanysyp, talday bastadym.

Jalpy qúrylys-jóndeu júmystary ýsh baghytta jýrgiziledi:

1) toptamaly auyz su magistraldyq qúbyrlary;
2) kanaldar arqyly auyl sharuashylyghyna, ónerkәsipke jәne halyqqa auyzsu jetkizip túru ýshin;
3) kóktemgi mol su (qar men jauynnyn suy) kezinde su jinaqtaytyn su qoymalarynyn qúrylysy jәne jóndeu júmystary.

Mineki, osy ýsh baghyttaghy jobalardan qarjyny qalay ýnemdedik? Mysaly, Aral-Sarybúlaq magistraldyq toptamalyq su qúbyryn alayyq. Qyzylorda oblysynda ornalasqan úzyndyghy 243 km Qosaman dep atalatyn túshy su kózi shyghatyn jerden bastalyp, Qyzylorda oblysynyn Aral, Qarmaqshy, Qazaly, Syrdariya audandarynyn territoriyasyndaghy 160-tan astam eldimekendi auyzsumen qamtamasyz etedi.

Búl toptama su qúbyry Kenes ýkimeti kezinde salynyp, tәuelsizdik jyldarynda qarausyz bolyp, tozyghy jetken. Sondyqtan barlyq magistraldyq qúbyrlar auystyrudy talap etedi.

2007-2012 jyldar aralyghynda osy su qúbyrynyn әr jerin bólek-bólek jóndey otyryp, jalpy 47 km-ge juyghy jóndelgen. Oghan, shamamen, barlyq qarjy kózderinen 12 milliardqa juyq qarjy júmsalghan. Eger osy kýyinde jalghastyra bersek, 5-6 jyl kóleminde 45-50 mlrd tenge júmsalyp, onyn ózinde búl su qúbyrynyn biter-bitpesi ekitalay bolyp qalar edi.

– Ol jobalar nege sonshalyqty qymbat?

– Barlyq mәsele josparlauda. Jobalau-smetalyq qújat (JSQ) jasaghanda, en aldymen, kerekti sudyn mólsheri anyqtalady. Sudyn mólsheri adamnyn, maldyn, tehnikanyn, qysqasy jalpy su paydalanushylardyn sanyna baylanysty. Jobalaushylar búl mәlimetti auyl әkimderinen alady. Auyl әkimderi búl mәlimetti qazirgi naqty bar adamnyn sany, maldyn sany, basty su paydalanushylardyn sanyna aldaghy 20-30 jylda ósui mýmkin eseppen beredi. Sonda su paydalanushylardyn sany 2-2,5 esege ósip shygha keledi. Búl trubanyn diametrinin ýlkeyuine, sudy trubamen aydaytyn nasos qondyrghylarynyn ýlkeyuine, ol óz kezeginde nasostar túratyn ghimarattyn jәne elektr podstansiyasynyn ýlkeyuine әkelip soghady. Qúbyrdyn ýlkeyui onda ornalasqan ashyp-jabatyn tetikterdin ýlkeyuine әkelip soghady.

Osynyn barlyghy, jinaqtap kelgende, týrli koeffisiyenttermen qosa jәne qúrylys uaqyty sozylghan sayyn qymbattay týsedi.

– Qúny qymbat túratyn jobalardy qysqartyp tastadynyz ba?

– Biz ne istedik? En aldymen, su paydalanushylardyn tolyq esebin aldyq. Ekinshi, sol eldimekenderdegi halyqtyn, maldyn, avtokóliktin sanynyn ózgeru statistikasyn aldyq. Ýshinshi, teren matematikalyq tәsildermen aldaghy 20-30 jylda ózgeru grafiygin jasadyq. Osynyn nәtiyjesinde sudyn kólemi 2,5 esege juyq azaydy. Onyn ýstine qúbyrdaghy qysymdy arttyru, qosymsha nasos qondyrghylaryn qoyu siyaqty tehnikalyq sheshimder arqyly qúbyrdyn diametrin taghy da birshama kishireyttik. Sonymen, bas merdigerlikti «Qazsushar» mekemesine berdik. Sonyn nәtiyjesinde qúrylysqa kerekti qúbyr, nasos, elektr transformatory t.b. zattardyn barlyghyn aradaghy deldaldarsyz tikeley zavodtardyn ózinen aldyq. Onyn ýstine ýlken kólemde tapsyrys jasaghandyqtan baghalaryn 10-15 payyzgha tómendetuge qol jetkizdik.

