Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3557 0 pikir 2 Tamyz, 2011 saghat 08:31

Saltan Sәken. Nege biz Múqaghalidy kino salasynda dәriptey almay kelemiz?

Janqaldybek TÓLENBAEV (Múqaghaly beynesinde)

Janqaldybek TÓLENBAEV (Múqaghaly beynesinde)

Abay «Óldi deuge bola ma, aityndarshy, ólmeytúghyn artynda sóz qaldyrghan» dese, danyshpandarymyz «jaqsynyng aty ólmeydi, ghalymnyng haty ólmeydi» deydi. Osy sózderdi Múqaghaly Maqataevqa qaratyp aitsaq, artyq aitqandyghymyz emes. Onyng artynda ólmes sóz qaldyrghan, óshpes is qaldyrghan aqyn ekenine dau aitatyn adamdy osy uaqytqa deyin kezdestirmeppiz. Býginde aqyn sózi «japyraq jýrek jas qayynnyn» sybdyrynday әr jerden esedi. Qayyn júrtqa qanday sýikimdi bolsa, aqynnyng ózi de, sózi de halyqqa sonday sýiikti boldy. Alayda býginde kópshilik eskermey jýrgen bir mәsele ózekti órtep bara jatqany - shyndyq. Ol - aqyn beynesin kinoda, teatrda, ózge de beyne ónerinde qalyptastyru jәne saqtap qalu.

Býginde Múqaghalidyng beynesine qyl­qalam tartyp jýrgen suretshilerimiz az emes. Onyng ishinde shygharmashylyghynyng basym kópshiligin Múqaghaly taqyrybyna arnaghan suretshi Almas Syrghabaevty da atap ketuge bolady. Suretshi byl­tyr Mú­qa­ghaly Maqataev ruhyna arnaghan «Qar­lyghashym, kelding be?» atty poetiy­kalyq suret kórmesin ótkizgen bolatyn. Kýni keshe ghana aqynnyng 80 jyldyq merey­toyyna oray T.Jýr­genov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasynda Suret­shi­ler odaghy­nyng yqpalymen qú­rylghan «Gha­la­mart» shygharmashyl jastar kluby kór­kem­suret kórmesin úiymdastyrdy. Búl sha­rala­rdyng bәri - aqyn beynesin beyneleu óne­rinde saqtaugha qosylghan ýles.

Endi teatrgha kelsek. Múqaghaly túlgha­sy­nyng alghash ret sahnada somdaluyna aqyn Serik Túr­ghynbekúlynyng sinirgen enbegi zor. Osydan segiz jyl búryn Asta­na­daghy Qaliybek Quanysh­baev atyn­daghy Muzykalyq drama teatrynda Serik Túrghynbekúlynyng «Múqaghali» poetiy­kalyq dramasy kórer­menge jol tartty. Búl piesa әli kýnge deyin teatr mausymyndaghy repertuarlar tiziminen týsken emes. Kassaly qoyylymdardyng da aldynghy qataryndaghy drama. Jәne kez kelgen audito­riyanyng kózayymyna ainal­ghan spektakli boldy. Bәrinen de qyzyghy, Múqaghalidyng rólin somdaghan Qaliybek Quanysh­baev atyndaghy Muzykalyq drama teatrynyng әrtisi Janqaldybek Tólen­baev­­tyng aqynnan aumaytyndyghy aqyn tirilip, aldyna kelgendey sezim qaldyrady eken. Serik Túrghynbekov te әrtisting týr-sipaty­nan Múqaghaly túlghasynyng bir úshqynyn bayqap: «Men Múqaghaly rólin Janqal­dybek Tólenbaevqa arnap jazdym», - dey­di. Mine, shymyldyghyn ashyp bergen Serik Túrghynbekovting «Múqagha­liynan» keyin býginde birneshe drama dýniyege keldi.

