Aqida (senim tirekteri) ghylymy - islam dinining negizi. Sha­riy­ghatymyz boyynsha, aqida dú­rys bolmasa, jasalghan qúlshylyq-ghiy­ba­dat­tar da Allanyng qúzyrynda (naza­ryn­da) qabyl emes. Mәselen, aqidany aghash­tyng dingegi desek, ghibadattar sol da­raq­tyng bútaqtary ispetti. Sonday-aq irge­tassyz ghimarat bolmaytyny sekildi, aqiy­da dúrys bolmasa, jasalghan qúlshy­lyq­tar da ornyna barmaydy. Osy jayly Orta Aziyalyq kemenger Allayar: «Aqida bilmegen shaytangha erer, aqidasyz myng jyl amal etse de, jel bolyp úshyp keter», - dep atalmysh ilimning manyzyn atap kórsetken.

Aqida músylmandardy dúrys emes týrli senimderden saqtaydy, músylman­dar­dyng birligi men yntymaghyn qamta­masyz etedi.

Senim barlyq ilahy dinderding negizin qalaydy, sebebi ol uaqyttyng ótui, óz­gerui mýmkin bolghan ýkimderge úqsamay­dy. Senim - Adam (gh.s.) atadan bastalyp, qiyamet kýnine deyin ózgermeytin týsinik. Sondyqtan, «Áhli sunna uә-l jamagha» hanafiylik, shafighiylik, mәlikiylik, hanbaliylik mәzhabtardyng barlyghynda da sýn­nettik senim birdey dep biledi.

Sondyqtan bolar, Alla elshisi (s.gh.s.) jiyrma ýsh jyldyq payghambarlyq ómi­rining alghashqy on ýsh jylynda aqidany týsindirgen.

Osy rette aita keter mәsele, hazreti Múhammed (s.gh.s.) payghambarymyzdyng kó­zi tirisinde el arasynda senim tirekteri jayly kelispeushilikter bolmaghan.

Aqida (senim tirekteri) ghylymy - islam dinining negizi. Sha­riy­ghatymyz boyynsha, aqida dú­rys bolmasa, jasalghan qúlshylyq-ghiy­ba­dat­tar da Allanyng qúzyrynda (naza­ryn­da) qabyl emes. Mәselen, aqidany aghash­tyng dingegi desek, ghibadattar sol da­raq­tyng bútaqtary ispetti. Sonday-aq irge­tassyz ghimarat bolmaytyny sekildi, aqiy­da dúrys bolmasa, jasalghan qúlshy­lyq­tar da ornyna barmaydy. Osy jayly Orta Aziyalyq kemenger Allayar: «Aqida bilmegen shaytangha erer, aqidasyz myng jyl amal etse de, jel bolyp úshyp keter», - dep atalmysh ilimning manyzyn atap kórsetken.

Aqida músylmandardy dúrys emes týrli senimderden saqtaydy, músylman­dar­dyng birligi men yntymaghyn qamta­masyz etedi.

Senim barlyq ilahy dinderding negizin qalaydy, sebebi ol uaqyttyng ótui, óz­gerui mýmkin bolghan ýkimderge úqsamay­dy. Senim - Adam (gh.s.) atadan bastalyp, qiyamet kýnine deyin ózgermeytin týsinik. Sondyqtan, «Áhli sunna uә-l jamagha» hanafiylik, shafighiylik, mәlikiylik, hanbaliylik mәzhabtardyng barlyghynda da sýn­nettik senim birdey dep biledi.

Sondyqtan bolar, Alla elshisi (s.gh.s.) jiyrma ýsh jyldyq payghambarlyq ómi­rining alghashqy on ýsh jylynda aqidany týsindirgen.

Osy rette aita keter mәsele, hazreti Múhammed (s.gh.s.) payghambarymyzdyng kó­zi tirisinde el arasynda senim tirekteri jayly kelispeushilikter bolmaghan.

Sebebi, ol kezde sahabalar arasynda әldebir mәsele tua qalsa, Allanyng Elshisinen (s.gh.s.) súrap, lezde dúrys jauap alatyn. Biraq Payghambarymyz (s.gh.s.) dý­niye­den ozghan kezenderde Islam dini qa­nat jayyp, músylmandardyng sany kó­bey­ip qalghan. Sol uaqytta sharighat mә­seleleri jóninde pikir qayshylyqtary tuynday bastady. Osy sәtterdi pay­da­langhysy kelgen din dúshpandary (majusiyler) músylmandardyng arasyna iritki salugha barynsha tyrysty.