Osy sharalardyn negizinde jәne jogharghy dengeydegi úyymdastyru  júmystarynyn nәtiyjesinde 196 km astam toptama su qúbyryn barlyq qúrylghylarmen qosa 6,7 mlrd tengege 6 aydyn ishinde tolyq bitirip, 130 mynnan astam adamgha 2012 jyldyn jeltoqsanynan bastap bastap su bere bastadyq.

Eger eski әdispen jýrip otyrsaq, 7-8 jyl ishinde 40-45 milliard aqsha júmsap, bastalghan júmysty bitirer bitirmesimiz belgisiz edi.

Onyn ýstine, 2015 jyly dollar óskenin eske alsaq, dәl sol siyaqty qúbyrdyn qúny da eki ese ósip ketti, yaghniy devalivasiyanyn әserinen 45 milliardqa da bitire almas edik. Búl nysan kýni býginge deyin minsiz júmys istep túr. Kestedegi toptamaly su qúbyrlary boyynsha negizinen jogharydaghy ústanymmen júmys atqardyq.

– Sәtpaev kanaly turaly tolyghyraq mәlimet berseniz...

– Ginnes rekordtar kitabyna kirgen Qanysh Sәtbaev atyndaghy kanal bar. Búl – akademik Qanysh Sәtbaevtyn en iri jobasy. Sonau 1958-1959 jyldary Ertis suyn Saryarqa jonyna kóteru turaly mәsele kóterip, Kenes ýkimetinin jetijyldyq josparyna engizgen Sәtpaevtyn ózi edi. 1961 jyly «Ertis-Qaraghandy» dep atalghan kanaldyn júmysy bastalyp, 1967 jyly ayaqtalyp, Ertis suy Ekibastúz arqyly, 475 metr órde ornalasqan Qaraghandy men Temirtau qalalaryna jetti. Sodan beri Ortalyq Qazaqstan alqabyn tirshilik kózimen nәrlendirip otyrghan su arnasy. Úzyndyghy 450 shaqyrym. Osy kanalda 22 nasos stansiyasy bar. Yaghni, sudy tartu ýshin әrbir 20-25 km qashyqtyqta ornalasqan nasos stansiyalary sudy joghary kóterip otyrady. Árbir nasos stansiyalarynda 5 nasos agregaty bar, onyn tórteui júmys isteydi, bireui rezervte.

2011 jyly bir nasos stansiyasyndaghy 4 nasos agregatyn auystyru josparlanyp, JSQ dayyndalyp, onyn qúny 6 mlrd tenge bolyp bekitilgen. Oghan konkurs ótip, merdiger kompaniya anyqtalghan. Sol 2011 jyly alghashqy 150 million  tenge qarjy tólenip te qoyady. 2012 jylgha 2,5 mlrd tengege juyq qarjy qarastyrylyp ta qoyghan.

Men búl jobany zerttep, tanysyp, sol nasos agregatyn jasap shygharatyn zavodqa shyqtym. Olardan bilgenim, bizge kerekti agregattardy dayyndap, kanalgha әkelip, ornatyp iske qosyp bergen barlyq shyghyn 1,5 mlrd tengeden aspaytyndyghyna kózim jetti. Áriyne, merdigermen shartty qayta ózgertip, 6 mlrd tengenin ornyna 1,5 mlrd-qa juyq tengege qayta jasadyq. Býgingi tanda sol agregattar barlyghy saqaday say júmys istep túr.

Bir qyzyghy, qarjyny qysqartar kezde jogharydan telefon soghu, menin tanystarym arqyly maghan 2 mlrd tengege deyin para úsynghan jaghdaylar boldy. Menin tanystarym: «Búl jobany sen joq kezde jasaghan, konkurs ta solay. Sen jauap bermeysin. Aqsha audaratyn kezde sen issapargha ketip qala sal, sen tek kedergi jasamasan boldy. Al senin qarjyndy qalaghan jerine jetkizip beredi», - deydi.

Áriyne, eshqaysysyna kóngen joqpyn.