Kino. Kino ónerinde Múqaghalidy kóru әzirge múng bolyp túr. Ókinishke qaray, elimizde aqyngha arnap kórkem filim týsirilgen emes. Jalpy, biz búl mәselede әli kýnge deyin aqsap kele jat­qanymyz jasyryn emes. Kino - túlghany tarihta taygha tanba basqanday anyq qaldyratyn óner. Keler úrpaqqa qaldyratyn múranyng taptyrmas tәsili. Búl tәsildi Resey jaqsy jolgha qoyghan. Jaqynda Pushkinge qatysty kinospektaklidi qoydy, filim de týsirildi. Sonday-aq orys kórshilerimiz Sergey Eseninge, Fedor Dostoevskiyge, Lev Tols­toygha, Mihail Lermontov­qa arnap kórkem filim týsirdi. Tize bersen, tabyla beredi. Al bizde sausaqpen sanarlyq qana: Abay, Jambyl, Shoqan... Basqasyn esimizge týsire almadyq. Qúdaygha shýkir, Múqaghaligha derekti filim týsirilip jatyr. Al kórkem filimning auyly alys tәrizdi. Osy jerde «nege biz búl túrghydan Reseyden ýlgi almaghanbyz?» degen zandy súraq tuyndaydy. Álde túlgha taqy­rybynda týsirilgen filimder ózin aqtamaydy dep, oghan shyghyndalghymyz kelmey me? Nege biz túlghalarymyzdy, onyng ishinde Múqaghalidy kino salasynda dәriptey almay kelemiz?

Serik TÚRGhYNBEKOV, «Múqaghali» dramasynyng avtory, aqyn:

- Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy Muzy­kalyq drama teatrynda júmys istep jýr­ge­nim­de belgili rejisser Ázirbayjan Mәm­betov aghamyz: «Aqynnan jaman dramaturg shyqpay­dy. Aqyn bolgha­nyn­men, jaza da alasyn. Sondyqtan da «Mú­qa­ghali» dramasyn sen jazasyn. Aqyn­nyng janyn aqyn ghana týsinedi», - dep úsynys jasady. Drama osylaysha dýniye­ge keldi. «Múqaghali» dramasy­nyng sәtti shyghuyna mening dramaturgtik sheberligim emes, aqynnyng ózining bolmysy men ólenderi sebep boldy. Mening dramamnan keyin de birneshe shygharma ómirge keldi. Olar elimizding әr aimaghynda qo­yylyp jatyr. Árkim Múqa­ghalidy әr qyrynan kórsetip, әr­týrli sheshim shy­gharuda. Ol teatr ónerinde dúrys ta shy­ghar, biraq kino ónerine bayqap qadam basu kerek. Bizding jazyp jatqan dra­ma­­larymyzdyng keyipker bolyp sahnada kórinip jatuyn kinogha apa­ra jatqan baspal­daq dep týsinu qajet.

Janqaldybek TÓLENBAEV, Múqaghaly rólin somdaushy akter:

- «Múqaghali» spektakli kórermen tal­gha­maydy. Barlyq auditoriyagha arnal­ghan, bar­ly­ghy sýisinip kóretin qoyylym. Ózim Múqa­ghaly rólin somdaghanda zaldan shybynnyng yzynyn estimeymin. Júrt yjdaghattylyqpen tyndaydy. Endi, mine, «Qazaqfilim» men «Qún»  studiyasy birigip, aqynnyng Din­mú­hamed Qonaevqa jazghan haty turaly «Múqa­ghalidyng shyn­dyghy» degen derekti filim týsi­rip jatyr. Meni soghan shaqyrdy. Alma­tygha baryp, 55 minuttyq filimge týsip keldim. Búl bastauy ma dep oilaymyn. Osy derekti filimnen keyin Múqaghaligha degen jýrek­te­rinde sezimi bar, kókiregi oyau, kózi ashyq rejisserler Múqaghaly filimin qolgha alatyn shyghar.

Avtor: Saltan Sәken

http://alashainasy.kz/tul/26120/

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379