Sóitip, músylmandar arasynda aqiy­da túrghysynda týrli talas-tartys, dau-da­maylar etek aldy. Búl jaghdaylar mú­syl­mandardyng iman túrghysynan әlsi­re­uine soqtyryp jatty. Osynday bir qiyn uaqytta «Áhli sunna uә-l jamagha» senimin qorghap qalu maqsatynda, «kalam» (aqida ghylymynyng ekinshi atauy) ómirge keldi. «Kalam» sózining sózdik maghynasy sózbayan, til, dialekt degen úghymdy, al, Kalamullah sózi - Allanyng sózi, yaghny Qúran kәrimdi bildiredi. Termindik ja­ghy­nan kalam sózi - Qúran kәrim jәne hadisterden búryn aitylyp ketken dә­lel­derdi de anghartatyn, filosofiya joly­men naghyz islam aqidasyn dәleldeytin, eshqanday da kýmәngha oryn qaldyr­may­tyn senim jayyndaghy pәn.

Umauiyler dәuirinde (717-720) Umar ibn Abd әl-Aziyz, Zayn әl-Abiddiyn, Hasan Basri, imam Aghzam (oghan Allanyng rahymy bolsyn) «kalam» ghylymynyng alghashqy negizin qalaushylar edi. Imam Aghzam (r.a.) alghashqylardyng qatarynda aqida ghylymyndaghy manyzy zor «Ál-fiyqh әl-akbar» («Ýlken fiyqh») atty kitabyn jaryqqa shyghardy. Ol uaqytta aqida (kalam) ghylymy fiyqh ghylymynan bólinbegen-di. Ol keyin jalghan senimge sýiengen toptar kóbeygen son, óz aldyna bólinip, Tәpsir jәne Hadis siyaqty negizgi ghylymdar qataryna qosyldy.

Búl ghylymnyng negizin qalaushylar islam әlemining shoq júldyzdary samar­qan­­dyq imam Ábu Mansur әl-Maturidy jәne iraktyq imam Ábu-l Hasan әl-Ashghariyler boldy. Aqidamen qatar hadis jәne fiyqh ghylymdarynyng órken­de­uine ýlken ýles qosqan, Hanafy mazha­by­nyng fiyqh mәselelerine qanyqqan gha­lym Ábu Mansur әl-Maturidy óz tәlim­gerliginde «Ál-fiyqh әl-akbar» («Ýlken fiyqh») kitabyna sýiengen.

Islam әlemindegi aqida mәselesinde talas kýsheygen zamanda imam Maturidy músylmandar arasyna jik salghaly túr­ghan teris aghymdargha qarsy ózining úshqyr bilimdiligimen, ayat, hadisterden alynghan dәlelderge sýienip, óte manyzdy mәse­le­lerdi dúrys sheshe bildi. Músylman­dardy teris pighyldy aghymdar jeteginen qorghady. Osylaysha islam aqidasyn bir jýiege týsirgeni ýshin imam әl-Matu­riy­dy «Musahhihu-l aqidatiy-l muslimiyn» («Músylmandardyng aqidalaryn týzetu­shi») jәne «Aghlamu-l huda» («Tura joldy bilushi») degen ataqqa ie boldy.

Sondyqtan músylmandar senim mә­se­lesinde aqida ghylymynyng negizin qala­ghan osy eki úly ghalym - imam Ábu Mansur әl-Maturidy men imam Ábu-l Hasan Ashghariyding mәzhabtaryn ústanady. Qa­zirgi tanda dýniyejýzi músylmandarynyng ýshten ekisi imam әl-Maturidiyding aqiy­da­syna, al bir bóligi imam Ashghary aqida­sy­na sýienip, ghibadat jasaydy. Allata­gha­la «Nisa» sýresining 115-ayatynda: «Kim­de-kim tura jol (hidayat) anyq bol­ghannan keyin Payghambargha (s.gh.s.) qarsy kelse, әri músylmandardan basqa bireulerge erse, biz ony ózi jýrip bara jatqan qisyq jolymen jýruine mýmkindik beremiz, al aqyrette ony tozaqta azaptaymyz. Tozaq netken jaman jer», - delingen.

Búl ayattyng mazmúnyn kez kelgen aq­yl-oy, parasaty bar adam týsine alady. Sol ýshin Payghambarymyz (s.gh.s.): «IYә, Alla mening bilimimdi arttyruynmen birge, aqyl-parasat, týsinikti qosa ber», - dep dúgha jasap, әri ýmbetterine solay dúgha jasaudy ósiyet etken. Óitkeni, adam­zat balasynyng bilimi bolghanymen, sol bilimdi týsinetin aqyl-parasaty, tý­si­nigi bolmasa, onda múnan jaman nәrse joq. Allataghala «Baqara» sýresining 269-aya­tyn­da: «Alla ózi qalaghan pendelerine danalyqty beredi (Payghambarlyqty nemese Qúran ghylymyn). Kimge sol danalyq berilgen bolsa, demek oghan kóp jaqsylyq berilgeni. Búl ýgit-nasihattan tek aqyldy pendeler ghibrat alady», - delingen.