Nәtiyjesinde, 2012 jyldyn kýzinde «Núr Otan» partiyasynyn jemqorlyqqa qarsy kýrek komissiyasy meni ayyptap, býkil elge meni «korrupsioner» dep jariyalap, auylsharuashylyq ministrligine menin mәselemdi qarap, sheshim qabyldau jóninde úsynys jiberdi. Búl mәjilis barlyq telearnalar arqyly, basqa da aqparat qúraldary arqyly halyqqa tarady.

Biz, әriyne, ertenine baspasóz mәslihatyn ótkizip, barlyq aqparatty jayyp saldyq. Auylsharuashylyq ministrligi meni jazalaghan joq. Al «Núr Otan» da sol kýyi habar bergen joq.

Osy kanalgha baylanysty taghy bir mәsele:

Men qyzmetke kelgenge deyin sol 450 shaqyrymgha sozylyp jatqan Sәtpaev kanalyn tikenek symmen qorshamaqshy bolghan. Ony qorshau ýshin onyn JSQ jasau kerek bolghan. Sóytip, JSQ dayyndau ýshin konkurs ótkizilip, onyn jenimpazy anyqtalyp, 2011 jyly oghan 100 millionnan astam alghashqy qarjy tólenip te qoyady. Al jobanyn jalpy qúny 1,5 mlrd tengeni qúraydy. Biz múny mýldem toqtatyp tastadyq.

«Nege ony qorshau kerek?» desek, jobany úyymdastyrushylardyn aytqan jauaby bylay: «Búl kanaldyn suynan Qaraghandy qalasynyn halqy su ishedi. Al sanitarlyq normalar boyynsha auyz su kózderi qorshalu kerek, ol әrtýrli uly zattardyn sugha týsip ketuinen qorghaluy kerek» deydi.

Bir qaraghanda oylanatyn nәrse, biraq kanalgha su Ertis ózeninen keledi, al ózenge su búlaqtardan, jylghalardan, kishi-girim ózenderden keledi, sonda olardy da qorshau kerek pe? Sanitarlyq normagha sәykes onyn tóbesi de jabyq boluy kerek. Sonda qalay, ózenderdin de tóbesin jabuymyz kerek pe?

Áriyne, olay emes. Kanaldan kelgen su Qaraghandygha kirgen jerde әbden tazartudan ótedi. Halyqqa jiberer kezde ýzbey qadaghalanyp otyrady.

Búl – sanitarlyq normany búrys paydalana otyryp, byudjettin qarjysyn talan-tarajgha salu degen sóz. Áriyne, múny da toqtattyq.

– Astana su qoymasy turaly ne aytasyz?

– Astana su qoymasyn qorshaugha memleketten shekten tys kóp qarjy bólingen – 31 mlrd tenge! Jana qúrylys emes, tek qorshaugha osynshama qarjy bólingenine tanghalmau mýmkin emes. Óytkeni Ontýstik Qazaqstan oblysy әkiminin orynbasary bop túrghan jyldary ózim bastan-ayaq qúrylys júmysyna qatysqan jap-jana Kóksaray su qoymasyna múnsha aqsha júmsalmaghan. Kóksaray su qoymasynyn kólemi Astana su qoymasynyn kóleminen әldeqayda ýlken – 3 mlrd/m³ su saqtaydy. Al Astana su qoymasyna 450 mln/m³ su jinalady. 450 mln/m³ men 3 mlrd/m³ ayyrmasyn eseptey beriniz. 2008-2011 jyly janadan salynghan Kóksaray su qoymasyna 45 mlrd tenge júmsalghan. Jap-jana qúrylysqa. Al odan 6,5 ese kishi, nebәri 450 mln/m³ su qoymasynyn bolmashy jóndeu júmystaryna memleketten 31 mlrd tenge bólingen.

Jobanyn býge-shigesine deyin eseptey kele, bólingen qarajattyn 29 milliardyn kesip tastap, Astana su qoymasyn qorshau, jóndeu júmystaryn 2 mlrd qarjymen bitirdik.

– Siz qyzmetke kelgenge deyin asa kólemdi qarjy bólingen taghy qanday jobalar boldy?

