Qazaq janyn eshkim tany alghan joq…
Songhy onjyldyqtarda ómir aitarlyqtay ózgerdi, jana zamangha say ózindik talaptar payda boldy. Soghan oray, qoldanysqa jana úghymdar enip, tilimiz tyng týsiniktermen tolygha týsti. Mysalgha, bir ghana júmysqa túru kezindegi jaghdaydy aitar bolsaq, býginde kez kelgen adamnyng rezume, menedjer, korporativti mәdeniyet ispetti basqa da tolyp jatqan sony úghymdargha úshyrasary anyq. Mәsele - solardyng mәnisin úghyp qana qongda emes, búl arada keybir jayttardyng qyr-syryn aldyn ala biluge, psihologiyalyq túrghyda týsinuge tyrysugha tura keledi. Sodan da bolar, qazir qay kitap dýkenine bas súqsanyz da, «Psihologiya» aidarymen shyghyp jatqan әdebiyetterden kóz sýrinedi.
Songhy onjyldyqtarda ómir aitarlyqtay ózgerdi, jana zamangha say ózindik talaptar payda boldy. Soghan oray, qoldanysqa jana úghymdar enip, tilimiz tyng týsiniktermen tolygha týsti. Mysalgha, bir ghana júmysqa túru kezindegi jaghdaydy aitar bolsaq, býginde kez kelgen adamnyng rezume, menedjer, korporativti mәdeniyet ispetti basqa da tolyp jatqan sony úghymdargha úshyrasary anyq. Mәsele - solardyng mәnisin úghyp qana qongda emes, búl arada keybir jayttardyng qyr-syryn aldyn ala biluge, psihologiyalyq túrghyda týsinuge tyrysugha tura keledi. Sodan da bolar, qazir qay kitap dýkenine bas súqsanyz da, «Psihologiya» aidarymen shyghyp jatqan әdebiyetterden kóz sýrinedi.
Júmysqa qaytkende ontayly ornalasugha bolatyndyghynan bastap, az uaqyttyng ishinde jetistikke qalay qol jetkizu kerek, júrtpen qalay sóilesip, qalay qarym-qatynas jasaghanda esebing týgeldenedi, qalay bay qajet, qaytkende baqytty bolasyn, qaytkende qarjylyq jaghdayyng týzeledi, qanday jaghdayda ómirindi jaqsarta alasyn, ol - ol ma, tipti әielding jýregin qalay tez jaulap alugha bolady, erkekti uysqa qalay týsirgen dúrys degen siyaqty ýlkendi-kishili jayttardyng bәrining qúpiyasyn ózinshe ashugha talpynghan kitapshalar qatary kóbeygen ýstine kóbeye týsude. Jәne oghan sebep te joq emes. Basqasha aitqanda, qarapayym júrtshylyqtyng deni toryghyp, taryghyp jýr. Ómirding iyinine kónip, jaghdaygha beyimdeluge tura keletini taghy bar. Osy rette, psihologiyalyq әdebiyetter taghdyrdyng tegeurinine qarsy túrugha tyrysqan júrttyng qarmanar talyna, tireuine ainalyp otyr deuge bolady.
Qalay degenmen de, psihologiya - adamnyng janyn tanugha baghyttalatyn ghylym. Jәne oqyrmannyng búl baghyttaghy әdebiyetke qyzyghushylyghy býgingi uaqyt tynysyna oray ghana artyp otyrghan joq. Ózin-ózi tanyp biluge, sonday-aq ózgeni týsinuge úmtylu - ejelden-aq әrbir adamgha tәn qasiyet. Tek osy túrghydan kelgende, qay ústanymdy basshylyqqa alasyn, kimning kenesine jýginesin, mine, mәsele sonda. Aytalyq, psihologiya salasyna arnayy mamandanatyn studentterding ghana kәdesine jaraytyny bolmasa, qazirgi tanda jalpy kópshilikting Q.Jaryqbaev, Á.Aldamúratov, O.Ozghanbaev enbekterine qanaghattana qony ekitalay. Oqu qúraly esebinde ekeni óz aldyna, erterekte shyqqan psihologiyalyq әdebiyetterding deni - audarma. Tili de, taqyryptyq jýielenui de týpnúsqasynan alshaq kete qoymaghan, últtyq sanagha, oigha qonymsyzdau dýniyeler bolyp keledi.