Demek, aqyl-parasat, týsinik degenimiz - úly qasiyet, sol arqyly adamzat balasy Qúran, hadis ghylymdaryn men­ge­rip, olardan dúrys ýkim shyghara bilip, әrbir ayat jәne hadisting manyzdylyghyn, tereng maghynasyn týsinu qabiletine ie bola alady. Allataghala ózining úly nygh­meti bolghan danalyqty barlyq pendelerine emes, tek qana ózi jaqsy kórgen, ózi qalaghan pendelerine ghana beredi.

Ábu Mansur Múhammed ibn Múham­med - islam dinining aqida salasynda mol múra qaldyrghan úly imamdardyng biri. Ol músylman ghúlamalary arasynda «Alәmul Huda (Hidayat tuy), Imamu-l huda (Hidayat kóshbasshysy), Imamu-l-mu­takallimin (Kalamshylar imamy) syn­dy laqap attarymen keninen tanylghan. Ghalymnyng t­uylghan jyly tu­ra­ly naqty mәlimet saqtal­maghan. Degenmen onyng shamamen 852 jyldary dýniyge kelgendigi turaly boljam da bar.

Imam әl-Maturidy Samanidter әuleti biylik qúrghan, Islam ghylymy ór­kendegen ke­zende Samar­qand ma­nyndaghy Maturid qa­la­shy­ghynda ómir sýrdi. Búl ól­ke Qa­rahan han­dy­ghy kezinde Maua­ran­nahr qa­ramaghyna endi.

Imamnyng últyn da tariyh­shylar dóp basyp dәl aita al­maydy. Bir derekter ony týrki tektes halyqtargha jatqyzsa, ek­inshi bir enbekterde ol mә­diy­nelik ataqty Ábu Ayyub Halid ibn Zayd ibn Kulayb әl-Ansary әuletinen, yaghny arabtardan shyq­qan dep tújy­rym­daydy. Key­bir otbasylardyng Mәdiy­nadan Samar­qandqa kelip qo­nys­tanghany turaly magh­lú­mat osy pikirdi quattaydy. Imam­nyng esimi Kamal ad-Din әl-Bayazy enbe­ginde (1687 q.b.) «әl-Imam Ábu Mansur Mú­ham­med ibn Múhammed ibn Mahmud әl-Ma­turidy әl-Ánsari» dep berilui osydan.

*   *   *

Ábu Mansúr әl-Maturidy fiyqh­ty (zang ghylymyn), yaghny sha­riy­ghat qaghidalaryn Samarqand­ta­ghy Hanafy mәzhabynyng fiyqh ghalym­da­rynan ýirendi. Keyinirek ózi de osynda fiyqh jәne kalam ilimderinen dәris berdi. Ál-Maturidiyding kózqarastary alghash­qy­da tek Mauarannahr elderine ghana tara­dy. Ol kezende búl ólke fiyqh pen hadis ghalymdarynyng naghyz pikirtalas ala­ny­na ainalghan bolatyn. Pikirtalas kóbi­ne­se Hanafy jәne Shafighy mәzhabtary ókil­deri arasynda órbidi. Pikirtalas­tar­dyng qyzyqty ótetini sonsha - nebir basynan qayghy arylmaghan adamdar kelip, faqiyhterding (músylman zangerlerinin) sóz sayystaryn tyndaghanda, ghajayyp ruhany nәr alyp, dertterinen kәdimgidey aiyghyp ketetin. Sonymen birge Múghta­ziy­la aghymynyng ókilderi men faqih (zan­ger) hadisshiler údayy kalam ilimindegi mәseleler boyynsha ózara tartysatyn. Imam әl-Maturidy jastayynan osynday aqyl men pikirtalasy mol ortada ósti. Ol fiyqh mәseleleri boyynsha Hanafy mәzhabyn ústandy. Sonymen qatar kalam ilimindegi taqyryptar boyynsha da shygharmalar jazdy.