– Jogharyda qúrylys-jóndeu júmystary ýsh baghytta jýrgiziletinin ayttym. Su qoymalary – ýshinshi toptaghy júmystar. Astana su qoymasy osy ýshinshi topqa jatady. Osy sanatta Bartoghay su qoymasyn aytugha bolady.

Bartoghay su qoymasynyn tehnikalyq parametrlerin qalpyna keltiru jobasynyn qúny 22 milliard tengege juyq bolyp shyghady. Nege múnsha qymbat ekenin zerttep qarasaq, 19 mlrd tenge su qoymasynyn týbine jinalghan túnbany tazalaugha ketedi eken.

Bir jaghynan qaraghanda jinalatyn sudyn kólemin azaytpau ýshin tazalau kerek. Biraq ary qaray zerttegende mynany anyqtadyq:

Bartoghay su qoymasynda 350 mln/m³ su jinalady. Kóktem, jaz boyy paydalanylghan sudan kýzge qaray qoymada qalyp qoyatyn sudyn kólemi 70 mln/m³. Qoymanyn qúrylghanyna 50 jylgha juyq uaqyt bolghan. Al týbinde túnghan balshyqtyn auqymyn eholokasiya apparatymen ólshegende, shamamen, 15 mln/m³ kóleminde eken.

Endi 70 mln/m³ sudyn týbindegi 15 mln/m³ su balshyq dep eseptesek, su qoymasynda 55 mln/m³ artyq su qalady. 50 jyl boyy túnghan balshyqtyn kólemi asa ýlken emes. Ol balshyqtyn eshqanday ziyany joq. Áli de, shamamen, 50 jyl týbindegi balshyqty tazalamaugha bolady. Shyn mәninde býgin balshyqtan tazaladyq degen kýnnin ózinde, is jýzinde ony tazalau mýmkin emes, tek sóz jýzinde, qaghaz jýzinde «tazalaghan» bolady. Al, shyndyghyna kelsek, olardyn maqsaty – balshyqty tazalau emes, memlekettin qazynasyn «tazalau» edi...

Al endi sol kólemdegi shógindini tazalaudyn qajeti joq dep eseptep, 29 mlrd tengeden astam qarjyny qysqartyp tastadyq. Sebebi su qoymasyndaghy paydalanatyn sudyn kólemi ózgergen joq.

Osylaysha, әrbir jobany teren zerttep qarau nәtiyjesinde 2012 jyly 300 mlrd tengege juyq qarjynyn shyghynyn qysqarttyq. Búl sol bir jylda kete salatyn qarjy emes, 4-5 jylgha josparlanatyn qarjylar, en bastysy, kóptegen nysandardy azdaghan qarjymen bitirip, sonyn barlyghy býgingi kýnde halyqqa qyzmet kórsetip otyr.

Mineki, ýnemdeu júmystary osynday baghytta mamandarmen birigip, әrbir jobany teren zerttep, oghan tehnikalyq taldaular jasalyp, qarjylyq monitoringter jýrgizu arqyly atqaryldy. Onyn barlyghyn qysqartu da onaygha týsken joq.

En qyzyghy, osynday kólemde qarjy ýnemdelgeni, nysandardyn barlyghy iske qosylghandyghy auylsharuashylyghy ministrligin de, ýkimetti de, Esep komiytetin de, eshqanday  partiyalardy da elen etkizip, qyzyqtyrghan joq. BAQ-ta tek biz bergen habarlamalardy kishigirim habarlama retinde, aqyly týrde jariyalaghany bolmasa, naqty faktiler boyynsha eshtene jariyalay qoyghan joq.

– Sizdin milliardtardy qysqartyp, jobalardyn «jolyn keskeniniz» eshkimge únay qoymaghan shyghar?

– Áriyne, kimge únasyn?!.

– Tekseris kóp boldy ma? Nebәri 1 jyl 4 aydan keyin qyzmetten ketuinizge sizdin «ýnemshildiginiz» sebep bolmady ma?

– Tekseris bolghanda qanday! Qúqyq qorghau oryndary bizdin sonymyzgha shyraq alyp týsip, aqshasy ýnemdelip salynghan nysandardy barynsha yjdahattylyqpen, iynemen qúdyq qazghanday tekserumen boldy. Ol tekserulerdi meni tútqyndaghangha deyin bir toqtatqan emes. Qúrylys jýrgizgen merdigerlerden: «Basshylargha, әsirese Ábishevke ne berdin, kim arqyly berdin?» degen súraqtar negizgi maqsatqa aynaldy. Artyq aqshanyn barlyghy qyrqylyp tastalghan jobadan bireuge bir nәrse beru mýmkin emes ekendigi olardyn oyyna kirip te shyqpady.

