Senbi, 3 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 3539 0 pikir 2 Tamyz, 2011 saghat 09:10

Jorj S.Kleyson. Baylyq kilti (jalghasy)

BAYLYQ  KILTI

QABYSQAN  ÁMIYaNDY QAMPAYTU JOLY

nemese

EJELGI  BABYLDAGhY  ENG  BAY ADAM

Anyz-shyny aralas

BÚL  KITAPTY  ÁRBIR  MILLIONER  OQYP  ShYQQAN

 

SEN TAPQAN QARJYNYNG BIR BÓLIGI GhANA ÓZINE TIYESILI

Qabysqan әmiyannyng jeti dauasy

Babyldyng danqy mәngi óshpes. Talay ghasyrdy aralap, bizge qaptaghan ejelgi qalalardyng ishinen onyng ólsheusiz qazynasy turaly derek jetip otyr.

Biraq ylghy da búlay bola bermegen. Babyldyng baylyghy onyng túrghyndarynyng qarjylyq sauatynyng nәtiyjesi edi.Olargha әueli baylyqqa jetu jolyn mengeru kerektigi aldarynda túrdy.

Babyldyng úly patshasy Sarghon Elammen aradaghy soghystan qaytqanda, ol auyr jaghdaygha dushar boldy.Bas uәzir oghan mynany bayandady:

BAYLYQ  KILTI

QABYSQAN  ÁMIYaNDY QAMPAYTU JOLY

nemese

EJELGI  BABYLDAGhY  ENG  BAY ADAM

Anyz-shyny aralas

BÚL  KITAPTY  ÁRBIR  MILLIONER  OQYP  ShYQQAN

 

SEN TAPQAN QARJYNYNG BIR BÓLIGI GhANA ÓZINE TIYESILI

Qabysqan әmiyannyng jeti dauasy

Babyldyng danqy mәngi óshpes. Talay ghasyrdy aralap, bizge qaptaghan ejelgi qalalardyng ishinen onyng ólsheusiz qazynasy turaly derek jetip otyr.

Biraq ylghy da búlay bola bermegen. Babyldyng baylyghy onyng túrghyndarynyng qarjylyq sauatynyng nәtiyjesi edi.Olargha әueli baylyqqa jetu jolyn mengeru kerektigi aldarynda túrdy.

Babyldyng úly patshasy Sarghon Elammen aradaghy soghystan qaytqanda, ol auyr jaghdaygha dushar boldy.Bas uәzir oghan mynany bayandady:

- Úly patsha, kóp jyl boyy su arnalary men zәulim tәuhanalar(hram) túrghyzghan kezde el gýldene damydy.Endi búl qúrylystardyng bәri bitkende, halyq sol auqatynan ajyrap qaldy.Júmyssyzdar kóbeydi. Saudager ýshin satyqshy siyredi.Dihandar bolsa, astyghyn sata almay әure.Túrghyndarda ózderine kerek azyqty satyp alatyn altyn joq.

- Au, qúrylysqa júmsaghan aghyl-tegil altyn qayda ketti? - mazasyzdana súrady patsha.

- Altyn óz jolyn tauyp sonymen aghyp ketti, - dedi uәzir.- Altyn qory sýzgiden ótken eshki sýtindey, halyqtyng qolynan susyp, at tóbelindey toptyng әmiyanyna kóshti.Odan әri altynnyng aghysy irkildi.

Patsha oilanyp aldy da,bylay dedi:

- Nege az ghana toptyng qolyna altynnyng bәri shoghyrlandy?

-  Óitkeni, ol top solay isteudi bilgenderden qúralghan.- dep jauap berdi uәzir.- Olardy tabysqa jetu ilimin iygergenderi ýshin jauaptay almaymyz. Sonday-aq, olardyng baylyghyn qabyletsizder men qarjylyq sauaty tómen adamdargha bólip beru de әdiletsiz bolar edi.

- Nege olay deysin,- dedi patsha,- nege júrttyng bәri sol sauatty mengerip, bayy almaydy?

- Ol әbden mýmkin, úly mәrtebeli. Biraq kim olardy oqytyp shygharady? Abyzdar ma? Olar qarjy isin bilmeydi ghoy!

- Bay jolyn qalamyzda eng jaqsy biletin kim bar? - súrady patsha.

- Búghan jauap ózinen ózi tuyndaydy, úly mәrtebeli.Babyl qazynasynyng eng mol qoryn iyelengen kim?

- Onyng dúrys. Ol - Arqat qoy. Babyldaghy shylqyghan bay - sol.Ony erteng mening aldyma keltirgin.