Onyng kalam iliminde qoldanghan әdisterining imam Áshghariyding týsindiru tәsilderinen ózindik aiyrmashylyghy bar edi. Desek te, onyng senim túrghysyndaghy kóptegen pikirleri men oi-tújyrymdary Áshghary mәzhabymen ýilesetin. Hanafy mәzhaby ghúlamalary imam әl-Matu­riy­diy­ding kózqarastary imam Aghzam Ábu Ha­niy­fanyng senimdik pikirlerimen úshtasa­ty­nyn aitady. Imam Aghzam adamzat tariy­hynda sharighat jәne pәtua mәseleleri boy­ynsha ýkim berude zanghar túlgha sana­lady. Ol aqida (senimdik) mәseleleri boy­ynsha ghalymdarmen pikir sayysu maq­satymen Basra qalasyna jiyrma eki ret sapar shekken imam Aghzamnyng ómirin zertteushiler onyng aqida mәselelerimen shúghyldanuy fiyqh salasyna birjola bet-búruynan búryn bolghandyghyn aitady. Onyng senim túrghysyndaghy shygharma­la­ry sol dәuirdegi keybir Islamdy kýi­ret­pek bolghan toptargha qarsy baghyttaldy. Yaghni, ol sol kezende tuyndaghan senimdik mәselelerge ornyqty jauap berip, IYs­lam­gha qarsy úiymdastyrylghan shabu­yl­dargha toytarys berip otyratyn.

Imam Aghzam senim negizderi boyynsha traktattar jazdy. Búl traktattardaghy magh­lúmattardyng imam Ábu Hanifagha qatysty ekendigi dausyz. Imam Aghzam­nyng senim negizderi túrghysynda jazghan tómendegidey shygharmalary múra bolyp qaldy: 1. «Ál-Fiyqhu-l әkbar» - «Ýlken fiyqh»; 2. «Ál-Fiyqhu-l әbsat» - «Keney­til­gen fiyqh»; 3. «Risalatu Áby Hanifa ila Osman әl-Uatti» - «Ábu Hanifanyng Osman әl-Uattiyge haty; 4. «Uasiyatu Áby Hanifa liy-tilmizihy Ysuf ibn Halid әs-Samti» - Ábu Hanifanyng shәkirti Yusup ibn Halid as-Samtiyge ósiyeti; 5. «Kitabu-l ilmi; barran ua bahran, shar­qan ua gharban, bughdan ua qurban» - «Qú­r­lyq­taghy, tenizdegi, shyghystaghy, batys­ta­ghy, al­ystaghy, jaqyndaghy ghylymdar kitaby».

Búl traktattardaghy senimdik kóz­qa­ras­tardan imam Aghzamnyng oi-pikirleri ekeni anyq angharylady. Atalghan tu­yn­dy­larda Allataghalanyng sipattary, iman aqiqattary, Allany aqylmen nemese na­qylmen (ayat jәne hadister) tanu kerektigi, jaqsylyq pen jamandyqtyng jara­ty­luy, taghdyr jәne ózge de senim mәse­leleri qarastyrylghan. Sol dәuirdegi Iraq sharighat ghalymdarynyng kóshbas­shy­sy bolghan imam Aghzamnyng búl shy­ghar­malardaghy kózqarastaryn imam әl-Ma­turidiyding senimdik túrghydaghy kózqa­rastarymen salystyryp kórer bolsaq, birizdilik pen birtektilikti angharu qiyn emes. Osy sebepten de, zertteushiler eki ghúlamany bir-birinen ajyratpaydy. Imam Ábu Hanifa «Aqidanyn» negizderin aityp ketse, imam әl-Maturidy sol negizderdi keninen tarqatyp, egjey-tegjeyine deyin týsindirgen.

Imam әl-Maturidy óz shygharma­la­ryn­da imam Aghzamnyng kitaptaryn qol­dan­ghandyghy anyqtaldy. Imam әl-Ma­tu­ridy ol kitaptardy ústazdary Ábu Na­syr Ahmad ibn Abbas әl-Bәiadi, Ahmad ibn IYsqaq әl-Jýrjany jәne Nasyr ibn Yahiya әl-Balhiylerding kómegimen ýiren­gendigi, al olardyng Ábu Sýleyman Músa әl-Jýrjaniyden dәris alghandyghy, әl-Jýr­jany bolsa, búl ilimdi ústazy Mú­hammed ibn ash-Shaybaniyden alghandyghy kóptegen tarihy shygharmalarda aitylghan.

Hanafy mazhabynyng ýlken ghalymda­ry­nyng biri Zahid әl-Kәusary «Isha­ra­tu-l Maram» atty tóltumasynyng kirispesinde: «Mauarannahr ólkesi biydghat pen búzyqtyqtan úzaq, tynysh el edi. Sýn­net­ti berik ústanyp, onyng ýkimderin úr­paqtan úrpaqqa múra etip qaldyryp otyrghan. Endigi jerde imam, ghalym Ábu Mansur әl-Maturidy shyghyp, әrbir mә­selege jeke-jeke toqtalyp, olardyng ara-jigin ajyratyp, aiqyn dәleldermen shegelep, naqtylau júmystaryn jýrgiz­di. Ol ýkimderdi sharighattan alatyn jә­n­e óz kezeginde aqylmen oilaudy da qoldanatyn», - deydi.