Mayly jobalardan ayyrylghan merdigerlerdin negizsiz aryzdaryn qúqyq qorghau organdary jalau qylyp ústap, bizdi tekserumen boldy.

Sonyn biri jogharyda aytylghan «Núr Otan» partiyasynyn sheshimi boldy. Kóptegen tekserulerdin nәtiyjesinde, 2013 jyldyn mausym ayynda menin júmystan aryz jazyp ketuime sebep boldy.

Tekserushilerge menin tek júmystan ketkenim az edi. Sondyqtan men júmystan ketkennen keyin de sol aqshalary ýnemdelgen nysandardy shúqshiyp tekserumen boldy. Alty-jeti ay tekserudin nәtiyjesinde is jýzinde eshtene taba almay, tek bir obektiden 7-8 mln tengenin topyraghy jetpeydi dep shyghardy.

Týsinikti bolu ýshin bir nysangha toqtala keteyik. Týrkistan oblysynda Syrdariya ózeninde ornalasqan Shardara su qoymasy bar. Búl su qoymasynyn jaghasynda, Qazaqstannyn en Ontýstiginde ornalasqan, Ózbekstanmen shekaralas Maqtaral audany bar. Halqy 350 myngha juyq. Su qoymasynyn tómengi jaghynda Shardara audany ornalasqan. Ekeuinin arasy 85 km (audan ortalyqtary) ekeui shekaralas. Halqynyn sany 80 myngha juyq. Qoyy qoralas, auyly aralas bolyp jatqan el.

Shekarany belgileu kezinde eki audannyn arasyndaghy 20 km-ge juyq jol Ózbekstannyn territoriyasynda qalyp qoyyp, qatynas ýzildi. Endi eki audan halqy barys-kelis ýshin 180 km bolatyn aynalma joldy paydalanugha tura keletin boldy.

Onyn ýstine 5,2 mlrd/m³ su kólemi bar Shardara su qoymasynyn óte kóp su kelgende syimaytyn sudy aghyzyp jiberetin Arnasay su torabyna baratyn jol jabylyp, Ózbekstanda qalyp qoydy.

Sondyqtan su qoymasynyn jaghasynan damby salyp, sonyn ýstinen jol jýrgizuge tura keldi. Búl mәseleni óte tez sheshu qajet bolatyn. En bastysy, kóktem kezinde qoymada su tolyp túrghan kezde jogharghy jaqta Ózbekstan, Tәjikstan, Qyrghyzstan taularynda qatty jauyn-shashyn bolyp, óte mol su Syrdariya ózeni arqyly qoymagha kelse, onyn barlyghyn tómen jiberu mýmkin emes. Tómenge qaray bar bolghany 1800 m³/sek su jiberuge bolady. Qalghanyn Arnasay su toraby arqyly Aydarkólge tastau kerek. Onday jaghday 1969 jyly oryn alghan edi. Sol jyly 20 mlrd/m³ astam su Aydarkólge jiberilip, tómendegi el aman qalghan bolatyn.

Eger Shardara su qoymasy apatqa úshyrasa, Shardaradan bastap Aralgha deyin birde bir eldi-meken aman qalmaydy, múny kartadan kóruge bolady.

Minekiy búl nysannyn osynday óte qauipti jaghdayy bar. Osy jaghdaylardy eskere otyryp, biz búl júmysqa shúghyl 2012 jyldyn qyrkýyek ayynda kirisip, jeltoqsangha deyin 3 mln/m³-tan astam topyraq tasyp, dambynyn negizin bitirgen bolatynbyz.