Bir dausyz jayt - psihologiya ghylymyna biz kýni keshege deyin jetkilikti mәn bermey keldik. Jeke fakulitet retinde bólinip shyghyp, osy sala boyynsha maman dayyndala bastaghanyna da on-on bes jyldyng ghana jýzi boldy. Psiholog qyzmetining auaday qajet ekendigin qazir ómirding ózi kórsetip otyr. Óitkeni janarghan jýiege kirige alu, ózgergen qúndylyqtardy qayta salmaqtau, ortagha, uaqytqa beyimdelu ekining birine onaygha soqpaydy. Onyng ber jaghynda otbasyndaghy qarym-qatynas pen bala tәrbiyesine qatysty qanshama týitkilder bar! Áytse de elimizde atalmysh ghylymnyng kenjelep otyrghanyn bylay qoyghanda, psihologtyng kenesine jýginu degen - halqymyzdyng saltyna da, sanasyna da әli sinise qoymaghan nәrse. Sol sebepti de, әldebir sheshim qabyldaugha tura kelgende nemese ózin mazalaghan jayttardyng aq-qarasyn ajyratugha tyrysqanda, qarapayym qazaq mamannyng aldyna baryp, kenes qúrghannan góri kerekti kitapty dýkennen alyp oqyp, ózinshe oy qorytqandy artyq kóredi. Biraq jogharyda aitqanymyzday, psihologiyalyq әdebiyetterding deni qazaq oqyrmanynyng tabighatyna, tanym-týsinigine layyqtalyp jazylmaghan.
Sonday bógde әdebiyetterdi betke ústaghan psihologsymaqtarymyzdyng keybiri ózderining tipti qazaqqa mýlde jat tilde sóileytindikterin sezinbeuge ainalghan synayly. Mәselen, «qazaqtyng belgili psihology» dep, alty Alash auzyna qarap jýrgen Anna Mergenbayqyzy qaysybir jyly «Aqjýnis» baghdarlamasyna qatysyp otyryp, bir keyipkerge: «Prilichnyy qyzdarda neng bar? Áyelge barghyng kelse, ondy-soldy jýrging kelse, 500 tenge tóle de, Sain kóshesining boyyndaghy qyzdargha bar. Olar «bala tabamyn» demeydi, eshtene talap etpeydi» degen «aqyl» aitty. Mýmkin, mәdeniyetti, býgingi zamangha say bolyp kóringisi kelgeni shyghar. Biraq qalay bolghanda da, qazaqtyng sanasyna, dәstýrli týsinigine mýlde jat nәrseni aityp, joq jerden jik shygharghanda, ne útamyz?! Ásirese, psihologiya ispetti, adamnyng jan dýniyesin zertteytin ghylymnyng әrbir tújyrymy aidaladan alynbay, әrkimning jýregine, kóniline qonatynday bolghanyna ne jetsin!
Osy oraydaghy bir anyq nәrse - bizde últtyq dýniyetanymy
ken, qazaqtyng janyna tereng boylay alatyn, qazaqsha jan-jaqty oilay alatyn psiholog mamandar tapshy. Kóbisining aitatyny - kitabi, jattandy sóz. Jәne onysy qazaq tabighatymen esh qabyspaydy. Osynday jaghdayda Jýsipbek Aymauytovty eriksiz eske alasyn. Alashtyng aituly arysynyng sonau HH ghasyrdyng basynda-aq «Psihologiya» degen enbek jazyp, últynyng jan dýniyesin tanugha talpynghany tegin emes eken ghoy...
Syna
...Psihologiyalyq әdebiyetter irgeles orysty bylay qoyyp, bizge endi tikeley Batystan auysa bastady. Psihologiya tól ghylym retinde әli de damyp ýlgermegen qazaq topyraghynda aluan týrli tester men treningter tamyr jayyp ta ýlgerdi. Biraq Batys júrtynyng mentaliyteti men bizding tabighatymyzdyng ekeui eki bólek. Biz qansha qalasaq ta, bәribir aghylshyn bola almaymyz. Sondyqtan әr nәrsege óz kózqarasymyz túrghysynan kelip, tipti bolmaghan jaghdayda batystyq shiykizatty óz jaghdayymyzgha beyimdey otyryp paydalansaq, útylmasymyz anyq.
Roza RAQYMQYZY
"Alash ainasy" gazeti 18 mausym 2009 jyl