Osy shygharmanyng taghy bir jerinde imam әl-Maturidiyding imam Aghzamnyng enbekterin jeke-jeke qarastyryp, tý­sin­dirme jasaghandyghy da keltirilgen. Búdan imam әl-Maturidiyding imam Aghzamnyng senimdik kózqarastaryn terendete zerttegendigin angharamyz.

Imam әl-Maturidiyding aqida ilimine qosqan eng ýlken ýlesi senim mәsele­le­rine sharighat negizderin búzbay, aqyl men qisyn arqyly dәlel keltiruge bolatyndyghyn kórsetui.

Imam әl-Maturidy senim negizderine baylanysty birqatar enbekter qaldyr­dy. Olardyng qatarynda myna tuyndy­lar­dy atap kórsetuge bolady: 1. «Kitabu tauily Qúran» - «Qúrannyng astarly hәm auys­paly maghynalaryn joru kita­by»; 2. «Kitabu mahaziy-sh sharaygh» - «Sharighattyng qaynar kózderi kitaby»; 3. «Kitabu-l jadal» - «Pikirtartystar ki­ta­by»; 4. «Kiy­tabu-l usul fy usuliy-d-diyn» - «Din negizderi kitaby»; 5. «Kiy­ta­bu-l maqalat fiy-l kalam» - «Aqidagha qa­tysty maqalalar kitaby»; 6. «Kitabu-t tauhiyd» - «Tauhid kitaby»; 7. «Raddu auayliy-l adilla liy-l Kaghbi» - «Qagh­biy­ding alghashqy dәlelderine jauap»; 8. «Rad­du tahzibiy-l jadal liy-l Kaghbi» - «Qaghbiyding pikirtartysyna toytarys»; 9. «Kitabu raddy usuliy-l hamsa» - «Bes negizge jauap kitaby»; 10. «Raddu kitabiy-l Imama» - «Imamdyq kitabyna jauap»; 11. «Ar-Rad ala-l Karamiyt» - «Karamiya aghymyna jauap».

Sonday-aq imam әl-Maturidiyding imam Aghzamnyng «әl-Fiyqhu-l akbar» atty shy­ghar­masyna týsindirme jazghany da aitylady.

*   *   *

Imam әl-Maturidy men imam Áshghary bir dәuirde ómir sý­­­­rip, bir baghytta enbek etken. Biraq imam Áshghary islamdy ishten iritpek bolghan dúshpandarmen birge kýn keshti. Ol ómir sýrgen Basra qalasy Múgh­ta­ziy­la mәzhabynyng otany edi. Múghtazila mәz­habynyng ókilderi men fiykh-hadis ghúla­malary arasyndaghy qaqtyghystyng may­dany osy Irak óniri bolatyn. Al әl-Maturidy ómir sýrgen Mauarannahr ól­kesi sýnnittik ghalymdar men Múghtazila mәzhabynyng ókilderi arasyndaghy pikirtalastan birshama úzaq bolatyn.

Degenmen Maymun, Mughtasym, Uasiq sekildi halifalardyng dәuirinde Múgh­ta­ziy­littik senimning memlekettik iydeo­lo­giya­gha ainaluyna baylanysty, olardyng pikirleri halifattyng barlyq ónirlerine tarap jatty. Mauarannahr ólkesinde Múghta­ziy­la mәzhaby basym kýshke ie bol­maghanmen, olardyng pikirlerin uaghyz­dau­shy­lar birli-jarym bolsa da bar edi. Imam әl-Maturidy Múghtazila mәzhabynyng onday ókild­e­ri­men pikir talas jýrgizgendigi belgili. Imam Áshghary men imam әl-Maturidiyding pikirtalas maydandary bir bol­ghan­dyq­tan, olardyng ortaq ústa­nym­dary ghana emes, shariy­ghat­ty týsindiru tәsilderi de bir-birine úqsaytyn. Desek te, eki imamnyng pikirtalastaghy keybir әdistemelik erekshelikteri men ústanym­daghy aiyrmashy­lyqtary boldy. Biraq zert­teu­shilerding kópshiligi imam әl-Ma­turidy men imam Áshghary pikirlerinde aita qalarlyq óz­geshelik bolmaghandyghyn bildiredi. Mysaly, Sheyh Mú­ham­med Ab­duh imam Áshghary men imam әl-Matu­riy­diyding ara­syndaghy erekshelikter ýl­ken qarama-qayshylyq tughyz­bay­tynyn aitqan.