Júmys bastalghannan keyin bir aydan keyin tekseru bastalyp, 2013 jyldyn basynda tekserushiler júmysty toqtatyp tastap, qúlshyna tekseruge kiristi. Sol tekseru 2013, 2014, 2015 jyldargha deyin sozyldy. Topyraqtyn kólemin, sapasyn tekseru ýshin Qaraghandynyn KAZMIIR mekemesi jaldanyp, memlekettin 40 mln tenge aqshasy tekseruge júmsalyp, sondaghy anyqtalghany mynau boldy. Jinalghan topyraq 15-16 myn/m³ jetpeydi. Al búl topyraqty tórt kýnde qúrylysshylar tasyp әkep tastady. Jetpeytin topyraqtyn júmysymen qosqandaghy qúny – 6-7 mln tengeden aspaytyn edi. Osyghan baylanysty 2-3 adam shartty sottaldy da. Ózderiniz oylap kórinizder, 15 myn/m³ topyraq, jalpy tasylghan topyraqtyn 0,5% payyzyn qúraydy eken, onyn ýstine ýsh jyl ishinde jelmen de úshuy mýmkin.

Sol ýshin tek qaraghandylyq mekemege 40 mln tenge júmsalyp, qanshama adam issapargha baryp, ýsh jylda búl júmyspen aynalysyp, qanshama shyghyndar júmsaldy. Onyn ýstine  jinalghan topyraqty su shaymau ýshin 2013-2014 jyldary qoymagha jinalugha tiyisti 5,2 mlrd/m³ sudyn ornyna 4 mlrd/m³ sudan asyrylghan joq. Yaghni, eki jyl 2,4 mlrd/m³ taza móldir sudy Ózbekstannyn territoriyasyna jiberuge tura keldi. Búl óz kezeginde Qyzylorda oblysynda sol jyldary tamyz ayynda su tapshylyghyna әkeldi. Eger Qyzylorda oblysyndaghy eginshilik salasyndaghy 2013-2014-2015-2016-2017 jyldardaghy kórsetkishterin qarasanyzdar, múnyn barlyghyna kóz jetkizuge bolady.

Al, bir qyzyghy, 2016 jyly Uzgidromet, Tadjikgidromet, Qyrghyzgidromettin habaryna sәykes, mamyr ayynyn ortasyna taman óte kóp su kelu qaupi boldy. Ol kezde bizde Shardara su qoymasynda 5,2 mlrd/m³ su bolatyn. Kóp sugha dayyndalu ýshin biz Ózbekstangha Arnasay su toraby arqyly su ashyp jibere bastadyq. Keyin boljaldaghy su kelgen joq, biz su tastaudy toqtattyq. Sonda barlyghy 30 mln/m³ su jiberdik.

Osy jaghdayda baylanysty tiyisti organdar menen jauap alyp, memleketke satqyndyq jóninde sóz qozghaghan bolatyn. Al tekseru kezinde ketken 2,4 mlrd/m³ su jóninde eshkim japqan auzyn ashpaghan edi.

Mineki, bizdegi elge, halyqqa, memleketke degen kәsibi, adal kózqaras ta osylaysha teris baghalanghanyn óz basymnan ótkizdim.

2013 jyldyn mausym ayynda bәrine qolymdy bir siltedim de, qyzmetten kettim. Ózimizdin otbasylyq bizneste, qyzym basqaratyn kompaniyagha injener bolyp ornalasyp, 320 myn tenge aylyqpen júmys istey bastadym.

Ájepteuir densaulyghym dúrystalyp, ózimnin ruhaniy ósuime, aghylshyn tilin ýyrenuge, dombyra ýyrenuge uaqyt júmsay bastadym. Bala-shagha, nemerelermen, ini-qaryndastarymmen kóbirek birge bolu mýmkinshiligi kóbeye bastady. Múnyn ózi keremet әser etip, ómirdin en qyzyghy tek júmys isteu emes, óz otbasynmen, aghayyn-tuystarynmen, jora-joldastarynmen tyghyz aralasyp qarapayym ghana ómir sýrude ekendigine kózim tolyq jetti.

Ol kezde qaytadan júmysqa, óz qyzmetime keludi oylaghan joqpyn...

P.S. Islam Ábishevtin sol búrynghy qyzmetine qayta oraluyna ne sebep boldy? Islam Ábishev Elbasy Núrsúltan Nazarbaevqa qanday hat jazdy? Ol ne dep jauap berdi?.. Búl turaly kelesi maqaladan oqityn bolasyzdar...

Súhbatty әzirlegen Sәule Ábedinova

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerdin pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyn da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz

53 pikir