Ertenine patsha búiyrghanday, Arqat bay patsha aldynda túrdy. Onyng boyy tip-tik, jetpis jasyna qaramastan,ruhy asqaq edi.

-  Arqat,- dedi oghan patsha,- sening Babyldaghy eng iri bay ekening ras pa?

-  Solay deydi ghoy júrttyng bәri, úly mәrtebeli.

-  Endeshe,sen qalay sonshalyqty bayydyn?

-  Men danqty qalamyzdyng kez kelgen túrghyny qol jetkize alatyn mýmkindikterdi ghana paydalandym.

-  Sonda sen, qolynda eshtene bolmay túryp bastadyng ba?

-  Banggha degen ýlken ynta bolsa - bolghany. Basqa eshtene de kerek emes.

-  Arqat,- sózin jalghady patsha,- qalamyz auyr haldy bastan keshude, óitkeni, bai jolyn az ghana toptyng bilgeni bolmasa, kópshilik qarjy qorlandyrudy bilmey, músaldat kýiin keshude. Men Babyldyng әlemdegi eng bay qalagha ainaluyn qalaymyn. Ol ýshin bizde júrt auqatty bolu kerek eken. Demek, túrghyndargha bay jolyn ýiretu kerek. Aytshy, Arqat, osy baylyqqa jetuding qanday qúpiyasy bar? Ony biluding joldary bar ma?

-  Ony bilu әbden mýmkin, úly patsha. Ol ilimdi iygergen adam basqalargha da ýirete alady.

Patshanyng janary quanyshtan jarq etti.

-  Arqat, sen mening estigim kelgen sózdi aittyn. Osy úly isti qolgha alsang qaytedi? Sen búqarany oqytatyn topqa óz biligindi beresing be?

Arqat iyildi de bylay dedi:

-  Sizge qyzmet etuge әzirmin. Óz biligimdi otandastarymmen bólisip, danqynyzdyng artuyna ýles qosamyn.Sizding kenesshiniz jýz adam syyarlyq maghan orynjay әzirlesin. Men әlgi topqa óz әmiyanymdy toltyrugha septik etken jeti sabaghymdy bereyin de, Babyldaghy әmiyan bitkenning toluyna ýles qosamyn.

Bir apta ótkesin, patshanyng jarlyghymen iriktelgen jýz adam baryn kiyip, Bilim sarayynyng ýlken bólmesine alqa qotan otyrdy. Arqat bólmege júpar iyis taratatyn tútatqyshtyng janyna jayghasypty.

-  Qaray gór, myna Babyldyng basty shonjaryna,- dep qasyndaghysynyng býiirin týrtip jatyr jinalghandardyng biri,- Bizden aiyrmasy joq qoy.

-  Men sizderding aldarynyzda bizding úly patshamyzdyng jarlyghy boyynsha túrmyn, - dep bastady Arqat,- Bir kezde men de mol baylyqty ansaghan kedey jigit edim, sol armangha qol jetkizgen ilimdi tauyp, degenime jettim.

Óz ómirimdi joqshylyqpen bastadym, senderden de, Babyldyng basqa kez kelgen túrghyndarynan da aiyrmam bolghan emes.

Mening alghashqy baylyghymnyng qoymasy júlym-júlymy shyqqan әmiyanym edi. Onyng qabysqan týrine qarap jynym keletin.Men ony toltyru jóninde sheshim qabyldap, ishinde altyn tengelerding syldyry boluyn qaladym.Sol sebepti, ol ýshin barlyq saymandy izdep baqtym. Aqyry onyng bir emes jeteuin taptym.

Senderge men býgin bos әmiyangha arnalghan jeti dauanyng syiqyryn ashyp, ony altynmen aptalghysy keletinderge úsynamyn. Bir apta boyy kýn sayyn senderdi osy daualardyng bireuimen tanystyramyn.

Mening aitqandarymdy qalt jibermey tyndandar.Aytylghandardyng bәrin de birge taldaymyz.Ony ózara talqylandar. Qysqasy, әmiyandaryna baylyq túqymyn sebetin búl sabaqtardy jaqsylap iygerinder.Sender eng әueli iygilikti jeke bastaryna jasaularyng kerek, sodan keyin, ózdering iygerip bolghan song ghana búl ilimge ózgelerdi sendirip, olargha sinire alasyndar.

Men senderge әmiyandy toltyrudyng qarapayym tәsilderin ýiretemin.Búl alghashqy saty bolmaq. Baylyq shynynyng bastapqy satysyn baspay túryp, onyng qúzar basyna bir de bir adam shygha almaydy.

Al endi alghashqy daua turaly sóileseyik.

 

audarghan – Serik Ábdireshúly

Jalghasy bar..

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2131
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 929
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1128