Biraq eki imamnyng kalam ilimine qatysty kózqaras­ta­ryna keler bolsaq, olardyng pikirlerinde azdy-kópti aiyr­ma­shylyq ba­ryn bayqaymyz. Eki imam da Qúran Kә­rimdi zertteu barysynda aqyl men qiy­syn­gha meylinshe arqa sýie­gen. Olardyng biri ekinshisine qa­ra­ghanda aqylgha kóp arqa sýiedi. Imam Áshghary Alla­ta­ghala­ny Qúran, hadis arqyly tanugha kóbirek mәn berse, imam әl-Maturidy imam Agh­zam­nyng jo­lyn ústanyp, Alla­ny aqyl­men tanugha kóbi­rek beyimdilik tanytty.

Áshghariylik pen Maturiy­diy­likting ara­syn­daghy eng basty ózgeshelikter mynalar:

• Imam әl-Maturidy Alla pendesi­ne kýshi jetpeytin nәr­se­ni jýktemeydi jәne ony ký­shi jetpeytin iske jauapty qyl­­maydy. Sebebi, Qúranda: «Alla kisige shamasy kelmeytindi jýk­temeydi...» deydi. («Baqara» sýresi, 286-ayat). Al Imam Áshghary pikirinshe, Alla qalasa, pendege kýshi jetpeytin nәrseni búiyryp, oghan jauapty etui mýmkin.
• Imam әl-Maturidy adamnyng aqy­ly­men Allanyng bar jәne bir ekenin bilui paryz dese, imam Áshghary paryz emes dedi. Ál-Maturidy boyynsha diny ýgit-nasihat bolsyn-bolmasyn adam Allany aqylymen tauyp, senui kerek. Mysaly, tau basynda ómir sýrgen adam bizding senimimiz boyynsha Allanyng bar ekendigin aqylymen tauyp, oghan senui kerek. Biraq oghan dindi eshkim ýiretpegendikten mún­day jaghdayda onday pende diny mindetterden jauapqa tartylmaydy. Áshgha­riy­ler boyynsha diny ýgit-nasihat jasalma­ghan jerdegi adamdar Allany aqylymen tau­yp, oghan iman keltiruge mindetti emes.
• Imam әl-Maturidy «iman kemimeydi de artpaydy da» dese, imam Áshghary «imannyng kemui de, kemeldenui de mým­kin» dedi.
• Imam әl-Maturidy qazir mýmin bolghan adamdy músylman deymiz, biraq ta óler aldynda kәpir bolsa, kýpirlikke kirgen bolyp tabylady dese, imam Áshghary kýpirlikpen ólgen adam ómir boyy kәpir bolghan bolyp sanalady deydi. Ómirining sonynda mýmin bolyp ólgen adamgha da osylay (ómir boyy mýmin bolghan) deymiz dedi.
• Imam әl-Maturidi: «Inshalla mý­minmin» deuge bolmaydy (búlay deu ózi­ning imanyna shýbә keltirushilik) dese, imam Áshghary búlay dep aitugha bolady dep úqty. (Osy sebepten de Maturidiya mәzhabyndaghylar: «dining ne?» dep sú­ra­ghandargha, «Ál-hamdulillah, músylman­myn» dep jauap beredi. Al, Ashghariya mәzhabyndaghylar: «Inshalla músylman­myn» dep jauap beredi.
• Imam әl-Maturidy «iman men Islam» bir dese, imam Áshghary «ekeui eki basqa nәrse, Islam senimmen boyúsynu bolsa, iman senimin amalmen dәleldeu» dep bildi.
• Áshghariyler jan alqymgha kelgende jasalghan tәube qabyl emes dese, Maturidiyler múnday tәubening qabyl ekendigin bildiredi. Biraq jan alqymgha kelgendegi imannyng jaramsyzdyghyn aitady.
• Áshghariyler boyynsha bir nәrsening jaqsy nemese jaman ekenin aqyl bile almaydy. Búlardyng jaqsy nemese jaman ekendigi Allanyng әmiri men ty­y­ymdary nәtiyjesinde anyqtalady.
• Maturidiyler boyynsha jaqsy men jamandy aqylmen biluge jol ashyq. Alla bir nәrsening jaqsy bolghandyghy ýshin әmir etip, jaman bolghan nәrsege tyiym salghan.
• Áshghariyler boyynsha Allanyng ja­sa­ghandarynan sebep izdestirilmeydi jәne bir hikmetpen baylanysy da joq. Óit­ke­ni, Alla jasaghandarynan jauapty emes.
• Maturidiyler boyynsha Allanyng jasaghan nәrselerining bir hikmeti bar jәne sebepke sýienedi. Óitkeni, Alla­nyng әrbir isinde bir hikmet bar. Ol bәrin biledi jәne Hakiym.
• Imam Áshghary Allataghala adam­dar­gha dindi týsindirushi payghambarlar jiberu uәjip emes dese, imam әl-Maturidy payghambarlardyng jiberilui Allanyng hikmet sipatynyng qajetterinen dedi.

Negizinen eki ghúlama da óz pikirlerine Qúran Kәrim jәne aqyl men qisyn túrghysynan naqty dәlelder keltire alghan. Osylardyng keybirine toqtalyp ótsek, Imam әl-Maturidiyding pikirinshe, payghambardyng er adam boluy mindetti. Imam әl-Maturidy óz pikirine Qúran Kәrimnen mynanday dәlel keltirdi:

1. «(Múhammed s.a.s.) senen búryn da uahy etip tek er adamdardy ghana elshi jiberdik. Eger bilmesender, bilim iyelerinen súrandar» («Nahyl» sýresi, 43-ayat).

2. «Senen búryn da kentterding hal­qynan ózderine uahy etip, er adamdardy ghana jiberdik» («ysuf» sýresi, 109-ayat).

3. «Senen búryn da ózderine uahy etip, er adamdardy ghana jibergen edik» («Ánbiya» sýresi, 7-ayat). Sonday-aq gha­lym­nyng pikirinshe, haliyf, әkim, әmirshi, qolbasy jәne qazynyng da әiel zatynan taghayyndalghany dúrys emes. Sebebi, әiel zatynyng nәziktigi búl mindetti kóte­re almaydy. Biraq әiel adam fәtua bere alady dedi. Al imam Áshghariyding kóz­qa­rasy boyynsha, payghambar әiel zatynan da kelui mýmkin. Onyng dәleli retinde Qú­ran Kәrimning myna ayattaryn úsyna­dy: «Biz Músanyng anasyna uahy ettik» («Taha» sýresi, 38-ayat), «Músanyng ana­sy­na: «Ony emiz de, oghan bir nәrse bolady dep qoryqsan, onda ony dariyagha salyp jiber. Qoryqpa da kýiinbe! Rasynda ony saghan qaytaramyz da ony payghambarlardan qylamyz» dep uahy ettik» («Qasas» sýresi, 7-ayat). Búl oidyng iyeleri osy ayattardyng әiel zatyna da Alladan uahy týsetinin bildiretindigin, al uahiyding kelui payghambarlyq belgilerining biri ekendigin aitqan. Sonday-aq imam Áshghary ústanymy әiel adam fәtua bere beretindigin, әkim jәne din uaghyzshysy da bola alatyndyghyn algha tartqan. Sebebi, jaqsylyqqa shaqyryp, jamandyq­tan tyi olardyng da paryzy.

Imam Áshghary osy pikirining negizinde Qúranda attary atalghan Mәriyam, Ásiya, Sara, Hajar, Habba jәne Músanyng ana­syn payghambar boluy yqtimal dep pay­ym­dady. Imam әl-Maturidiyding Áshghary se­nimindegilerding jogharydaghy dәlel­deri­ne keliskisi kelmedi. Imam әl-Ma­tu­ridy «...Músanyng anasyna uahy týsir­dik» ayatyn payghambarlargha beriletin uahy emes, Mәriyam anamyzgha týsken iylәhy ayan dep úqqan jón ekendigin bildirdi. Múnda Alla bir payghambardy ómirge әkelu ýshin onyng anasyna perishte jiberip otyr. Sol sekildi «Músanyng (a.s.) anasyna uahy jiberdik» degen ayatta da Músa payghambardyng (a.s.) anasyna bir perishte jibergen boluy mýmkin dep oy týiedi. Imam Áshghary da әl-Maturidiyding búl pikirine qarsy mynaday uәj aitty: «Mariyam anamyzgha Jәbireyil perishte jiberilgen, búl perishte tek paygham­bar­lar­gha uahy týsirushi ekendigi belgili. Olay bolsa, Mariyam anamyz - payghambar».

Eki imamnyng arasynda pikir tarty­syn tudyrghan mәselelerding taghy biri Allanyng zaty men sipatymen astasyp jatty. Imam әl-Maturidy Allanyng za­ty men sipaty bir dep bildi. Al Imam Ásh­ghary olardy eki basqa nәrse dep úq­ty. Eki imam da kýn men kýnning shapaghyn mysal retinde keltiredi. Imam әl-Ma­tu­ridy Allanyng zaty kýnning ózi bolsa, Allanyng sipattary kýnning shapaghy. Kýn­ning shapaghy kýnnen shyghady. Kýn bol­masa shapaq bolmaydy. Demek ekeui bir nәrse dep týsindi. Al imam Áshghary Allanyng zaty kýn bola qoysyn. Alla­nyng sipattary kýnning shapaghy dep alalyq. Biraq shapaq dәl kýnning ózi sekildi emes. Kýn de dәl shapaq sekildi emes. Demek Allanyng zaty men sipaty bir emes dep bildi. Sondyqtan әshgha­riyt­ter Allanyng qúdiret, qalau, ilim, hay (mәn­gi tiri), estu, kóru, kalam (sóileu) sekildi sipattary bar, biraq Allanyng búl sipattary zatynan mýlde basqa dep sendi.

Al maturiditter Allanyng búnday siy­pattary bar, biraq Allanyng búl siy­pat­taryn Onyng zatynan bólip qaras­tyr­ma­ghan jón degen ústanymda boldy.

Imam әl-Maturidiyding taghy bir ózge­den erekshe pikiri - qiyamet kýni Alla­ta­ghalanyng didary kórine me, kórinbey me degen mәsele. Shyndyghynda, Qúran Kә­rim­de: «Qiyamet kýni keybir jýzder jar­qy­rap, Rabbylaryna qaraydy» («Qiya­met» sýresi, 22-ayat) dep búiyrylyp, aqy­ret kýni keybir jýzderding Oghan qa­ray­­tyn­dyghy aitylghan. Imam әl-Matu­riy­dy Qúranda bayandalghanynday, qiyamet kýni Allanyng didary kórinedi dep sendi.

Imam әl-Maturidy Allanyng kórinui, búl qiyamet kýnine tәn erekshe jaghday. Aqyrette Alla kórinse, onda Ol zattan jәne mekennen túrady dep oilau - búl dýniyelik kózqaras. Al qiyamet kýngi jagh­day­dyng qalay bolatyndyghy bizge beymә­lim. Sondyqtan Qúranda qiyamet kýni Allanyng kórinetindigi turaly anyq ai­tylsa, biz búghan senuge tiyistimiz degen ústanymda boldy. Ári bizge bilinbeytin nәrseler jayynda pikir aitpau turaly Qúran Kәrimnin: «Ózing bilmegen nәrse­ning sonyna týspe. Rasynda, qúlaq, kóz jәne jýrek - barlyghy da súralady» («Isra» sýresi, 36-ayat) degen ayatyn negizge aldy.

Imam әl-Maturidiyding pikirleri ýl­ken kýnә jasaghan adamnyng aqyrettegi jagh­dayy qalay bolady degen mәsele tó­nireginde de shoghyrlandy. Islam ghúla­ma­larynyng kópshiligi Allagha iman keltirgen adamnyng mәngilik tozaqta qalmay­tyn­dyghyna sengen. Al harijitter ýl­ken-kishi kýnә istegen adamdy mýmindik sanattan shygharyp, kәpirler qataryna qosqan.

Imam әl-Maturidy búl jónindegi oi­yn bylaysha sabaqtaydy: «Kýnәhar mú­syl­mandardyng aqyrettegi jaghdayyn Alla­gha qaldyrghanymyz jón. Eger Alla qalasa rahym etip, kýnәhar pendesin keshiredi. Qalasa kýnәsine qaray azap­tay­dy. Biraq Ózine iman keltirgen adamdy tozaqta mәngi azaptamaytyny anyq. Osy­lay oilaghanda adam «ýmit» pen «qor­qy­nysh» arasynda kýn keshedi. Sebebi, Alla kishkentay bir kýnә ýshin rahym etpey, pendesin azaptauy nemese ýlken kýnә jasaghan pendesin keshirui mýmkin. Alla Qúran Kәrimde: «Alla ózine ortaq qos­qandy jarylqamaydy da, búdan ózge kýnә jasaushylardy keshiredi. Kimde-kim Allagha serik qossa, rasynda, ýlken kýnә jasaghan bolady» («Nisa» sýresi, 48-ayat) dep Ózine serik qosushylardy ghana keshirmeytinin aitqan.

Hijra jyl sanauymen III-IV ghasyr­larda islamy oidy mazalaghan osynday mә­seleler jayynda imam әl-Matu­riy­diy­ding jalpy kózqarastary osylar.

Ábsattar qajy DERBISÁLI, bas mýfti, sheyh, Qazaqstan músyl­­­­man­dary diny basqarmasy jәne Orta Aziya mýftiyler kenesining tóraghasy.

http://www.egemen.kz/309817.html